Kuressaare Sisukord Ajalugu | Linnaosad | Linnavalitsemine | Linna vaatamisväärsused | Rahvastik | Kuressaarest pärit tuntud inimesi | Sõpruslinnad | Vaata ka | Viited | Kirjandus | Välislingid | Kaardid | Navigeerimismenüü58° 15′ N, 22° 29′ E58° 15′ N, 22° 29′ EKuressaare ajaluguStatistikaametKuressaare minevikust ja tulevikustSajanditagune ärev suvi SaaremaalKihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine"Saaremaa valla põhimäärus""Üldkontakt. Saaremaa Vallavalitsuse koosseis"Mõnda Kuressaare Linnavalitsuse ajaloost aastail 1879 – 1917Päring Statistikaameti andmebaasistPäring Statistikaameti andmebaasistKuressaareKuressaare kodulehtKodukoht KuressaareKuressaare WeebikaameraKuressaare ja Tehumardi WeebikaameradKuressaare Linnaatlas"Taaniaegsed Kuressaare kodanikud""Saaremaa pealinna sündimine kestis pooltuhat aastat""Kuressaare ja selle ümbruse kohanimesid""Kuressaare ja selle ümbruse kohanimesid""Kuressaare ja selle ümbruse kohanimesid""Kuressaare ja selle ümbruse kohanimed""Kuressaare ja selle ümbruse kohanimesid""Kuressaare linnasaras muutus sabatähest püksisäärte kujuliseks"Kuressaare linnaga seonduvad ametlikud kohanimedKuressaare areng 20. sajandi algulSuur Kuressaare (majanumbritega) 2011. aasta kaartKuressaarele kingitud linnakaart 1930. aastatestr
KuressaareEesti linnadSadamalinnadSaaremaa vald
SaaremaaSaaremaa vallaSaare maakonnahalduskeskusEestiJakob KohliWolther RothendorfiGert von Demteri8. mail1563Saare-Lääne piiskopiltMagnuselt13. veebruaril1733Ivan Kirilovalgmeridiaanina18. sajandi19. sajandilmudaravilakuurortlinnaksravimudaKihelkonnas1824mudaraviladRootsikülas18241840Allee tänavaleRoomassaare tänaval1883Wildenbergi nahavabrikEsimese maailmasõja193315. mai195223. juuni1988Viktor Kingissepa1973muinsuskaitsealaomavalitsuse1. oktoobrist19902017. aasta haldusreforminikohalikud omavalitsused30. aprillil2017päikesepealinnaSaaremaaMadis Kallas18.19. sajandistPüha Nikolai kirikLaurentiuse kirikveski1899sadamaait1663raekodavaekodarootsi ajast17. sajandistrüütelkonna hooneKauba tänavpastoraadihooneKitsaKitzbergi tänavaPõlluvahi maja14. sajandistKuressaare piiskopilinnusSaaremaa muuseumlinnusPikk HermannSturvoltBaltimaadelKuressaare KuurhooneKuressaare lossiparkTori abajasKuressaare sadamEesti Vabadussõjas langenute mälestussammas1922193419442000. aasta rahvaloenduseAbja-PaluojaAntslaElvaHaapsaluJõgevaJõhviKallasteKarksi-NuiaKehraKeilaKilingi-NõmmeKiviõliKohtla-JärveKundaKuressaareKärdlaLihulaLoksaMaarduMustveeMõisakülaNarvaNarva-JõesuuOtepääPaidePaldiskiPõltsamaaPõlvaPärnuPüssiRakvereRaplaRäpinaSaueSillamäeSindiSuure-JaaniTallinnTamsaluTapaTartuTõrvaTüriValgaViljandiVõhmaVõru
(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cdiv class="center"u003Eu003Cdiv class="floatnone"u003Eu003Ca href="http://ev101.miljonpluss.ut.ee/" rel="nofollow"u003Eu003Cimg alt="EV101 - Iga-m2rk-loeb.png" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/13/EV101_-_Iga-m2rk-loeb.png" decoding="async" width="700" height="70" data-file-width="700" data-file-height="70" /u003Eu003C/au003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Enu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());
koordinaadid: 58° 15′ N, 22° 29′ E
Kuressaare
Jump to navigation
Jump to search
| See artikkel räägib linnast; samanimelise küla kohta Tarvastu vallas vaata artiklit Kuressaare küla; linna kohta Leningradi oblastis vaata artiklit Kingissepp. |
Kuressaare |
| Endised nimed: Arensburg/Kuresaar, Kingissepa |
Ülevalt päripäeva: Kuressaare piiskopilinnus, Kesklinna tuuleveski, Tõllu ja Pireti kuju. |
Pindala: 15 km² |
| Elanikke: 13 276 (1.01.2018)[1] |
EHAK-i kood: 3655[2] |
Koordinaadid: 58° 15′ N, 22° 29′ E |
Kuressaare (vanasti ka Kuresaare[3]) on linn Saaremaa lõunarannikul, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus. Kuressaare on Eesti kõige läänepoolsem linn.
