Skip to main content

Noarootsi kihelkond Sisukord Piirkonna ajalugu | Noarootsi kihelkonna mõisad | Noarootsi kihelkonna vallad | Kihelkonna alad tänapäeval | Viited | Välislingid | NavigeerimismenüüNoarootsi ajaloostNoarootsi kihelkondKoguduse minevik ja tänapäevGeographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und KurlandNoarootsi kihelkondNoarootsi kihelkonnast Eesti mõisaportaalisTopographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter BandGeographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland

Noarootsi kihelkond


rtsskskihelkondLäänemaalEestimaa kubermanguHaapsalu kreisismuinasajaRidala muinaskihelkonnarootslasedSoomestLääne-Nigula kirikukihelkonnaOsmussaarePüha Katariina kirikLiivi sõjaBalthasar Russowkroonikas1575talurahvakoolSutlepasseRooslepasseOsmussaarelerannarootslastePõhjasõjakatkuepideemiakirikumõisrüütlimõisastkõrvalmõisagakarjamõisatLääne maakonnaNoarootsi vallaNoarootsi Püha Katariina kirikNoarootsi kirikumõisAulepa mõisKulani mõisNõmmküla mõisPaslepa mõisPürksi mõisRiguldi mõisSaare mõisSutlepa mõisTahu mõisVööla mõisEmmasteHanilaKaruseKirblaKullamaaKäinaLihulaLääne-NigulaMartnaMihkliMärjamaaNoarootsiPühalepaReigiRidalaVarblaVigalaVormsiHaapsaluMärjamaa kihelkondKullamaa kihelkondVigala kihelkondKirbla kihelkondMihkli kihelkondHaapsalu kihelkondRidala kihelkondMartna kihelkondLihula kihelkondKaruse kihelkondHanila kihelkondVarbla kihelkondLääne-Nigula kihelkondNoarootsi kihelkondVormsi kihelkondPühalepa kihelkondKäina kihelkondReigi kihelkondEmmaste kihelkondTallinnHaapsalu kreisLääne kreisPaldiski kreisTallinna kreisHarju kreisPaide kreisJärva kreisRakvere kreisViru kreisTallinnHaapsalu kreisLääne kreisTallinna kreisHarju kreisPaide kreisJärva kreisRakvere kreisViru kreis










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Noarootsi kihelkond




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search



Noarootsi kihelkond

rootsi keeles Nuckö socken
saksa keeles Kirchspiel Nukkö


kihelkonnakirik: Noarootsi Püha Katariina kirik




Noarootsi Püha Katariina kirik


Noarootsi kihelkond (lühend Noa; rts Nuckö socken, sks Kirchspiel Nukkö) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.





Haapsalu kreis Eestimaa kubermangus. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798




Sisukord





  • 1 Piirkonna ajalugu


  • 2 Noarootsi kihelkonna mõisad


  • 3 Noarootsi kihelkonna vallad


  • 4 Kihelkonna alad tänapäeval


  • 5 Viited


  • 6 Välislingid




Piirkonna ajalugu |


Kuni muinasaja lõpuni oli Noarootsi ala praktiliselt asustamata.[1][2] Siis moodustas see piirkond mõjuka Ridala muinaskihelkonna põhjapoolse ääreala.[2]


13. sajandi keskel asustasid piirkonna rootslased, kellest põhiosa saabus Soomest. Eestisse tulnud kolonistidele anti rida privileege, mis seisnesid põhiliselt liikumisvabaduses ning väiksemates maksudes.[1] Siis asusid Noarootsi alad Lääne-Nigula kirikukihelkonna põhjaservas.[2]


Suurima ulatuse saavutas rootsi asustus 16. sajandi alguses.[1] Sellel ajal sai Noarootsi ka omaette kihelkonnaks.[2], kihelkonda kuulus ka Osmussaare saar. Esimesi kirikuõpetajaid on allikates mainitud 16. sajandil. Kihelkonna keskuseks oli Püha Katariina kirik.[3]


Noarootsi kihelkond oli Eesti mandriosa kihelkondadest ainus, kus rootslastest elanikkond oli enamuses. 16. sajandi teisel poolel rüüstasid Noarootsi alasid Liivi sõja käigus vene väed – Balthasar Russow kirjutab oma kroonikas, et 1575. aastal "laastasid venelased ja tatarlased üpris haletsemisväärselt maid ümber Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala, samuti Saaremaad ja Hiiu, Muhu, Vormsi saari ja Noarootsit".[4] 1580. aastatel läks Noarootsi Rootsi võimu alla ja oli seda 1710. aastani. Rootsi aeg tähendas ühelt poolt vaimse elu elavnemist – Noarootsis rajati Eesti esimene teadaolev talurahvakool, Noarootsi kirik sai abikirikud (kabelid) Sutlepasse, Rooslepasse ja Osmussaarele. Samas rajati 17. sajandil rida mõisaid, millega kaasnes rannarootslaste vanade õiguste piiramine.[1]


Põhjasõja käigus (1710–1711) tabas Noarootsit suur katkuepideemia. Elanike arv vähenes 2/3 võrra, mitmed külad surid täiesti välja. Tühjaks jäänud küladesse asusid elama eestlased sisemaalt. Sellega algas Noarootsi eestistumine.[1] 18. sajandi teisest poolest toimusid jumalateenistused ka eesti keeles.[3]


Noarootsi on üks Eesti lääneranniku poolsaartest, mis olid ajalooliselt saared, kuid hiljem maatõusu tagajärjel mandriga ühinesid. 1770. aastal oli Noarootsi veel eraldi saar. Mandriga ühinemine toimus 19. sajandi keskel.[1]



