Luksemburg Sisukord Nimi | Asend | Loodus | Riigikord | Haldusjaotus | Rahvastik | Riigikaitse | Majandus | Taristu | Ajalugu | Eesti ja Luksemburgi suhted | Haridus | Kultuur | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü50° N, 6° EÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.World Bank'i andmebaasÜlevaade Luksemburgi loodusest.Ülevaade Luksemburgi metsadest.Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.Luxembourg’s biodiversity at risk.Maailma kahepaiksete andmebaas.Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.Système politique. TerritoireÜlevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.The World FactbookMonique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.Luksemburgi armee koduleht.Luksemburgi armee relvastus.Eesti Välisministeerium.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.Luksemburgr
RiigidEuroopa maadLuksemburg
merepiiritariikEuroopasMadalmaadeHollandiBelgiagaBeneluxiPrantsusmaaSaksamaaLuxembourgikindlusestSaksa keeles963SiegfriedileläänestpõhjastidastRheinland-PfalziSaarimaalõunastLorraineMoselleMeurthe-et-Moselle'i departemangudArdennideMoseli jõejõedmetsagaharilik pöökharilik tammhall nelkharilik kortslehtmageveekalukahepaikseidpäriskonnalisiroomajaidimetajaidsaarmasNatura 20001964EuroopasÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.parasvöötme kliimasuvejaanuarveebruarjuuliaugustkonstitutsiooniline monarhiaTäidesaatvat võimuSeadusandlik võim2013põhiseadus18421868NATOEuroopa Liidu1. jaanuari20171985letseburgi keelprantsuse keelkodakondsusePortugaliPrantsusmaaItaaliakatoliiklust187019882013ilmikpreestritajateenistusBosnia ja Hertsegoviinaskindral2000politseijõudLiechtensteiniKataritöötusSaksamaaBelgiaPrantsusmaaHollandmineraalidHiinaeurotsooniga1999euro2002sadamKeldi2. sajandil eKr1. sajandil eKrRooma riigifrankide5. sajandilFrangi riigiKarolingide impeeriumiVerduni lepingu843Kesk-Frangi riigiIda-Frangi riigi963SiegfriedTrieriKonrad I10591086Heinrich III1096Konrad II1136Saksa-Rooma keiserLothar IIIHeinrich PimedaleNamuri dünastiastErmesindeTheobald IWalram IIILimburg-Arloni dünastiastLuksemburgi hertsogkond13531443Valois-Burgundia dünastia1482HabsburgidestAustriaKarl V1549Pragmaatilise sanktsioonigaSaksa-Rooma riigiBurgundia ringkondaPrantsuse revolutsioonisõdadeForêts' departemanguPoolaga16591839BelgiaPrantsusmaaPreisimaa18131830Hollandist18391815Viini kongressilWillem ISaksa Liidupersonaalunioon18901783Nassau dünastiaWilhelminaleAdolphePreisi-Austria sõjaga186618671912Marie-AdélaïdeEsimese maailmasõja1. augustil19142. augustil10. novembril1918jaanuaris191914. jaanuarilCharlotteTeist maailmasõdapõllumajanduseteenindussektorkommunismi10. mail1940juutiIda-Euroopasse10. septembril1944Euroopa LiiduEuroopa Kohtu1995Euroopa KomisjoniJacques SanterJean-Claude Juncker2000HenriPaavstJohannes Paulus II1985Eesti22. veebruaril192327. augustil199129. augustil1993Clyde KullLuksemburgi peaministerJean-Claude Juncker2003Arnold RüütelAndrus AnsipTaavi RõivasEuroopa ParlamendisEuroopa Kontrollikojas20111997Luksemburgi Eesti SeltsArtur SirkEchternachisEesti jalgpallikoondisLuksemburgi jalgpallikoondisegapõhihariduskeskhariduskõrgharidusPõhikoolkutsekoolis20152016lütseumi2003keltideTitelbergisEchternachisAlpidesttermideGoeblanges11. sajandilkabelromaani stiili1573anglosaksikloostersilda190219. sajandiJean-Baptiste FresezEkspressionistidestJoseph KutterSkulptorClaus CitoobeliskilMichael Radfordi2004muuseumidEurovisiooni lauluvõistlusel195619331992jalgpall1912. aasta