Sisukord
1 Ajalugu
2 Linnaosad
3 Linnavalitsemine
4 Linna vaatamisväärsused
5 Rahvastik
6 Kuressaarest pärit tuntud inimesi
7 Sõpruslinnad
8 Vaata ka
9 Viited
10 Kirjandus
11 Välislingid
12 Kaardid
Ajalugu |
Pikemalt artiklis Kuressaare ajalugu.
Enne linnuse püstitamist 13.–14. sajandil asus Kuressaares arvatavasti muistne sadamakoht, kuhu koondusid kokku kõik ümbruskonna tähtsamad teed.
Kuressaare plaan 18. sajandi keskel. Johann Christoph Brotze kogust
.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kuressaare ajalugu |
Linnuse ümber tekkinud Kuressaare alev sai Jakob Kohli, Wolther Rothendorfi ja Gert von Demteri taotlusel linnaõiguse 8. mail 1563 Saare-Lääne piiskopilt hertsog Magnuselt.
13. veebruaril 1733 pani Ivan Kirilov ette kasutada Kuressaare kui Venemaa läänepoolseima linna meridiaani Vene kaartide algmeridiaanina, mis teostati mitmetel 18. sajandi kaartidel.[4]
Kuressaare turuplats
19. sajandil asutati mudaravila ning Kuressaare sai kuurortlinnaks, mille põhjustas ravimuda avastamine Kihelkonnas 1824. aastal. Eestis rajati esimesed mudaravilad Saaremaal Rootsikülas (1824) ja Kuressaares Weise heinamaal (1840) kust aga 1858. aastal kolis mudaravila Allee tänavale. Teine Kuressaare mudaravila asus Roomassaare tänaval (1876. aastal) ja kolmas samuti Allee tänaval (asutati 1883. aastal)[5]. 1878. aastal avati Kuressaares Wildenbergi nahavabrik, mille sisseseade viidi Esimese maailmasõja ajal 1915. aastal Venemaale, hooned hävitati aga 1917. aasta sügisel[6].
Ajalooliselt on Kuressaare tuntud saksakeelse nimega Arensburg, millega paralleelselt on nii sõnas kui kirjas kasutusel olnud eestikeelne kohanimi Kuresaar (aastast 1933 Kuressaare). Suurema osa nõukogude ajast (15. mai
1952–23. juuni 1988) kandis linn nime Kingissepa, Saaremaalt pärinenud enamliku revolutsionääri Viktor Kingissepa järgi.
Omapäraste nn Saaremaa klassitsismile omaste hoonete rohkuse tõttu võeti Kuressaare vanalinn 1973. aastal riikliku kaitse alla, tänapäeval on see Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala.
Kuressaarel oli omavalitsuse staatus alates 1. oktoobrist 1990 kuni 2017. aasta haldusreformini, mille käigus kõik Saaremaal asunud kohalikud omavalitsused ühinesid Saaremaa vallaks.[7]
Kaasajal on suur osa linnast orienteeritud turismile, aasta ringi võib seal kuulda soome, rootsi, saksa ja muid keeli.
