Johann Wolfgang von Goethe. Autor Joseph Karl Stieler. 1828

Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres – 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik, loodusteadlane ja polühistor.

Elukäik |

Goethe Campanias. Autor Johann Heinrich Wilhelm Tischbein. 1787

Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 1765–1768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 1770–1771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina.

Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks.

Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametikohtadel elu lõpuni.

Aastal 1782 tõsteti Goethe aadliseisusse.

Aastatel 1786–1788 reisis Itaalias.

Aastal 1794 tutvus Goethe Friedrich Schilleriga, kes asus elama Weimarisse. Weimarist sai tähtis saksa kultuurielu keskus, sest Schiller tõmbas linna mitmeid saksa luuletajaid ja filosoofe.

Aastal 1806 abiellus Christiane Vulpiusega, kellega ta elas koos juba aastast 1788 ja kellega tal oli poeg. Kooselust sündis veel neli last, kes ei jäänud aga elama. Christiane suri 1816. aastal, poeg 1830. aastal.

Goethe elu viimaseid aastaid kirjeldab tema sekretär Johann Peter Eckermann oma raamatus "Vestlused Goethega" ("Gespräche mit Goethe in den letzten Jahren seines Lebens") (1836–1846).

Looming |

Johann Wolfgang von Goethe alustas oma kirjanduslikku tegevust luuletuste ja näidendite avaldamisega. Tähelepanuväärseim näidend, mis tegi Goethe tuntuks kogu Saksamaal, oli 1773. aastal ilmunud "Götz von Berlichingen".

Aastal 1774 ilmus tema esimene romaan "Noore Wertheri kannatused". Selle romaani naispeategelase prototüübiks oli Charlotte Buff (abielunimega Kestner), kellesse Goethe õnnetult armus 1772. aastal advokaadibüroos praktikal olles. Romaan tõusis kultusraamatu staatusse ja tegi Goethe tuntuks kogu Euroopas.

Tõenäoliselt aastatel 1773–1775 kirjutas Goethe draama "Faust" algvariandi. Ühtekokku tegeles ta selle näidendiga ligi 60 aastat. "Fausti" esimene osa valmis 1806. aastal ja ilmus 1808. aastal. "Fausti" teise osa lõpetas ta 1832. aastal ning see ilmus pärast tema surma.

Olulisel kohal Johann Wolfgang von Goethe loomingus olid aforismid.

Goethe on mõjutanud maailmakirjanduse mõiste kujunemist.

Goethe oli vaimustatud ida filosoofiast. Ta pidas elu mõtteks armastust, kuna selle, ent ka mõistuse ja omavastutuse, vägi oli tema jaoks universumi peamine jõud.^[1]

Johann Wolfgang von Goethe visiitkaart.

Tunnustus |

• 1808 – valiti Baieri Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks

Teosed |

Romaanid |

• 
  1774: "Noore Wertheri kannatused" ("Die Leiden des jungen Werther")


• 
  1796: "Wilhelm Meisteri õpiaastad" ("Wilhelm Meisters Lehrjahre")


• 
  1809: "Hingesugulased" ("Die Wahlverwandschaften")


• 
  1821: "Wilhelm Meisteri rännuaastad" ("Wilhelm Meisters Wanderjahre")


• 
  1811–1833: Autobiograafia "Luule ja tõde" ("Aus meinem Leben: Dichtung und Wahrheit")

Draamad |

• 
  1773: "Götz von Berlichingen, raudkäega rüütel"


• 
  1787: "Iphigeneia Taurises" ("Iphigenie auf Tauris")


• 
  1788: "Egmont"


• 
  1790: "Torquato Tasso"


• 
  1808: "Faust" (1. osa)


• 
  1832: "Faust" (2. osa)

Luuletused |

• 1773: "Prometheus"


• 
  1782: "Metsavaim" ("Der Erlkönig")


• 1790: "Rooma eleegiad" ("Römische Elegien")


• 
  1794: "Reinuvader Rebane" ("Reineke Fuchs")


• 
  1797: "Võluri õpipoiss" ("Der Zauberlehrling)


• 1797: "Jumal ja bajadeer" ("Der Gott und die Bajadere")


• 
  1798: "Hermann ja Dorothea" ("Hermann und Dorothea")


• 
  1819: luuletsükkel "Lääne-Ida diivan" ("West-östlicher Divan"; kirja pannud koos Marianne von Willemeriga).