suveolümpiamängudestStockholmis1992. aasta taliolümpiamängudeltMarc GirardellimäesuusatamisesRahvusvaheliselt Olümpiakomiteelt1900. aasta suveolümpiamängudelmaratoniMichel ThéatoAustriaBelgiaBulgaariaEestiHispaaniaHollandHorvaatiaIirimaaItaaliaKreekaKüprosLeeduLuksemburgLätiMaltaPoolaPortugalPrantsusmaaRootsiRumeeniaSaksamaaSlovakkiaSloveeniaSoomeSuurbritanniaTaaniTšehhiUngariAlbaaniaAmeerika ÜhendriigidBelgiaBulgaariaEestiHispaaniaHollandHorvaatiaIslandItaaliaKanadaKreekaLeeduLuksemburgLätiNorraPoolaPortugalPrantsusmaaRumeeniaSaksamaaSlovakkiaSloveeniaSuurbritanniaTaaniTšehhiTürgiUngariAlbaaniaAndorraArmeeniaAserbaidžaanAustriaBelgiaBosnia ja HertsegoviinaBulgaariaEestiGruusiaHispaaniaHollandHorvaatiaIirimaaIslandItaaliaKasahstanKosovoKreekaKüprosLeeduLiechtensteinLuksemburgLätiMaltaMoldovaMonacoMontenegroNorraPoolaPortugalPrantsusmaaPõhja-MakedooniaRootsiRumeeniaSaksamaaSan MarinoSerbiaSlovakkiaSloveeniaSoomeSuurbritanniaŠveitsTaaniTšehhiTürgiUkrainaUngariValgeveneVatikanVenemaaAhvenamaaAkrotiri ja DhekeliaGibraltarGuernseyFääri saaredJan MayenJerseyManSvalbardAbhaasiaLõuna-OsseetiaPõhja-KüprosTransnistriaBadenHessenLuksemburgMecklenburg-StrelitzMecklenburg-SchwerinHessen-HomburgHohenzollern-HechingenHohenzollern-SigmaringenLiechtenstein
(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());
koordinaadid: 50° N, 6° E
Luksemburg
Jump to navigation
Jump to search
 | See artikkel räägib praegusest riigist; Saksa-Rooma riigi territooriumi kohta vaata artikleid Luksemburgi krahvkond ja Luksemburgi hertsogkond; Saksamaa dünastia kohta vaata artiklit Luksemburgid |
Luksemburgi Suurhertsogiriik prantsuse Grand-Duché de Luxembourg saksa Großherzogtum Luxemburg letseburgi Groussherzogdem Lëtzebuerg | |||||
| |||||
 | |||||
Riigihümn | Ons Hémécht | ||||
Pealinn | Luxembourg | ||||
Pindala | 2586 km² | ||||
Riigikeel(ed) | prantsuse, saksa ja letseburgi | ||||
Rahvaarv | 590 700 [1](1. jaanuar 2017) | ||||
Suurhertsog | Henri | ||||
Peaminister | Xavier Bettel | ||||
Iseseisvus | 1839 | ||||
SKT | 62,404 mld $ (2017)[2] | ||||
SKT elaniku kohta | 101 450 $ (2015)[3] | ||||
Rahaühik | euro (EUR) | ||||
Usund | katoliiklus | ||||
Ajavöönd | Kesk-Euroopa aeg | ||||
Tippdomeen | .lu | ||||
Telefonikood | 352 | ||||
Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas. Luksemburg moodustab koos Hollandi ja Belgiaga Beneluxi maad. Riiki ümbritsevad Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa. Luksemburg on tänapäeval ainus suurhertsogiriik.
Sisukord
1 Nimi
2 Asend
3 Loodus
3.1 Veestik
3.2 Taimestik
3.3 Loomastik
3.4 Looduskaitse
3.5 Kliima
4 Riigikord
5 Haldusjaotus
6 Rahvastik
6.1 Vanuseline struktuur
6.2 Keeled
6.3 Suuremad linnad
6.4 Religioon
7 Riigikaitse
8 Majandus
8.1 Väliskaubandus
8.2 Rahandus
9 Taristu
10 Ajalugu
10.1 Luksemburgi krahvkond
10.2 Luksemburgi hertsogkond
10.3 Luksemburgi jagamised
10.4 Kaasaegse riikluse kujunemine
10.5 20. sajand
11 Eesti ja Luksemburgi suhted
12 Haridus
13 Kultuur
14 Vaata ka
15 Viited
16 Välislingid
Nimi |
Riigi nimi tuletub pealinna Luxembourgi kohal asunud väikesest Lucilinburhuci kindlusest. Saksa keeles tähendab sõna 'letze' "väike" ja 'burg' "kindlustatud hoonet, kindlust". Luksemburgi kindlust on ajaloos esmakordselt mainitud 963 ala läänistamisega krahv Siegfriedile.
Asend |
Luksemburgi ümbritsevad läänest ja põhjast Belgia Luxembourgi provints, idast Saksamaa Rheinland-Pfalzi ja Saarimaa liidumaad ning lõunast Prantsusmaa Lorraine'i piirkonna Moselle'i ja Meurthe-et-Moselle'i departemangud.