30. aprillil 2017 andis linnapea Madis Kallas Kuressaarele päikesepealinna nimetuse.
Linnaosad |
Kuressaare veetorn-elumaja
- Ida-Niidu
- Jänesteküla
- Kullimäe
- Kesklinn
- Kelmiküla
- Marientali
- Merikotka
- Põllu alev
- Rapiküla
- Rehemäe
- Roomassaare
- Smuuli
- Tori
- Tuulte Roos
- Veneküla
|
Pikemalt artiklis Kuressaare linnapeade loend.
Kuressaare linnapea on ametikohajärgselt Saaremaa vallavanem, kelleks on alates 2017. aastast Madis Kallas.[8][9]
Pikemalt artiklis Kuressaare Linnavolikogu., Kuressaare linnavolinike loend 1934, 1939
Pikemalt artiklis Kuressaare Linnavalitsus.[10]
Linna vaatamisväärsused |
Vanalinnas (peamiselt 18.–19. sajandist) on säilinud kaks kirikut (Püha Nikolai kirik ja Laurentiuse kirik), kaubahoov, vana veski (1899), sadamaait (1663) ja elamuid. Baroksed raekoda ja vaekoda pärinevad rootsi ajast 17. sajandist, raekoja kõrval asuv rüütelkonna hoone aga 18. sajandist. Vanimaid säilinud hooneid on ka aadressil Kauba tänav 5 asuv pastoraadihoone ning Kitsa ja Kitzbergi tänava nurgal asuv Põlluvahi maja.
Linna suurim vaatamisväärsus on põhiosas 14. sajandist pärinev Kuressaare piiskopilinnus, kus praegu asub Saaremaa muuseum. Ruudukujulise põhiplaaniga linnus koosneb neljast siseõue ümber asetsevast hoonetiivast. Kirdeküljel paiknevad värav ja kaks torni – Pikk Hermann ja Sturvolt. Vaatamisväärsed on ka 17.–18. sajandist pärinevad võimsad muldkindlustused keskaegse linnusetuumiku ümber. Kuressaare linnus on Baltimaadel üks paremini säilinuid, alates 20. sajandi algusest on seda mitmeid kordi restaureeritud.
Vaatamisväärsed on ka Kuressaare Kuurhoone ja Kuressaare lossipark.
Linnusest edelasuunas jääb Tori abajas, kus asub Kuressaare sadam.
Kuressaares asub Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas.
Rahvastik |
1922. aastal loeti Kuressaares kokku elavat 2666 eestlast, 34 rootslast, 401 sakslast, 156 venelast ja 39 juuti.
1934. aastaks oli rahvaarv veidi muutunud. Kuressaares elas 3938 eestlast, 24 rootslast, 321 sakslast, 199 venelast ja 22 juuti.
1944. aasta alguses oli Kuressaares 4977 elanikku: 1953 meest ja 3024 naist.[11]
2000. aasta rahvaloenduse andmeil elas Kuressaares kokku 14 548 eestlast, 211 venelast, 63 ukrainlast, 35 soomlast, 12 valgevenelast, 3 sakslast ja 1 juut.