Luuletsüklis on luuletus pealkirjaga "Ginkgo Biloba". Mõnede allikate kohaselt noppis Goethe 1815. aasta paiku aiast hõlmikpuulehed ja kirjutas luuletuse pühendusega Marianne von Willemerile.

Goethe käekirjas Ginkgo biloba

"Ginkgo Biloba"

Dieses Baums Blatt, der von Osten

Meinem Garten anvertraut,

Giebt geheimen Sinn zu kosten,

Wie’s den Wissenden erbaut,

Ist es Ein lebendig Wesen,

Das sich in sich selbst getrennt?

Sind es zwei, die sich erlesen,

Daß man sie als Eines kennt?

Solche Frage zu erwidern,

Fand ich wohl den rechten Sinn,

Fühlst du nicht an meinen Liedern,

Daß ich Eins und doppelt bin?.

Reisikirjeldused ja loodusteaduslikud tööd |

• 1790: "Katse selgitada taimede metamorfoosi" ("Versuch die Metamorphose der Pflanzen zu erklären")


• 
  1810: "Värviõpetusest" ("Zur Farbenlehre")


• 
  1817–1829: "Itaalia reis" ("Italienische Reise")


• 1832–1833: "Nachgelassene Schriften"

Muud tööd |

• 
  1786: "Novella"

Teosed eesti keeles |

• "Faust. J. W. Goethe kurbmäng". I jagu. Tõlkinud Anton Jürgenstein. Postimehe kirjastus, Tartu 1920
  


• "Egmont. Kurbmäng viies vaatuses". Tõlkinud Anna Haava, Eesti Kirjastus-Ühisus, Tallinn 1924
  


• "Noore Wertheri kannatused" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Jaan Kärner. EKS , Tartu 1926
  


• "Faust". I jagu. Tõlkinud August Sang. Kirjastus Ilukirjandus ja Kunst, Tallinn 1946
  


• "Götz von Berlichingen, raudkäega rüütel" (näidend). Tõlkinud Betti Alver. Ilukirjandus ja Kunst, 1947
  


• "Faust". Tõlkinud Ants Oras. I jagu: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund 1955, II jagu Lund 1962; 2. trükk ühes köites: sari "Maailmakirjanduse tõlkevaramu", saatesõnad Ivar Ivask ja Thomas Salumets. TÜ Kirjastus 2007
  


• "Wilhelm Meisteri õpiaastad" (romaan). Tõlkinud Leida Kibuvits. Sari "Suuri sõnameistreid", ERK, Tallinn 1958
  


• "Wilhelm Meisteri rännuaastad" (romaan). Tõlkinud Leida Kibuvits. Sari "Suuri sõnameistreid", ERK 1959
  


• "Faust" (I-II). Tõlkinud August Sang, ER 1967; 2. trükk sarjas "Kooli kirjavara" 1972; 3. trükk: ER 1983, 4. trükk samal aastal sarjas "Kooli kirjavara"; 4. trükk: Tänapäev, Tallinn 2005
  


• "Luuletusi". Tõlkinud August Sang, ER 1968
  


• "Aforisme". Valinud, tõlkinud ja eessõna: Mati Hint. LR 1974, nr 33; 2., täiendatud ja parandatud trükk: kirjastus Petite, Tallinn 2001
  


• "Uus Melusine" (muinasjutt, lasteraamatuna välja antud katkend teosest "Wilhelm Meisteri rännuaastad"), ER 1982
  


• "Götz von Berlichingen; Egmont; Iphigeneia Taurises; Torquato Tasso" (näidendid). Tõlkinud Betti Alver, August Sang, Ain Kaalep ja Kersti Merilaas. ER 1983
  


• "Noore Wertheri kannatused". Tõlkinud Edla Valdna. Sari "Klassikalised lood", ER 1987; 2. trükk: järelsõna ja kommentaarid kirjutanud Liina Lukas, Avita, Tallinn 2004; 3. trükk: Eesti Päevalehe raamat 2007
  