Noarootsi kihelkonna mõisad |


Kihelkonnas paiknes 10 mõisat – 1 kirikumõis ning 7 rüütlimõisast peamõisat koos 2 kõrvalmõisaga. Lisaks veel 3 karjamõisat.[2]



  • Noarootsi kirikumõis (Pastorat Nukkö)


  • Aulepa (Dirslet) rüütlimõis


  • Nõmmküla (Nömmküll), Riguldi kõrvalmõis


  • Paslepa (Paschlep) rüütlimõis


  • Pürksi (Birkas) rüütlimõis


  • Riguldi (Rickholtz) rüütlimõis, Spithami sadama ja Dirhamiga


  • Saare (Lückholm) rüütlimõis


  • Sutlepa (Sutlep), Riguldi kõrvalmõis


  • Tahu (Schottanäs) rüütlimõis


  • Vööla (Bysholm) rüütlimõis[5]


Noarootsi kihelkonna vallad |



  • Kulani vald (1866–1893)


  • Noarootsi vald (1866–1891)


  • Osmussaare vald (1887–1890)


  • Paslepa vald (1866–1917)


  • Pürksi vald (1866–1890)


  • Pürksi vald (1890–1891)


  • Riguldi vald (1866–1917)


  • Saare vald (1872–1891)


  • Saare-Tahu vald (1866–1872)


  • Sutlepa vald (1866–1917)


  • Tahu vald (1872–1891)[6]


Kihelkonna alad tänapäeval |


Noarootsi kihelkond jääb tänapäeval tervikuna Lääne maakonna aladele. Kihelkonna ala kattub suures osas endise Noarootsi valla alaga.[2]



Viited |




  1. 1,01,11,21,31,41,5 Noarootsi ajaloost Noarootsi valla koduleht (vaadatud 29. veebruar 2012)


  2. 2,02,12,22,32,42,5 Noarootsi kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 29. veebruar 2012)


  3. 3,03,1 Koguduse minevik ja tänapäev EELK Noarootsi Püha Katariina kogudus (vaadatud 29. veebruar 2012)


  4. Russow, Balthasar. Liivimaa kroonika. Kirjastus Vaba Eesti. Stockholm, 1967.


  5. Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. pp. lk. 110–112. 


  6. Noarootsi kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv




Välislingid |


  • Noarootsi kihelkonnast Eesti mõisaportaalis


  • Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. pp. 562–567. 


  • Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. pp. lk. 110–112. 













Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Noarootsi_kihelkond&oldid=5050391"










Navigeerimismenüü

























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.176","walltime":"0.221","ppvisitednodes":"value":574,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":15003,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":2965,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":4,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":7824,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":1,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 170.064 1 -total"," 33.61% 57.165 1 Mall:Provints"," 26.14% 44.447 1 Mall:Viited"," 21.62% 36.775 3 Mall:Cite_book"," 12.22% 20.783 1 Mall:Noarootsi_kihelkond"," 11.13% 18.930 5 Mall:Navigeerimismall"," 1.93% 3.290 1 Mall:Tallinna_asehaldurkond"," 1.86% 3.170 1 Mall:Läänemaa_kihelkonnad"," 1.74% 2.952 1 Mall:Lääne_kreis"," 1.60% 2.718 1 Mall:Eestimaa_kubermang"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.028","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":1363002,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1334","timestamp":"20190413012144","ttl":2592000,"transientcontent":false););"@context":"https://schema.org","@type":"Article","name":"Noarootsi kihelkond","url":"https://et.wikipedia.org/wiki/Noarootsi_kihelkond","sameAs":"http://www.wikidata.org/entity/Q11117020","mainEntity":"http://www.wikidata.org/entity/Q11117020","author":"@type":"Organization","name":"Wikimedia projektide kaastu00f6u00f6lised","publisher":"@type":"Organization","name":"Wikimedia Foundation, Inc.","logo":"@type":"ImageObject","url":"https://www.wikimedia.org/static/images/wmf-hor-googpub.png","datePublished":"2011-02-07T10:51:19Z","dateModified":"2018-07-17T09:20:21Z","image":"https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/fe/Noarootsi_kirik%2C_2011%2C_regnr_15547.jpg"(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgBackendResponseTime":128,"wgHostname":"mw1261"););

Popular posts from this blog

Oświęcim Innehåll Historia | Källor | Externa länkar | Navigeringsmeny50°2′18″N 19°13′17″Ö / 50.03833°N 19.22139°Ö / 50.03833; 19.2213950°2′18″N 19°13′17″Ö / 50.03833°N 19.22139°Ö / 50.03833; 19.221393089658Nordisk familjebok, AuschwitzInsidan tro och existensJewish Community i OświęcimAuschwitz Jewish Center: MuseumAuschwitz Jewish Center

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Typsetting diagram chases (with TikZ?) Announcing the arrival of Valued Associate #679: Cesar Manara Planned maintenance scheduled April 17/18, 2019 at 00:00UTC (8:00pm US/Eastern)How to define the default vertical distance between nodes?Draw edge on arcNumerical conditional within tikz keys?TikZ: Drawing an arc from an intersection to an intersectionDrawing rectilinear curves in Tikz, aka an Etch-a-Sketch drawingLine up nested tikz enviroments or how to get rid of themHow to place nodes in an absolute coordinate system in tikzCommutative diagram with curve connecting between nodesTikz with standalone: pinning tikz coordinates to page cmDrawing a Decision Diagram with Tikz and layout manager