Riigi maismaapiiri kogupikkus on 356 kilomeetrit. Sellest Belgiaga on 148, Saksamaaga 135 ja Prantsusmaaga 73 kilomeetrit ühist piiri. Pikimad riigisisesed vahemaad on 82 kilomeetrit põhjast lõunasse ja 57 kilomeetrit idast läände.[4]
Loodus |
Oeslingi maastik
Luksemburgis on kolm maastikugeograafilist piirkonda: Ardennide eelmäestik (Oesling), Lorraine'i platoo ja Moseli jõe org (Gutland). Riigi põhjaosa on künklik ja metsane, kõrgeim koht on Kneiffi mägi (560 meetrit üle merepinna). Sageli on riigi kõrgeimaks punktiks pakutud ka Buurgplaatzi mäge (559 meetrit üle merepinna).
Veestik |
Harilik kortsleht on Luksemburgis haruldane
Luksemburgi peamised jõed on Moseli jõgi, Sûre'i jõgi ja Ouri jõgi. Teised tähtsamad jõed on Alzette, Atterti ja Clerve'i jõgi. Pindalalt riigi suurim veekogu Ülem-Sûre'i veehoidla hõlmab 380 hektarit. Echternachi järv on pindalaga 30 hektarit.
Taimestik |
Luksemburgi pindalast on 33,6% kaetud metsaga, kus peamised puuliigid on harilik pöök ja harilik tamm.[5] Luksemburgis on kirjeldatud 1323 liiki kõrgemaid taimi, millest 9,4% on ohustatud ja 6,3% äärmiselt haruldased.[6] Näiteks on riigis väga haruldasteks taimedeks muutunud hall nelk ja harilik kortsleht.
Loomastik |
Saarmas on haruldane imetaja
Luksemburgi vetes on teaduslikult kirjeldatud 34 liiki mageveekalu.[7]
Luksemburgis on kirjeldatud 16 liiki kahepaikseid: 11 liiki päriskonnalisi ja 5 liiki salamandreid.[8]
Riigis on registreeritud 6 liiki roomajaid.
Riigis on registreeritud 327 liiki linde.[9]
Riigis on kirjeldatud 51 liiki imetajaid, kellest ohustatuim on saarmas.[7]
Looduskaitse |
Luksemburgis on 37 looduskaitsealust ala ja 59 Natura 2000 ala. Riigis on 2 rahvusparki, mis hõlmavad 19,8% riigi territooriumist. 1964 loodud Saksamaa-Luksemburgi rahvuspark oli esimene piirideülene rahvuspark Euroopas. Riigis on ka Ülem-Sûre'i rahvuspark. Ülevaade Luksemburgi kaitsealadest. Riigi lõunaosas asub loodusreservaat Biodiversum.
Kliima |
Luksemburgis on pehme mandriline parasvöötme kliima rohkete sademetega. Sademeid on eriti suve lõpus. Suvel on ööpäevane keskmine temperatuur +17 °C ja talvel 0 °C ümber. Riigi külmemad kuud on jaanuar ja veebruar. Riigis on mõõdetud –20,2 °C külma. Soojemad kuud on juuli ja august. Augustis on mõõdetud +37,9 °C sooja.[10]
Riigikord |
Luksemburg on parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia. Riigipea on päritava võimuga suurhertsog, kellel on võimu teostamisel ainult formaalsed õigused. Täidesaatvat võimu teostab valitsus, mida juhib peaminister.[11]
Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele Saadikutekojale, kuhu valitakse 60 liiget. Saadikutekoja liikmete ametiaeg kestab 5 aastat. 2013 toimunud valimistel sai kristlik-sotsialistlik partei 23, Luksemburgi Sotsialistlik Töölispartei 13, demokraatlik partei 13, rohelised 6, alternatiivne demokraatlik reformipartei 3 ja vasakpoolsed 2 kohta Saadikutekojas.
Riigi esimene põhiseadus sätestati 1842. Praegune põhiseadus kehtib 1868. Riigi kõrgeim kohtuorgan on kõrgem justiitskohus.
Luksemburg on NATO ja Euroopa Liidu liige.
Haldusjaotus |
Luksemburg on administratiivselt jaotatud 12 kantoniks, mis omakorda jagunevad 105 vallaks (Gemeinde), millel puudub halduslik funktsioon.[12] 2015. aastani oli riigi haldusjaotus kolmetasandiline: lisaks vallatasandile kuulusid 12 kantonit kolme ringkonna koosseisu. Riigis on 12 linna.
|  |
Rahvastik |
Luksemburgis elas 1. jaanuari 2017 seisuga 590 700 inimest, kellest 294 000 olid naised.[13] Riigi keskmine rahvastikutihedus on 228,4 inimest/km².