• "Clavigo" (näidend viies vaatuses; Tallinna Linnateatri etenduse kava, mis sisaldab ka näidendi teksti). Tõlkija Urmas Oolup; kava koostaja Triin Sinissaar. Tallinn 2000, 68 lk


• "Muinasjutt" (Goethe muinasjutt, millele on lisatud 3 Rudolf Steineri loengut). Tõlkinud Katrin Laiapea ja Sander Varik; järelsõna: Sander Varik. PreMark, Tallinn 2006
  

Antoloogias "Maailma luule. Kuldne klassika" (SE & JS, Tallinn 2006) on valimik Goethe luuletusi Marie UnderI ja August Sanga tõlkes lk 115-178

Kirjandus |

• 
  Franz Schiller, "Lääne-Euroopa uue aja kirjandusajalugu", I köide, Tartu 1941, lk 162–166 ja 191–204


• XVIII sajandi väliskirjandus (kõrgkooliõpik). Valgus, Tallinn 1973, lk 368–385 ja 416–461


• 
  Anatoli Lunatšarski, "Väliskirjandusest" (artiklite kogumik). Tõlkinud Aleksander Klejnot. ER 1977, lk 225–275


• 
  Thomas Stearns Eliot, "Valitud esseesid". Tõlkinud Jaak Rähesoo, Hortus Litterarum, Tallinn 1997, lk 254–281 (essee "Mis on klassik?") ja lk 306–337 (essee "Goethe kui tark")


• 
  Tanel Mullari, "Goethe värviôpetuse seostest geomeetriaga" – "Eesti Füüsika Seltsi aastaraamat 1997", Eesti Füüsika Selts, Tartu 1998, lk 120–132


• Johann Wolfgang von Goethe, "Minu elust: luulet ja tõtt". Tõlkinud ja eessõna: Heli Mägar – Akadeemia 1999, nr. 8, lk 1662–86 ja nr 9, lk 1858–76


• "Goethe Tartus" (konverentsi "Goethe Tartus", 1999, ettekanded). Toimetanud Vilja Kiisler. Eesti Goethe-Selts, Tartu 2000, 233 lk


• 
  Ants Oras, "Luulekool" II, Ilmamaa, Tartu 2004, artiklid: "Goethe sajanda surmapäeva puhul" (lk 107–121), "Goethe draamad" (lk 122–176), "Faust" (lk 177–190) ja "Goethe India-aineline müstika" (lk 191–196)


• 
  Ralph Waldo Emerson, "Inimkonna esindajad". Tõlkinud Karin Suursalu, LR 2005, nr 24–27, lk 131–146 (essee "Goethe – kirjanik")


• 
  Anne Lange, "Ants Oras". Ilmamaa, Tartu 2005, lk 170–175 ja 263–269


• 
  David Damrosch, "Goethe loob väljendi: maailmakirjanduse kultuuripoliitika". Tõlkinud Ene-Reet Soovik – Akadeemia 2007, nr 12, lk 2667–2705

Välislingid |

Tsitaadid Vikitsitaatides: Johann Wolfgang Goethe

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Johann Wolfgang von Goethe

• 
  Ants Oras, Goethe sajanda surmapäeva puhul, Looming nr. 2 1932
  


• 
  Alfred Koort, Goethe — filosoof ja loodusuurija, Looming nr. 3 1932


• 
  Jaan Undusk, "Rahuldamatus: "Faustist" ja Eestist" – Eesti Päevaleht 8. detsember 2000
  


• 
  Jüri Talvet, "Romaaniülikool: J. W. Goethe "Noore Wertheri kannatused"" – Eesti Päevaleht 13. aprill 2007, lk 24


• Surimask


• [1]


• Vapp


• 
  Johann Wolfgang von Goethe Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA
  

Viited |

1. 
   ↑ Marika Villa. "Türklannast „Luther“ reformib islamit". Eesti Ekspress, 26. juuli 2017. Ekspress Meedia AS. Arhiiviversioon.