Skip to main content

Ida-Frangi riik Sisukord Ludwig Sakslane (843–876) | Ludwigi pojad (876–887) | Arnulf Kärntenist (887–899) | Hääbumine | Troonijärglus | Vaata ka | Navigeerimismenüü

Ida-Frangi riik


Verduni lepingugaLudwig SakslaseleSaksa-Rooma riigiLudwig VagafrangiKarolingide impeeriumiLääne-Kesk-Frangi riigiksKarolingideLothar IBaieri hõimuhertsogkonnaSuur-Määri riikiviikingitemadjaritegaReiniElbeLothar IIMeersseni lepingugaLudwig IILääne-FrangiCharles II PaljaspeaItaalia kuningriigiBurgundiaJohannes VIIIKesk-Frangi riigihõimuhertsogkondaLouis II KogelejaltLothar ILouis IIICarloman IIRibemonti lepingugaBurgundiaKärnteni markkrahvkonnaLothar ILothar IIRiigipäevalTreburisArnulf KärntenistKärnteniPariisi krahvi EudeseFriuli markkrahvBerengarGuido SpoletostStephanus VLeuveni lahingusFormosuseLudwig III LapsProvence'i kuningasLouis III PimeBabenbergideFrangimaa hertsogKonrad VanemaKonrad NooremaFrangimaaUngari suurvürstiÁrpádiForchheimHeinrich I LinnupüüdjaHohenstaufeniteSaksi dünastiaSaksimaa hertsogi Heinrich Ikeiser Otto IRoomasThiudaSaksamaa kuningriikSalzburgi AnnaalidesInvestituuritüliGregorius VIIkeiser Heinrich IV










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Ida-Frangi riik




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search


.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-empty-cellborder:none;padding:0;width:1px.mw-parser-output table.amboxmargin:0 10%;border:1px solid #aaa;border-left:10px solid #1e90ff;background:#fbfbfb.mw-parser-output table.ambox~table.ambox:not(.mbox-small-left)margin-top:-1px.mw-parser-output .ambox th.mbox-text,.mw-parser-output .ambox td.mbox-textpadding:0.25em 0.5em.mw-parser-output .ambox td.mbox-imagepadding:2px 0 2px 0.5em.mw-parser-output .ambox td.mbox-imagerightpadding:2px 0.5em 2px 0.mw-parser-output table.ambox-noticeborder-left:10px solid #1e90ff.mw-parser-output table.ambox-speedyborder-left:10px solid #b22222;background:#fee.mw-parser-output table.ambox-deleteborder-left:10px solid #b22222.mw-parser-output table.ambox-contentborder-left:10px solid #f28500.mw-parser-output table.ambox-styleborder-left:10px solid #f4c430.mw-parser-output table.ambox-moveborder-left:10px solid #9932cc.mw-parser-output table.ambox-protectionborder-left:10px solid #bba.mw-parser-output table.imboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:3px solid #1e90ff;background:#fbfbfb.mw-parser-output table.cmboxmargin:3px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #aaa;background:#DFE8FF.mw-parser-output table.omboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #aaa;background:#f9f9f9.mw-parser-output table.tmboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #c0c090;background:#f8eaba.mw-parser-output table.fmboxclear:both;margin:0.2em 0;width:100%;border:1px solid #aaa;background:#f9f9f9.mw-parser-output table.fmbox-systembackground:#f9f9f9.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em














Ida-Frangi riik
Francie orientale (fr)
Ostfrankenreich (de)


843962

East Francia 843.svg

Ida-Frangi riik (tumeroheline) aastal 843

Valitsusvorm

Monarhia

Kuningas

Ludwig Sakslane (esimene)
Otto I (viimane)
Pealinnad

Regensburg
Frankfurt (de facto)
Religioon

Kristlus
Eelnev riik

Karolingide impeerium
Järgnev riik

Flag of the Holy Roman Empire (1200-1350).svg Saksa-Rooma riik





Kuningas Ludwig Sakslane pitsat.




Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843.


Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium), ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis), oli 843. aasta Verduni lepinguga Ludwig Sakslasele eraldatud riik. See oli Saksa-Rooma riigi eelkäija. Pärast keiser Ludwig Vaga surma jagasid tema pojad frangi Karolingide impeeriumi Verduni lepinguga Ida-, Lääne- ja Kesk-Frangi riigiks. Kuna kõik osad jäid Karolingide valitsemise alla, kus Ludwigi vanem poeg Lothar I (795–855) säilitas keisritiitli, ei tühistanud see leping Frangi riiki ennast.




Sisukord





  • 1 Ludwig Sakslane (843–876)


  • 2 Ludwigi pojad (876–887)


  • 3 Arnulf Kärntenist (887–899)


  • 4 Hääbumine


  • 5 Troonijärglus


  • 6 Vaata ka




Ludwig Sakslane (843–876) |



Next.svg Pikemalt artiklis Ludwig Sakslane.