Vanuseline struktuur |
Luksemburgi elanikkonna vanuseline struktuur 2011. aasta rahvaloenduse alusel:
| Vanus (a) | Arv |
|---|---|
| 0–4 | 28 894 |
| 5–9 | 28 821 |
| 10–14 | 30 922 |
| 15–19 | 30 536 |
| 20–24 | 31 217 |
| 25–29 | 35 290 |
| 30–34 | 38 230 |
| 35–39 | 39 602 |
| 40–44 | 42 492 |
| 45–49 | 41 711 |
| 50–54 | 36 411 |
| 55–59 | 30 526 |
| 60–64 | 25 959 |
| 65–69 | 19 832 |
| 70–74 | 17 618 |
| 75–79 | 14 564 |
| 80 ja vanemad | 19 728 |
Keeled |
1985. aastast on letseburgi keel (lëtzebuergesch) ametlik riigikeel ja elanike rahvusliku identiteedi sümbol. Teised riigikeeled on veel saksa ja prantsuse keel.
Luksemburgis määratletakse rahvust kodakondsuse järgi. 1. jaanuari 2017 seisuga olid 309 200 elanikku Luksemburgi, 96 800 Portugali, 44 300 Prantsusmaa, 21 300 Itaalia ja 20 000 Belgia kodakondsusega.[14]
Luksemburgi koosseis kodakondsuse alusel (2000):[15]
- Luksemburgi 63,1%
- Portugali 13,3%
- Prantsusmaa 4,5%
- Itaalia 4,3%
Saksamaa 2,3%- teised EL-i rahvused 7,3%
- muud 5,2%.
Suuremad linnad |
Pealinn Luxembourg
| Jrk | Linn | Kanton | Elanike arv (2005) | Elanike arv (2017) |
|---|---|---|---|---|
| 1 | Luxembourg | Luxembourg | 76 420 | 114 300 |
| 2 | Esch-sur-Alzette | Esch-sur-Alzette | 28 000 | 34 400 |
| 3 | Differdange | Esch-sur-Alzette | 19 005 | 25 400 |
| 4 | Dudelange | Esch-sur-Alzette | 17 618 | 20 500 |
| 5 | Ettelbruck | Diekirch | 7364 | 8 800 |
Religioon |
Luksemburgi elanikest tunnistab 68,7% katoliiklust.[16]
1870 rajati katoliiklik Luksemburgi piiskopkond, mis 1988 sai peapiiskopkonnaks. Riigis on 275 katoliku kogudust. 2013 tegutses riigis 148 ilmikpreestrit ja 57 ordupreestrit.[17]
Riigikaitse |
Luksemburgi ATF Dingo 2 jalaväesoomukid paraadil
Luksemburgi armee koosseisu kuulub 4 kompaniid.[18] Riigil puudub õhu- ja merevägi. Riigis puudub ajateenistus, armeeteenistus on vabatahtlik. Luksemburgi rahuvalvajad on teeninud Bosnia ja Hertsegoviinas. Armeel on 2 eriüksust. Kõrgeim auaste armees on kindral.
2000 formeeriti riigi politseijõud.
Riigi relvastusse kuuluvad:[19]
- ATF Dingo 2 jalaväesoomukid,
- Obusier' kahurid;
- Mitrailleuse .50 M2 HB ja MAG kuulipildujad;
- Minimi S.P.W. ja Steyr AUG HB kergekuulipildujad;
- Steyr AUG automaadid ja Glock 17 püstolid.
Majandus |
Luksemburgis on Liechtensteini ja Katari järel maailma kõrgeim SKP elaniku kohta.[15]
2011. aastal oli töötus 6%.[15]
| Sektor | SKT (2007) | Tööjõud (2006) |
|---|---|---|
| Põllumajandus | 0,4% | 2,2% |
| Tööstus | 13,6% | 17,2% |
| Teenindus | 86% | 80,6% |
Väliskaubandus |
Luksemburgi suurimad ekspordiartiklid on masinad ja seadmed, terastooted, kemikaalid, kummitooted ja klaas. Tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2016. aastal Saksamaa (23,1%), Belgia (16,6%), Prantsusmaa (15,4%) ja Holland (5,1%).[15]
Luksemburgi suurimad impordiartiklid on mineraalid, metall, toiduained ja kvaliteetsed tarbekaubad. Tähtsaimad impordipartnerid olid 2016. aastal Belgia (29,4%), Saksamaa (24,3%), Prantsusmaa (10,3%), Hiina (5,8%) ja Holland (4,3%).[15]
Rahandus |
Luksemburg liitus eurotsooniga 1999 ja euro võeti kasutusele 2002.
Taristu |
Luksemburgi maanteevõrgu kogupikkus on 2899 kilomeetrit, millest 152 kilomeetrit on kiirteid.[15]
Raudteevõrk hõlmab 275 kilomeetrit.
Riigis on 2 lennuvälja ja 1 helikopteri maandumisplats.
Moseli jõgi on 37 kilomeetri ulatuses laevatatav. Riigi suurim sadam on Mertert.
Ajalugu |
Pikemalt artiklis Luksemburgid.- Pikemalt artiklis Luksemburgi krahvkond.