- Kuressaare elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel
| Rahvus | 1970[12] | 1979[13] | 1989[14] | 2000[15] | 2011[16] | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | |
Kokku | 12 140 | 100 | 14 207 | 100 | 16 166 | 100 | 14 925 | 100 | 13 166 | 100 |
eestlased | 10 658 | 87,79 | 12 783 | 89,98 | 14 999 | 92,78 | 14 548 | 97,47 | 12 861 | 97,68 |
venelased | 1063 | 8,76 | 1076 | 7,57 | 833 | 5,15 | 211 | 1,41 | 159 | 1,21 |
ukrainlased | 261 | 2,15 | 187 | 1,32 | 178 | 1,10 | 63 | 0,42 | 41 | 0,31 |
valgevenelased | 64 | 0,53 | 44 | 0,31 | 51 | 0,32 | 12 | 0,08 | 9 | 0,07 |
| muud | 94 | 0,77 | 117 | 0,82 | 105 | 0,65 | 91 | 0,61 | 96 | 0,73 |
Kuressaarest pärit tuntud inimesi |
Johannes Aavik, Saare maakonnas sündinud, Kuressaares elanud ja gümnaasiumihariduse saanud ning hiljem samas koolis eesti keele õpetajana töötanud eesti keeleteadlane
Joosep Aavik, Kuressaares sündinud ja elanud organist
Bernd Freytag von Loringhoven, Kuressaares sündinud Wehrmachti staabiohvitser, Hitleri lähikondlane
Eerik Haamer, Kuressaares sündinud maalikunstnik
Louis Kahn, Kuressaares sündinud arhitekt
Viktor Kingissepp, Kuressaares lapsepõlve veetnud ja gümnaasiumihariduse saanud kommunistlik revolutsionäär
Anti Liiv, Kuressaares sündinud psühhiaater ja psühholoog
Ivo Linna, Kuressaares sündinud ja elanud laulja
Kristjan Luhamets, Kuressaares sündinud vaimulik
Heli Lääts, Kuressaares sündinud laulja
Koit Lääts, Kuressaares sündinud keemik
Richard Otto Maack, Kuressaares sündinud maadeuurija ja loodusteaduste õpetaja
Konstantin Märska, Kuressaares sündinud filmioperaator, üks eesti filmikunsti rajajaid
Hannes Nelis, Kuressaares sündinud vaimulik
Aleksander Poleštšuk, Kuressaares sündinud arhitekt
Vello Puujalg, Kuressaares sündinud ja elanud maalikunstnik
Ilmar Raag, Kuressaares sündinud ja elanud filmimees
Konstantin Ramul, Kuressaares sündinud psühholoog
Indrek Saar, Kuressaares sündinud ja elanud näitleja ja poliitik
Hannibal Sehested, Kuressaares sündinud Taani riigitegelane ja väejuht, Norra asehaldur 1642–1651
Adeele Sepp, Kuressaares sündinud näitleja ja lavastaja
Jaanus Tamkivi, Kuressaares sündinud poliitik
Jaan Tammsalu, Kuressaares sündinud ja kohalikku kogudust teeninud eesti vaimulik
Ilmar Torn, Kuressaares sündinud graafik
Salome Trei, Kuressaares sündinud graafik
Juhan Tuuling, Kuressaares sündinud Eesti ja Saksa sõjaväelane (kolonel)
Ivar Ugi, Kuressaares sündinud Saksamaa keemik
Voldemar Väli, Kuressaares sündinud eesti maadleja
Sõpruslinnad |
Raseborg (Ekenäsi linn (Tammisaari)), Soome, alates 21. november 1988
Rønne, Taani, alates 3. oktoober 1991
Maarianhamina, Soome, alates 24. oktoober 1991
Skövde, Rootsi, alates 23. juuni 1993
Sastamala (Vammala), Soome, alates 30. juuni 1994
Turu, Soome, alates 30. mai 1996
Talsi, Läti, alates 27. mai 1998
Kuurne, Belgia, alates 9. august 1998
Vaata ka |
- Kuressaare linna teenetemärk
- Kuressaare tänavate loend
- Kuressaare oblast
- Kuressaare Laurentiuse kirik
- Kuressaare Nikolai kirik
- Kuressaare Siioni kirik
- EKNK Kuressaare Kogudus
- Kuressaare lipp
- Kuressaare lossipark
- Kuressaare raad
- Kuressaare raekoda
- Kuressaare Linnateater
- Kuressaare sadam
- Päikesepealinn
- Sadamaait
- Kuressaare linnastaadion
- Kuressaare linnavolinike loend 1934
- Kuressaare linnavolinike loend (1939)
- Kuressaare massimõrv
- Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium
- Saare Maakonna Keskraamatukogu
- Kuressaare kaubahoov
Kuressaare mõis (Tarvastu kihelkonnas Viljandimaal)- Kuressaare lade
- Kuressaare merepäevad
- Päikesepealinn
- Kuressaare külanõukogu
- Kuressaare vapp
Viited |
↑ Statistikaamet, vaadatud 17.05.2018.