Ludwig Sakslase kuningriik (oranž), sealhulgas sõltuvad idaterritooriumid (kollane) aastal 843.


817. aasta Ordinatio Imperii jooksul sai Ludwig Sakslane oma isalt endise Baieri hõimuhertsogkonna territooriumi ja seega tiitli "Baieri kuningas". Pärast oma trooniletõusmist ründas ta tagajärjetult naaber Suur-Määri riiki ning võitles rüüstavate viikingite ja madjaritega, kuigi ta suutis oma laialivalguvat riiki Reini ja Elbe jõgede vahel koos hoida. Kui tema venna Lothari poeg Lothar II aastal 869 suri, sai ta 870. aasta Meersseni lepinguga ka suuri osi tema kuningriigist (Lotharii) Reinist läänes.


Lothari vanem poeg Ludwig II, kuigi pärast oma isa surma nominaalselt keiser, ei suutnud kindlustada Lotringi pärandit. Kui ta aastal 875 suri, tülitsesid Ludwig ja tema noorem poolvend, Lääne-Frangi kuningas Charles II Paljaspea Itaalia kuningriigi, sealhulgas Burgundia, ja keisrikrooni üle. Mõlemad päris paavst Johannes VIII poolt toetatud Charles, lõpetades Kesk-Frangi riigi olemasolu.



Ludwigi pojad (876–887) |


Ida-Frangi riigis (taas)loodi neli hõimuhertsogkonda:



  • Švaabimaa (Alemannia),


  • Frangimaa (endise Austraasia idaosa),


  • Saksimaa ja


  • Baieri.

Aastal 865 sundisid Ludwigi pojad teda oma riiki piki nende hertsogkondade piire jagama:



  • Karlmann (830–880) päris Ludwigi esialgse Baieri kuningriigi ja külgnevad idaalad.


  • Ludwig Noorem (835–882) sai Saksimaa ja Frangimaa. Tema valdused suurenesid märgatavalt Meersseni lepinguga. Siiski sõdis tema onu Charles II Paljaspea pärast tema isa surma Ida-Lotringis. Ludwig Noorem võitis teda 876. aasta lahingus Andernachi lähistel.


  • Karl Paks (839–888) sai Alemannia kuningaks.

Pärast oma isa surma valitsesid Ludwigi pojad ühiselt. Kui Lääne-Frangi riigi Charles II Paljaspea aastal 877 suri, nõudsid nad Charles'i pojalt Louis II Kogelejalt taas Lothar I pärandit, samuti keisritiitlit. Seoses Lääne-Frangi riigi nõrgenemisega sai Karlmann Itaalia kuningaks, samas sisenes Ludwig Noorem Lääne-Lotringi, mille Charles'i pojapojad Louis III ja Carloman II aastal 880 Ribemonti lepinguga talle loovutasid. Piir Prantsusmaaga oli üldiselt määratud kuni aastani 1477, kui puhkes konflikt Burgundia pärandi üle.


Karlmann sai aastal 879 insuldi ja töövõimetuna andis Baieri (sealhulgas Kärnteni markkrahvkonna) Ludwig Nooremale, samas Karl Paks sai Itaalia krooni. Seoses sellega krooniti ta aastal 881 tema isa endise vastase paavst Johannes VIII poolt keisrite Lothar I ja Lothar II järglasena ise keisriks, kui Karl III. Pärast Ludwig Noorema surma sai Karl ka kogu Ida-Frangi riigi ainuvalitsejaks ja aastal 884 nimetati kohaliku aadli poolt isegi Lääne-Frangi riigi kuningaks. Tema püüetele taasühendada kogu frankide riik mõjus üha enam tema kõrge iga. 887. aasta Riigipäeval Treburis sunniti ta lõpuks tagasi astuma.



Arnulf Kärntenist (887–899) |


Peamine niiditõmbaja Karli ametist kõrvaldamise taga oli Arnulf Kärntenist (850–899), Karlmanni vallaspoeg, kes oli üles kasvanud Baieri Kärnteni markkrahvkonnas. Pärast Baieri kuningriigi minemist tema onu Ludwig Noorema kätte sai ta aastal 880 tiitli Kärnteni hertsog. Aastal 887 päris ta Baieri ja valiti Ida-Frangi riigi kuningaks, pärast mida kiitis ta heaks Pariisi krahvi Eudese saamise Lääne-Frangi kuningaks.


Vahepeal kasutas Friuli markkrahv Berengar juhust võtta Itaalia kuninga tiitel, kuid pidi ennast pärast ähvardust maale tungida Arnulfile allutama. Arnulf oli käimasoleva konflikti pärast viikingitega siiski ummikus ning aastal 891 kuulutas Berengari rivaal hertsog Guido Spoletost ennast Itaalia kuningaks ja sundis isegi paavst Stephanus V-t ennast uueks keisriks kroonima. Kuningas Arnulfil ei olnud siiski kavatsust loobuda oma nõuetest ei kogu Frangi riigi valitsemisele ega keisrikroonile. Pärast normannide alistamist 891. aasta Leuveni lahingus sõdis ta Itaalias ja krooniti aastal 896 paavst Formosuse poolt keisriks.