- Pikemalt artiklis Luksemburgi hertsogkond.
Pikemalt artiklis Luksemburgid.Keldi hõimud asusid Luksemburgi alal vähemalt 2. sajandil eKr. 1. sajandil eKr liidendati ala Rooma riigi Germania Inferiori provintsiga. Pärast frankide sissetungi idast 5. sajandil sai piirkond Frangi riigi ja seejärel Karolingide impeeriumi osaks. Verduni lepingu alusel 843 sai Luksemburgi ala Kesk-Frangi riigi ja hiljem Ida-Frangi riigi osaks.
Luksemburgi krahvkond |
Luxembourgi kohal asunud Lucilinburhuci kindlust mainiti esmakordselt 963, kui krahv Siegfried omandas selle Trieri Püha Maximini kloostrilt. Kindluse isand Konrad I (1059–1086) oli esimene, kes kutsus end "Luksemburgi krahviks". Tema poeg Heinrich III (1086–1096) oli esimene krahv, kes teadaolevalt rajas Luksemburgi oma püsiva residentsi.
Pärast krahv Konrad II surma 1136 pärijateta hääbus Ardennide dünastia ja krahvkond läks Saksa-Rooma keiser Lothar III käsul Konradi emapoolsele nõole, Heinrich Pimedale Namuri dünastiast. Heinrichi tütar Ermesinde abiellus esmalt Bar'i krahvi Theobald I-ga ja seejärel Walram III-ga Limburg-Arloni dünastiast.
Luksemburgi hertsogkond |
Luksemburgi hertsogkond moodustati 1353 Luksemburgi, Durbuy, Laroche'i ja Viandeni krahvkondade, Arloni markiikonna ning Thionville'i, Bitburgi ja Marville'i maavalduste ühendamisel.
Pärast Luksemburgi dünastia hääbumist läks hertsogkond aastal 1443 Valois-Burgundia dünastia kätte ja seejärel 1482 Habsburgidest Austria ertshertsogite kätte. Luksemburg integreeriti keiser Karl V poolt 1549 Pragmaatilise sanktsiooniga Saksa-Rooma riigi Burgundia ringkonda. Prantsuse revolutsioonisõdade ajal annekteeriti Luksemburg Forêts' departemangu.
Luksemburgi jagamised |
Luksemburgi alasid on sarnaselt Poolaga jagatud ajaloos kolmel korral. Luksemburgi alasid jagasid ajavahemikul 1659–1839 Belgia, Prantsusmaa ja Preisimaa. Enne 1659 hõlmas Luksemburg 10 700 km².
Luksemburg kaotas 1813 osa oma territooriumist Preisimaale. Pärast seda, kui Belgia saavutas 1830 Hollandist sõltumatuse, jaotati Luksemburg 1839, kus suurem läänepoolne osa suurhertsogkonnast läks Belgiale, nii et suurhertsogkond koosnes nüüd vaid väiksemast idapoolsest osast.
Kaasaegse riikluse kujunemine |
Pärast kokkulepet 1815 Viini kongressil sai Luksemburgi hertsogkonnast suurhertsogkond Madalmaade Willem I võimu all, kuid see polnud mitte Madalmaade, vaid Saksa Liidu osa. Tekkinud personaalunioon Luksemburgi trooni ja Hollandi trooni vahel jätkus aastani 1890, kui Hollandi troon läks 1783 sõlmitud Nassau dünastia pakti alusel tema tütrele Wilhelminale, samas Luksemburgi troon läks Adolphe'ile.
Preisi-Austria sõjaga 1866 vabanes Luksemburg Saksa Liidu koosseisust. 1867 sõlmitud Londoni rahulepinguga kuulutati Luksemburg iseseisvaks riigiks Madalmaade Ühendkuningriigi koosseisus.
20. sajand |
Suurhertsog Adolphe (valitses 1890–1905) oli esimene Luksemburgi ainuvalitseja
1912 sai Luksemburgi suurhertsoginnaks 17-aastane Marie-Adélaïde. Esimese maailmasõja puhkedes kuulutas valitsus välja neutraalsuse, kuid sellest hoolimata kasutasid Saksa väed 1. augustil 1914 Luksemburgi valitsuse loata Troisviergesi raudteejaama ja okupeerisid 2. augustil 1914 Luksemburgi. Suurhertsoginna Marie-Adélaïde käsul ei osutanud Luksemburgi armee Saksa armeele vastupanu. Ehkki suurhertsoginna väljendas esmakordsel kohtumisel Saksa kindraliga hukkamõistu riigi okupeerimise pärast, siis okupatsiooni ajal muutusid suurhertsoginna suhted okupatsioonivõimudega Luksemburgi elanikkonna arvates liiga südamlikuks. Saksamaa keisririigi kokkuvarisemisega üritasid kommunistid 10. novembril 1918 kuulutada Luksemburgis välja vabariiki, kuid nad ei leidnud piisavalt toetust. Suurhertsoginna saksalembust tauninud sotsialistid üritasid uuesti vabariiki välja kuulutada jaanuaris 1919. Peamiselt maailmasõja aegsest saksalembusest tingitud poliitilise surve tõttu otsustas suurhertsoginna Marie-Adélaïde 14. jaanuaril 1919 troonist loobuda.
