Laimjala Vassilius Suure kogudus Kiirviited


Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik
Orthodox Church of Estonia
AvalehtEesti Apostlik-Õigeusu KirikPiiskopkonnadFoto Toivo TreimaJoann PanoviAnton LaarFeliks  KadarikJoann Kadarik Troitski Aleksei Jürgens Daniel Verhoustinski Vassili Zadvinski Vassili Menšikov DimitriPanov Joann Lebedev Nikolai Mutovozov Vsevolod Vassiljev Aleksander Paul Karp Prozes (Prooses) Mihail Paklär Aleksander  Antson KonstantinKrinitski Vladimir Laar Anton Tammistu (Russ) VassiliMägi AndreiProoses Joann  Kadarik Feliks Treima ToivoToivo TreimaKüsimused ja vastused õigeusu õpetuse ja kommete kohtaKontaktidWeb by OKIA














  • est

  • fra









Avaleht/Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik/Piiskopkonnad/Laimjala Vassilius Suure kogudus





  • A

  • +



Laimjala Vassilius Suure kogudus




Foto Toivo Treima



LAIMJALA VASSILIUS SUURE KOGUDUS


1840  siirdus õigeusku suurem osa kohaliku kihelkonna elanikest. 1848  avati Laimjala (Kahtla) kogudus Tornimäe kogudusest eraldamise teel. Algul peeti jumalateenistusi üürihoonetes, hiljem kalmistu kabelis, mis 1912  sisustati kirikuks.


Praegune bütsantsi stiilis põllukividest krohvitud ristikujuline kumera kiivriga kuppelkirik valmis 1873 pr Joann Panovi teenimise ajal ja pühitseti Basilius Suure auks. 1912  ehitati stiilne 32 meetri kõrgune kellatorn ja pikendati kiriku läänetiiba, siis teenis kogudust kuulus Eesti kiriku- ja ühiskonnategelane üpr  Anton Laar.


Kogudust on teeninud  alates 1947  üpr  Feliks  Kadarik, kes on ka ise pärit Kahtlast – tema isa Joann Kadarik oli kauaaegne Laimjala koguduse köster. Üldse on 1848  alates on teeninud kogudust 20 preestrit, lisaks diakonid ja köstrid.


Koguduses tegutsesid 1850-1918 kihelkonnakool ning Mägi-Kundla, Pahavalla, Ridala, Randvere, Asva, Kõiguste, Rõõsa ja Kahtla abikoolid.


1. jaanuaril pühitseb õigeusu Kirik Issanda Jeesuse Kristuse ümberlõikamise ja Temale nimepanemise püha (Luuka 2:21) ning kirikuisa Kapadookiamaa Kesarea peapiiskop Basilius Suure (+379) mälestust.


Püha Basiliuse kohta on tema kaasaegsed öelnud, et ta oli ja jääb kõikide kristlaste päästvaks õpetajaks aegade lõpuni.


Ta töötas välja koos oma sõbra, kirikuisa Gregorius Jumalasõnaõpetajaga Kiriku vaimse alustala – kloostrikorra.


See kord on tänapäevalgi aluseks meestele ja naistele, kelle kutsumus on end pühendada kloostrielule. Nende kahe mehe teeneks on ka vaimse elu juhiste „Filokalia” (kr k headusearmastus) kokkupanemine, kus on kirjas vanimate (apostlite järglaste) Piibli tõlgendajate tarkus.


Lisaks on märkimisväärne tema piiskopiaegne sotsiaaltöö Kirikus: vaeste toitmine, rändurite vastuvõtmine, noorte neidude eest hoolitsemine jms. Kes on ajalooga kursis, teab, mida need asjad tähendasid IV sajandi linnaelus.


Püha Basiliuse teeneks on ka liturgia jumalateenistuse ühtlustamine ja palju muud, mis puudutas Kiriku vaimset elu. Tema seatud liturgiat peetakse tänase päevani, iga rahvas oma emakeeles. Kõigi nende teenete eest nimetatakse Basiliust Kirikus austavalt nimega Suur.


Basilius (Vassilius) / Vassili (kr k basíleios – kuninglik) – temast on tulnud sellised nimed nagu Vassel, Vassil, Vasso, Villu.


üpr  Andreas Põld


Koguduses teeninud vaimulikud:


Troitski Aleksei                                              oli koguduse esimene preester


Jürgens Daniel 


Verhoustinski Vassili 


Zadvinski Vassili                                  


Menšikov Dimitri


Panov Joann 


Lebedev Nikolai 


Mutovozov Vsevolod 


Vassiljev Aleksander 


Paul Karp 


Prozes (Prooses) Mihail 


Paklär Aleksander  


Antson Konstantin


Krinitski Vladimir 


Laar Anton 


Tammistu (Russ) Vassili


Mägi Andrei


Prooses Joann  


Kadarik Feliks 


Treima Toivo


 


Kontakt:

Kahtla, Laimjala vald, 94401 Saaremaa

Preester Toivo Treima

mob: +372 5635 0051


Kontaktisik: Anton Püüa

mob: +372 533 30301







Väljaanded-pood



  • Metropoolia

  • Lasteleht

  • Raamatud

  • Ikoonid

  • Tarvikud






/* */

Popular posts from this blog

Oświęcim Innehåll Historia | Källor | Externa länkar | Navigeringsmeny50°2′18″N 19°13′17″Ö / 50.03833°N 19.22139°Ö / 50.03833; 19.2213950°2′18″N 19°13′17″Ö / 50.03833°N 19.22139°Ö / 50.03833; 19.221393089658Nordisk familjebok, AuschwitzInsidan tro och existensJewish Community i OświęcimAuschwitz Jewish Center: MuseumAuschwitz Jewish Center

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Typsetting diagram chases (with TikZ?) Announcing the arrival of Valued Associate #679: Cesar Manara Planned maintenance scheduled April 17/18, 2019 at 00:00UTC (8:00pm US/Eastern)How to define the default vertical distance between nodes?Draw edge on arcNumerical conditional within tikz keys?TikZ: Drawing an arc from an intersection to an intersectionDrawing rectilinear curves in Tikz, aka an Etch-a-Sketch drawingLine up nested tikz enviroments or how to get rid of themHow to place nodes in an absolute coordinate system in tikzCommutative diagram with curve connecting between nodesTikz with standalone: pinning tikz coordinates to page cmDrawing a Decision Diagram with Tikz and layout manager