Hääbumine |


Arnulfi poeg Ludwig III Laps (893–911) sai seitsmeaastasena pärast oma isa surma Ida-Frangi riigi kuningaks. Kui Provence'i kuningas Louis III Pime sai Itaalia kuningaks ja aastal 901 isegi keisriks, pidi Ludwig III Laps tegelema ägeda vaenuga Babenbergide ja Frangimaa hertsog Konrad Vanema vahel Frangimaa hõimuhertsogkonna pärast. Nõunikest mõjutatud kuningas lasi Babenbergi hertsogi hukata ja nimetas Konradi poja Konrad Noorema aastal 906 Frangimaa hertsogiks. Vahepeal rüüstasid Ida-Frangi riiki mitu korda Ungari suurvürsti Árpádi väed.


Seoses Ludwigi varajase surmaga Ida-Frangi Karolingide meesliin hääbus. Frangimaa Konrad Noorema Saksimaa, Baieri ja Švaabimaa hertsogite poolt Forchheim Riigipäeval 10. novembril 911 kuningaks valimine oli otsustav samm eemale Frangi riigist ja Saksamaa kuningriigi suunas, kuna Karolingide suguvõsa liikme asemel valisid Ida-Frangi hertsogid ühe endi seast. Kuningas Konrad ei valitsenud siiski kui primus inter pares ja kaotas isegi Lotringi Lääne-Frangi kuningriigile. Tema järglane Heinrich I Linnupüüdja suutis kaitsta oma kuninglikku ülimuslikkust hertsogite suhtes, kelle hertsogkonnad lagunesid järgnevatel sajanditel, viimasena Švaabimaa pärast Hohenstaufenite dünastia lõppu aastal 1268.



Troonijärglus |


Saksa-Rooma riigi tõus ühtib Heinrichi Saksi dünastia tõusuga. Seetõttu kestis Ida-Frangi riik aastast 843 kuni Saksimaa hertsogi Heinrich I kroonimiseni aastal 919; kuigi sagedamini peetakse Saksa-Rooma riigi alguseks keiser Otto I kroonimist Roomas 2. veebruaril 962 kui translatio imperii Frangi riigist.


10. sajandi algusest sai Ida-Frangi riik tuntuks kui Regnum Teutonicorum ("Thiuda kuningriik" või "Saksamaa kuningriik"), nagu märgitud Salzburgi Annaalides seoses Heinrich I valimisega. Tähendust Rex teutonicorum kasutas paavst sageli Investituuritüli ajal, võib-olla poleemilise tööriistana paavst Gregorius VII poolt keiser Heinrich IV vastu 11. sajandi lõpul.



Vaata ka |


  • Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend

  • Lääne-Frangi riik

  • Kesk-Frangi riik

  • Lotaringia

  • Frangi keiser




Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ida-Frangi_riik&oldid=4686611"










Navigeerimismenüü

























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.180","walltime":"0.228","ppvisitednodes":"value":402,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":5376,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":910,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":7,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":1,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":2239,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 161.604 1 -total"," 93.41% 150.959 1 Mall:ToimetaAeg"," 65.25% 105.439 1 Mall:Ambox"," 4.62% 7.459 1 Mall:Endine_riik"," 1.82% 2.940 1 Mall:Vaata"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.084","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":777160,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1305","timestamp":"20190403063715","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":143,"wgHostname":"mw1268"););

Popular posts from this blog

Oświęcim Innehåll Historia | Källor | Externa länkar | Navigeringsmeny50°2′18″N 19°13′17″Ö / 50.03833°N 19.22139°Ö / 50.03833; 19.2213950°2′18″N 19°13′17″Ö / 50.03833°N 19.22139°Ö / 50.03833; 19.221393089658Nordisk familjebok, AuschwitzInsidan tro och existensJewish Community i OświęcimAuschwitz Jewish Center: MuseumAuschwitz Jewish Center

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Typsetting diagram chases (with TikZ?) Announcing the arrival of Valued Associate #679: Cesar Manara Planned maintenance scheduled April 17/18, 2019 at 00:00UTC (8:00pm US/Eastern)How to define the default vertical distance between nodes?Draw edge on arcNumerical conditional within tikz keys?TikZ: Drawing an arc from an intersection to an intersectionDrawing rectilinear curves in Tikz, aka an Etch-a-Sketch drawingLine up nested tikz enviroments or how to get rid of themHow to place nodes in an absolute coordinate system in tikzCommutative diagram with curve connecting between nodesTikz with standalone: pinning tikz coordinates to page cmDrawing a Decision Diagram with Tikz and layout manager