Bugatti Veyroni W16 konfiguratsioonis bensiinimootor

Bensiinimootor on sädesüütega sisepõlemismootor, mis töötab bensiiniga (või sarnaste omadustega lenduva kütusega, näiteks bioetanooliga).

Tavaliselt segatakse bensiinimootorites kütus ja õhk enne nende kokkusurumist silindris, osades uuema põlvkonna mootorites kasutatakse otsesissepritset. Varem kasutati kütuse ja õhu segamiseks karburaatorit, nüüd teeb töö ära elektrooniliselt juhitav sissepritsesüsteem. Väiksemates mootorites on karburaator endiselt laialt levinud, sest väikeste mootorite puhul ei õigusta mootori efektiivsuse paranemine keerukat ja kulukat sissepritsesüsteemi. Erinevalt diiselmootorist, kus kütuse ja õhu segu süttib iseeneslikult, süüdatakse bensiinimootoris kütuse ja õhu segu süüteküünlaga.

Ajalugu |

Esimese bensiinimootori sai 1876. aastal valmis saksa insener Nikolas August Otto, kelle auks nimetatakse bensiinimootorit sageli ka ottomootoriks. Esimese sisepõlemismeetodil toimiva bensiinimootori valmistas aga Briti insener Edward Butler, kes leiutas süüteküünla, magneeto, süütepooli ja karburaatori ning võttis esimesena kasutusele sõna "bensiin".

Kiirus ja efektiivsus |

Bensiinimootorite kolvid, kepsud ja väntvõllid on üldjuhul kergemad kui diiselmootoritel, mistõttu on bensiinimootorite pöörlemiskiirus võrreldes diiselmootoritega suurem. Samuti põleb bensiin kiiremini kui diisel.

Bensiinimootorite töötakt on lühem kui diisliga töötavatel jõuallikatel, mistõttu kulub kolvil ühe takti läbimiseks vähem aega. Sellegipoolest on bensiinimootoritel väiksema surveaste tõttu diiselmootoritest väiksem efektiivsus.

Ehitus |

Töötsüklid |

Neljataktiline bensiinimootor 1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. Töötakt 4. Väljalasketakt

Töötsüklite alusel jaotatakse bensiinimoorid kahetaktilisteks ja neljataktilisteks.

Silindrite järjestus |

Silindrite arvu ja paigutuse järgi jaotatakse bensiinimootorid kolme suurde rühma:

• ridamootorid, kus silindrid asetsevad kõrvuti, on tavaliselt 1–6-silindrilised;


• V-mootorid, kus silindrid asuvad V-kujuliselt, on enamasti 2–12-silindrilised;


• boksermootorid, kus silindrid asetsevad üksteise suhtes horisontaalselt. Boksermootorid on laialdaselt kasutusel väikelennukites, samuti kasutavad 4- ja 6-silindrilisi boksermootoreid mitmed tänapäevased Porsche ja Subaru automudelid.
  
  

  
  

  Boksermootori tööpõhimõte

  
  
  
  

Jahutus |

Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ning nende töötemperatuuride hoidmine optimaalses temperatuurivahemikus.^[1]

Bensiinimootorid võivad olla õhk- või vesijahutusega. Varem kasutati vesijahutusega mootorites jahutusvedelikuna vett, tänapäevastes jahutusvedelikes on vesi segatud etüleenglükooli või propüleenglükooliga. Neil segudel on madalam külmumis- ja kõrgem keemistemperatuur kui puhtal veel, samuti aitavad need vältida jahutussüsteemi korrodeerumist. Lisaks sisaldavad tänapäevased jahutusvedelikud määrde- ja lisaaineid, kaitsmaks veepumba tihendeid ja laagreid. Tavaliselt on jahutussüsteem kergelt survestatud, mis aitab tõsta jahutusvedeliku keemistemperatuuri.

Süütesüsteem |

Bensiinimootorid töötavad sädesüütel, kus kõrgepingelise voolu allikaks on kas magneeto või süütepool. Tänapäevastes mootorites määrab süüte ajastuse elektrooniline mootori juhtaju.

Võimsuse mõõtmine |

Mootori mehaanilisest väljundvõimsusest täielikuma mõõtmistulemuse saamiseks mõõdetakse võimsust mootori hoorattalt. Levinumad viisid mootori võimsuse väljendamiseks on kilovatid (kW) ja hobujõud (hj).

Kasutusvaldkonnad |

Bensiinimootoreid kasutatakse laialdaselt autodes, mootorratastes, lennukites, mootorpaatides, lisaks kasutatakse bensiinil töötavaid jõuallikaid väikestes seadmetes, nagu muruniidukites, mootorsaagides ja elektrigeneraatorites.

Viited |