↑ http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4412334&siteLanguage=et, vaadatud 4.11.2017.
↑ Eesti Keel ; 1. 1924.
↑ Endel Varep. Hiiumaa ja Saaremaa meridiaan. Eesti Loodus, 1975, nr. 8, lk. 463–468.
↑ Kuressaare minevikust ja tulevikust, Saarte Hääl, 7. detsember 2009
↑ Urmas Kiil, Sajanditagune ärev suvi Saaremaal, Saarte Hääl, 20. juuli 2015
↑ Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine
↑ "Saaremaa valla põhimäärus". Kasutatud 01.03.2018.
↑ "Üldkontakt. Saaremaa Vallavalitsuse koosseis". Kasutatud 01.03.2018.
↑ Mõnda Kuressaare Linnavalitsuse ajaloost aastail 1879 – 1917, saaremaa.ee (vaadatud 18. juuni 2012)
↑ https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1944/01/08/15
↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
Kirjandus |
Helju Pärt, Mati Oolup, "Klassitsistlik Kuressaare", Saaremaa Kirjastusühing Oma Saar, 1993- "Tervitusi Kuressaarest", postkaarte ja fotosid Saaremaa Muuseumi kogust, koost. Maret Soorsk, Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2008.
- "Vana Kuressaare. Ehitised ja inimesed.", koost. Toomas Karjahärm, kirjastus Argo, 2006.
Välislingid |
| Vikisõnastiku artikkel: Kuressaare |
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kuressaare |
- Kuressaare koduleht
- Kodukoht Kuressaare
- Kuressaare Weebikaamera
- Kuressaare ja Tehumardi Weebikaamerad
- Kuressaare Linnaatlas
- Kalle Kesküla, "Taaniaegsed Kuressaare kodanikud", Oma Saar, 3. august 2007
- Kalle Kesküla, "Saaremaa pealinna sündimine kestis pooltuhat aastat" Oma Saar, 10. mai 2008
"Kuressaare ja selle ümbruse kohanimesid" Oma Saar, 6. detsember 2008
"Kuressaare ja selle ümbruse kohanimesid" Oma Saar, 3. jaanuar 2009
"Kuressaare ja selle ümbruse kohanimesid" Oma Saar, 7. veebruar 2009
"Kuressaare ja selle ümbruse kohanimed" Oma Saar, 4. aprill 2009
"Kuressaare ja selle ümbruse kohanimesid" Oma Saar, 1. juuni 2009- Kalle Kesküla, "Kuressaare linnasaras muutus sabatähest püksisäärte kujuliseks" Oma Saar, 8. juuni 2009
Kuressaare linnaga seonduvad ametlikud kohanimed (doc)- Kuressaare areng 20. sajandi algul
Kaardid |
Suur Kuressaare (majanumbritega) 2011. aasta kaart (12629×9933; 10,2 MB JPG-fail)
Kuressaarele kingitud linnakaart 1930. aastatest (suumitav digikaart)
Kategooriad:
- Kuressaare
- Eesti linnad
- Sadamalinnad
- Saaremaa vald
(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.584","walltime":"0.735","ppvisitednodes":"value":2411,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":61044,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":31273,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":18,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":2,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":17177,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":1,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 508.420 1 -total"," 41.86% 212.837 1 Mall:EestiAsula"," 41.02% 208.532 1 Mall:Linn"," 27.04% 137.476 1 Mall:ToimetaAeg"," 20.65% 105.001 2 Mall:Ambox"," 11.62% 59.082 1 Mall:Saaremaa_vald"," 10.95% 55.684 1 Mall:Navmall"," 8.52% 43.309 1 Mall:Koord"," 7.55% 38.384 1 Mall:CoordinateWIKIDATA"," 5.70% 28.993 1 Mall:Kaart"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.202","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":3019559,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1308","timestamp":"20190319144909","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":119,"wgHostname":"mw1247"););