1919 sai suurhertsoginnaks Marie-Adélaïde õde Charlotte. Enne Teist maailmasõda sai majanduses traditsioonilise põllumajanduse asemel valitsevaks teenindussektor. 1930-ndatel ilmnesid riigi tööstuspiirkondades kommunismi mõjud, samal ajal kui valitsus soosis natsionaalsotsialiste.
Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Luksemburg end neutraalseks, kuid Saksamaa okupeeris riigi 10. mail 1940 ja liitis mõne aja pärast Saksamaa külge. Okupatsiooni ajal tapeti riigis elanud 3500 juuti. 1400 Luksemburgi perekonda asustati okupeeritud Ida-Euroopasse. 10. septembril 1944 vabastasid liitlasväed Luksemburgi.
Luksemburg on Euroopa Liidu asutajariik ja on Euroopa Kohtu asupaik. 1995 sai Euroopa Komisjoni presidendiks Jacques Santer. Teine mõjukas Luksemburgist pärit Euroopa Liidu poliitik on Jean-Claude Juncker.
Alates 2000 on Luksemburgi suurhertsog Henri. Paavst Johannes Paulus II tegi 1985 Luksemburgi pastoraalse visiidi.
Eesti ja Luksemburgi suhted |
Luksemburg tunnustas Eesti iseseisvust 22. veebruaril 1923 ja taastunnustas 27. augustil 1991. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 29. augustil 1991.[20]1993 asus ametisse Eesti esimene suursaadik Luksemburgis Clyde Kull. Eesti aukonsul Luksemburgis on Alexis Thielen.
Eestit on väisanud Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker. Luksemburgis on käinud 2003 president Arnold Rüütel, samuti peaministrid Andrus Ansip ja Taavi Rõivas.
Eesti ja Luksemburgi vaheline kaubavahetus hõlmab 10–12 miljonit eurot. 86,4% ekspordist hõlmavad sõidukid ja muud transpordivahendid,
Eesti ametnikke töötab Luksemburgis asuvates Euroopa Liidu institutsioonides, nagu Euroopa Parlamendis, Euroopa Kohtus, Euroopa Kontrollikojas, jne.
1. jaanuaril 2017 elas Luksemburgis ametlikult 605 eestlast.[21] Eestlaste hulk Luksemburgis on alates 2011 pidevalt kasvanud. 1990-ndatel asusid Luksemburgi tööle välisfirmadesse suunatud eestlased. 1997 asutati Luksemburgi Eesti Selts. Riigis tegutseb Eesti kool, laste lauluringid, käsitööring Muhu pätid, ansambel Meloodilised Tordid ja naisrahvatantsurühm Laiali.[22] Luksemburgis elab kunstnik Tiina Laan-Dondelinger.
Luksemburgis varjus oma viimastel elunädalatel vapside liider Artur Sirk, kes suri Echternachis.
Nõukogude okupatsiooni ajal ulatus soodsate ilmastikutingimuste korral Eestini Radio Luxembourgi programmi leviala.[23]
Eesti jalgpallikoondis on Luksemburgi jalgpallikoondisega kohtunud 3 korral.
Haridus |
Luksemburgi haridussüsteem on kolmetasandiline: põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus.[24] Kooliharidus algab 4. eluaastast. Põhikool kestab 8 aastat.
Keskharidus omandatakse 7 aasta jooksul keskkoolis või kutsekoolis. 2015/2016. õppeaastal tegutses riigis 37 avalikku lütseumi, 5 eralütseumi ja 5 muud keskharidust andvat asutust.[25]
Ainus riiklik ülikool on 2003 rajatud Luksemburgi ülikool. Lisaks tegutsevad riigis mitme välisülikooli filiaalid.
Kultuur |
Luksemburgi ajaloo ja kunstimuuseum
Luksemburgis kohtuvad prantsuse ja saksa kultuuriruumi mõjud. Riiki iseloomustab prantsuse-saksa kakskeelsus.
Riigi vanimad asustusjäljed on keltide asulakohal Titelbergis. Echternachis asuvad suurima rooma villa varemed, mis on leitud Alpidest põhja pool. Mameris asuvad rooma termide varemed ja Goeblanges villa varemed.
11. sajandil rajatud Viandeni kindlus on Luksemburgi imposantseim keskaegne ehitis. Kindluses asuv kabel on üks paremaid romaani stiili näiteid Luksemburgis. Riigi teised tuntud kindlused on Bourscheidi ja Beauforti kindlused. 1573 rajatud Luxembourgi raekoda muudeti hiljem suurhertsogi paleeks.
