Merovingid on 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsa. Dünastia sai oma nime Saali frankide kuninga Merovechi järgi.

Järgnevalt on toodud Merovingidest Frangi riigi ja selle osade valitsejad kronoloogilises järjekorras:

Saali frankide kuningad:

Pool-legendaarsed kuningad:

• 
  410–426 Faramond
  


• 
  426–447 Clodius
  

–

• 
  447–458 Merovech
  


• 
  458–481 Childerich I
  


• 
  481–511 Chlodowech I
  

Chlodowech I surma järel jagati kuningriik tema nelja poja vahel:

Soissonsi kuningad:

• 
  511–561 Chlothar I
  

Pariisi kuningad:

• 
  511–558 Childebert I
  

Pärast Childebert I surma sai ka Pariisi kuningaks Clothar I.

Orleansi kuningad:

• 
  511–524 Chlodomer
  

Pärast Chlodomeri surma sai ka Orleansi kuningaks Childebert I.

Pärast Childebert I surma sai ka Orleansi kuningaks Clothar I.

Reimsi kuningad:

• 
  511–534 Theuderich I
  


• 
  534–548 Theudebert I
  


• 
  548–555 Theudebald
  

Pärast Theudebaldi surma sai ka Reimsi kuningaks Clothar I.

Pärast Clothar I surma jagati riik tema nelja poja vahel:

Soissons (Neustria):

• 
  561–584 Chilperich I
  


• 
  584–629 Chlotar II
  

Pariis:

• 
  561–567 Charibert I
  

Pärast Charibert I surma sai ka Pariisi kuningaks Chilperich I.

Pärast Chilperich I surma sai ka Pariisi kuningaks Chlothar II.

Orleans (Burgundia):

• 
  561–592 Guntram
  


• 
  592–595 Childebert II, tema täisealiseks saamiseni tegelikult tema ema Brunhilda.


• 
  595–613 Theuderich II, suuresti oma vanaema Brunhilda mõju all.


• 
  613 Sigibert II, tegelikult tema vanaema Brunhilda
  

Metz (Austraasia):

• 
  561–575 Sigibert I
  

Pärast sigibert I surma sai ka Austraasia kuningaks Childebert II

• 
  575–595 Childebert II, tema täisealiseks saamiseni tegelikult tema ema Brunhilda


• 
  595–612 Theudebert II, suuresti oma vanaema Brunhilda mõju all.

Pärast theudebert II surma sai ka Austraasia kuningaks Theuderich II

• 
  612–613 Theuderich II
  

Pärast Theuderich II surma sai ka Austraasia kuningaks Sigibert II, tegelikult tema vanaema Brunhilda.

613 aastal ühendas Chlothar II kogu kuningriigi taas enda võimu alla

623 andis Chlothar II Austraasia oma pojale Dagobert I.

Austraasia:

• 
  623–634 Dagobert I
  

634 andis Dagobert I Austraasia valitseda oma pojale Sigibert III

• 
  634–656 Sigibert III
  

Akvitaania:

• 
  584–629 Chlothar II
  


• 
  629–632 Charibert II
  


• 
  632 Chilperich
  


• 
  632–639 Dagobert I
  

Neustria ja Burgundia

• 
  584–629 Chlothar II
  


• 
  629–639 Dagobert I
  

Dagobert I loetakse viimaseks Merovingi kuningaks, kellel oli märkimisväärsel määral tegelikku võimu. Pärast tema võimuperioodi hakkas suurenema nn kojaülemate ehk majordoomuste võim, mis viis Karolingide dünastia võimulepääsuni 8. sajandil.

Austraasia:

• 
  656–661 Childebert Lapsendatu, kojaülem Grimoaldi poeg, kelle isa lasi Sigibert III-l lapsendada; tapeti koos isaga


• 
  661–662 Chlothar III
  


• 
  662–675 Childerich II
  


• 
  675–676 Chlodovech III
  


• 
  676–679 Dagobert II
  

Neustria ja Burgundia:

• 
  639–658 Chlodovech II
  


• 
  658–673 Chlothar III
  


• 
  673 Theuderich III
  


• 
  673–675 Childerich II
  


• 
  675–691 Theuderich III
  

Pärast Austraasia kuninga Dagobert II surma 679 sai Theuderich III kogu Frangi riigi kuningaks. Burgundia liideti Franki riigiga ja sai sisuliselt selle hertsogkonnaks.

• 
  679–691 Theoderich III
  


• 
  691–695 Chlodovech IV
  


• 
  695–711 Childebert III
  


• 
  711–715 Dagobert III
  


• 
  715–717 Chilperich II
  

717–720 valitses Austraasiat Chlothar IV. 717–720 oli Chilperich II Neustria ja Burgundia valitseja.

• 
  720–737 Theuderich IV
  


• 
  737–743 interregnum
  


• 
  743–751 Childerich III
  

751. aastal kukutas Karoling Pippin Lühike Childerichi troonilt ja võttis Rooma Paavsti abiga ametliku võimu.

Vaata ka |

• Merovingide kunst