Mäesuusataja Marc Girardelli on Luksemburgile toonud ainsad medalid taliolümpiamängudelt
Echternachi klooster on vanim säilinud anglosaksi klooster Mandri-Euroopas. Riigi ühed vanemad kirikud on Diekirchi ja Holleri kirikud.
Riigis on mitu silda. Arhitekt Paul Séjourné'i 1902 konstrueeritud Adolphe'i silla keskkaar oli oma aja suurim.
Kaasaja kunstipärasemad ehitised on ajaloo ja kunstimuuseumi hoone ning rahvusraamatukogu hoone.
19. sajandi tuntuim kunstnik oli Jean-Baptiste Fresez. Ekspressionistidest pälvis tuntust Joseph Kutter. Skulptor Claus Cito loodud kuju on Esimeses maailmasõjas hukkunud Luksemburgi sõdurite mälestuseks püstitatud obeliskil.
Riigi suurimad kultuurikeskused on filharmoonia kontserdisaal ja Luxembourgi Suur Teater. Luksemburgil on oma väike filmitööstus. Riigis on filmitud Michael Radfordi 2004 linastunud film "Veneetsia kaupmees."
Riigi tuntumad muuseumid on ajaloo ja kunstimuuseum, loodusajaloo muuseum, Luxembourgi ajaloo muuseum ja kaasaegse kunsti muuseum. Suurimad kunstigaleriid on Vaubani villa ja Casino Luxembourg.
Luksemburg on osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel alates 1956. Riigi lauljad on Eurovisiooni võitnud 5 korral.
1933–1992 tegutses riigis Radio Luxembourg.
Riigi populaarseim spordiala on jalgpall. Oberkorni staadion mahutab kuni 10 000 pealtvaatajat ja Josy Bartheli staadion umbes 8000 pealtvaatajat.
Luksemburgi lipu all on riigi sportlased võistelnud alates 1912. aasta suveolümpiamängudest Stockholmis. Riigi sportlased on suveolümpiamängudelt võitnud ühe kuld- ja ühe hõbemedali, 1992. aasta taliolümpiamängudelt tõi Marc Girardelli mäesuusatamises 2 hõbemedalit. Luksemburg taotles Rahvusvaheliselt Olümpiakomiteelt ka 1900. aasta suveolümpiamängudel maratoni võitnud Michel Théato medali ennistamist, kuid riigi nõudmist ei rahuldatud.
Vaata ka |
- Luksemburgi jalgpallikoondis
- Luksemburgi linnade loend
- Luksemburg Eurovisiooni lauluvõistlusel
- Luksemburgi veinid
- Eestlased Luksemburgis
- Luksemburgi näitlejate loend
Viited |
↑ Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.
↑ World Bank'i andmebaas, vaadatud 17.10.2018.
↑ http://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD
↑ Ülevaade Luksemburgi loodusest.
↑ Ülevaade Luksemburgi metsadest.
↑ Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.
↑ 7,07,1 Luxembourg’s biodiversity at risk.
↑ Maailma kahepaiksete andmebaas.
↑ Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.
↑ Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.
↑ Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.
↑ Système politique. Territoire. luxembourg.lu, vaadatud 14.08.2015.
↑ Ülevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.
↑ Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.
↑ 15,015,115,215,315,415,515,6 The World Factbook. CIA, vaadatud 23.01.2011.
↑ Monique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.
↑ Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.
↑ Luksemburgi armee koduleht.
↑ Luksemburgi armee relvastus.
↑ Eesti Välisministeerium.
↑ Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.
↑ Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.
↑ Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.
↑ Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.
↑ Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.
Välislingid |
Luksemburg – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus
Luksemburg – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis.mw-parser-output .navboxbox-sizing:border-box;border:1px solid #aaa;clear:both;font-size:88%;text-align:center;padding:2px;background-color:#fdfdfd;margin:1em auto 0.mw-parser-output .navbox+.navboxmargin-top:-1px.mw-parser-output .navbox-titlefont-weight:bold;background-color:#ccccff.mw-parser-output .mw-collapsed .navbox-titleimagedisplay:none.mw-parser-output .navbox-titleimagemargin:0;padding:2px;float:left;display:block
Austria | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küpros | Leedu | Luksemburg | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Ungari
Albaania | Ameerika Ühendriigid | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Horvaatia | Island | Itaalia | Kanada | Kreeka | Leedu | Luksemburg | Läti | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Türgi | Ungari
Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹ | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põhja-Makedoonia | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²
Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria
1 loodusgeograafiliselt asub Aasias 2 suurem osa territooriumist Aasias
.mw-parser-output .navboxbox-sizing:border-box;border:1px solid #aaa;clear:both;font-size:88%;text-align:center;padding:2px;margin:1em auto 0.mw-parser-output .navbox .navboxmargin-top:0.mw-parser-output .navbox+.navboxmargin-top:-1px.mw-parser-output .navbox-inner,.mw-parser-output .navbox-subgroupwidth:100%.mw-parser-output .navbox-group,.mw-parser-output .navbox-abovebelowpadding:0.15em 1em;line-height:1.5em;text-align:center.mw-parser-output th.navbox-groupwhite-space:nowrap;text-align:right.mw-parser-output .navbox,.mw-parser-output .navbox-subgroupbackground-color:#fdfdfd.mw-parser-output .navbox-listline-height:1.5em;border-color:#fdfdfd.mw-parser-output tr+tr>.navbox-abovebelow,.mw-parser-output tr+tr>.navbox-group,.mw-parser-output tr+tr>.navbox-image,.mw-parser-output tr+tr>.navbox-listborder-top:2px solid #fdfdfd.mw-parser-output .navbox th,.mw-parser-output .navbox-titlebackground-color:#ccccff.mw-parser-output .navbox-abovebelow,.mw-parser-output th.navbox-group,.mw-parser-output .navbox-subgroup .navbox-titlebackground-color:#ddddff.mw-parser-output .navbox-subgroup .navbox-group,.mw-parser-output .navbox-subgroup .navbox-abovebelowbackground-color:#e6e6ff.mw-parser-output .navbox-evenbackground-color:#f7f7f7.mw-parser-output .navbox-oddbackground-color:transparent.mw-parser-output .navbox .hlist td dl,.mw-parser-output .navbox .hlist td ol,.mw-parser-output .navbox .hlist td ul,.mw-parser-output .navbox td.hlist dl,.mw-parser-output .navbox td.hlist ol,.mw-parser-output .navbox td.hlist ulpadding:0.125em 0
.mw-parser-output .navbardisplay:inline;font-size:88%;font-weight:normal.mw-parser-output .navbar uldisplay:inline;white-space:nowrap.mw-parser-output .mw-body-content .navbar ulline-height:inherit.mw-parser-output .navbar liword-spacing:-0.125em.mw-parser-output .navbar.mini li abbr[title]border-bottom:none;text-decoration:none;cursor:inherit.mw-parser-output .infobox .navbarfont-size:100%.mw-parser-output .navbox .navbardisplay:block;font-size:100%.mw-parser-output .navbox-title .navbarfloat:left;text-align:left;margin:0 0.5em  Saksa Liidu liikmed (1815–1866) | |
|---|---|
Keisririik: | Austria |
Kuningriigid: | Preisimaa • Baieri • Hannover • Saksimaa • Württemberg |
Kuurvürstiriik: | Hessen |
Suurhertsogiriigid: | Baden • Hessen • Luksemburg • Mecklenburg-Strelitz • Mecklenburg-Schwerin • Oldenburg • Saksi-Weimar-Eisenach |
Hertsogiriigid: | Anhalt (alates 1863), Anhalt-Bernburg (kuni 1863), Anhalt-Dessau (kuni 1863), Anhalt-Köthen (kuni 1847) • Braunschweig • Holstein • Limburg • Nassau • Saksi-Altenburg (alates 1826) • Saksi-Coburg-Gotha (alates 1826) • Saksi-Coburg-Saalfeld (kuni 1826) • Saksi-Gotha-Altenburg (kuni 1826) • Saksi-Hildburghausen (kuni 1826) • Saksi-Lauenburg • Saksi-Meiningen |
Vürstiriigid: | Hessen-Homburg • Hohenzollern-Hechingen (kuni 1850) • Hohenzollern-Sigmaringen (kuni 1850) • Liechtenstein • Lippe • Reussi vanem liin • Reussi noorem liin • Schaumburg-Lippe • Schwarzburg-Rudolstadt • Schwarzburg-Sonderhausen • Waldeck-Pyrmont |
Vabalinnad: | Bremen • Frankfurt • Hamburg • Lübeck |
Kategooriad:
- Riigid
- Euroopa maad
- Luksemburg
(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"1.052","walltime":"1.538","ppvisitednodes":"value":2014,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":35616,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":10280,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":15,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":15246,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":1,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 1299.815 1 -total"," 79.68% 1035.662 1 Mall:Riik"," 9.38% 121.871 1 Mall:Koord"," 8.92% 116.003 1 Mall:CoordinateMAIN"," 5.45% 70.883 1 Mall:Saksa_Liit"," 5.23% 67.962 1 Mall:Navmall"," 3.55% 46.167 2 Mall:MuudaVikiandmetes"," 1.88% 24.402 1 Mall:Navbar"," 1.35% 17.519 1 Mall:Viited"," 1.15% 14.937 1 Mall:ELriigid"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.682","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":11426639,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1262","timestamp":"20190412181530","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":127,"wgHostname":"mw1326"););
