Skip to main content

Holland Sisukord Poliitika | Haldusjaotus | Rahvastik | Kultuur | Ajalugu | Vaata ka | Viited | Välislingid | NavigeerimismenüüCentraal Bureau voor de StatistiekHollandi keskkonna hinnangu agentuurBlogi HollandistHollandi Rahvusarhiiv: Dutch trade on Narva in the eighteenth century (J. Thomas Lindblad)

HollandEuroopa maadHollandikeelsed riigid


hollandi keelesLääne-EuroopasMadalmaade KuningriigistSaksamaagaBelgiagariigipiiriPõhjameregarannajoonemerepinnastHollandi provintsiLõuna-HollandiPõhja-HollandipealinnAmsterdamvalitsuse residentsHaagRotterdamissadamaidliiklussõlmUtrechtEindhovenArubaCuraçaoSint-MaartenigaMadalmaade KuningriigiMadalmaade Kuningriigi statuudiga1954konstitutsiooniline monarhiaKuningalseadusandlik võimHollandi parlament2010-Nederlandse-Gemeenten-b-700px.pnghollandlasedindoneeslasedsakslasedtürklasedsurinamlasedmarokolasedhollandi keelinglise keeltsaksa keeltprantsuse keeltAnnie M. G. SchmidtJoost van den VondelMultatuliHarry MulischGerard ReveKarl VSaksa-Rooma keiserHispaania kuningasMadalmaad17 provintsiks1568Felipe IIHollandi iseseisvussõjaksKaheksakümneaastaseks sõjaks1579Utrechti liidu22. juulil1581Hollandi iseseisvusdeklaratsiooniHollandi generaalstaadid16. juulilAntwerpenisHollandi VabariikInglismaaPortugaliga16401588Võitmatu armaada1648Münsteri rahuVestfaali rahustKolmekümneaastase sõja17. sajandilHollandi kuldajaksHollandi koloniaalimpeeriumiIndoneesiaTseilonLõuna-AafrikaBrasiiliaHollandi AntillidABC-saaredUus-Hollandi provintsNew Yorgi osariigisJaapanisIndiasAafrikaskaubalaevaNapoleoni sõdadeNapoleon I1806Hollandi KuningriikLouis Bonaparte18101815Viini kongressLõuna-MadalmaadeÜhendatud Madalmaade suveräänne vürstkondMadalmaade ühendatud kuningriikOranje-Nassau dünastiastkuningaksWillem ImonarhidBelgia revolutsiooniWillem I10. mailoperatsiooni Fall GelbPrantsusmaaBelgiaLuksemburgiArdennideCalaisRotterdamisDordrechtisMoerdijkisFedor von Bockiväegrupp ARudolf von Rundstedtiväegrupp BWilhelminaeksiilvalitsuse6. juunil1944maabusid USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud NormandiasOperatsioon OverlordBelgia30. aprillist2013Madalmaade kuningasWillem-AlexanderAustriaBelgiaBulgaariaEestiHispaaniaHollandHorvaatiaIirimaaItaaliaKreekaKüprosLeeduLuksemburgLätiMaltaPoolaPortugalPrantsusmaaRootsiRumeeniaSaksamaaSlovakkiaSloveeniaSoomeSuurbritanniaTaaniTšehhiUngariAlbaaniaAmeerika ÜhendriigidBelgiaBulgaariaEestiHispaaniaHollandHorvaatiaIslandItaaliaKanadaKreekaLeeduLuksemburgLätiNorraPoolaPortugalPrantsusmaaRumeeniaSaksamaaSlovakkiaSloveeniaSuurbritanniaTaaniTšehhiTürgiUngariAlbaaniaAndorraArmeeniaAserbaidžaanAustriaBelgiaBosnia ja HertsegoviinaBulgaariaEestiGruusiaHispaaniaHollandHorvaatiaIirimaaIslandItaaliaKasahstanKosovoKreekaKüprosLeeduLiechtensteinLuksemburgLätiMaltaMoldovaMonacoMontenegroNorraPoolaPortugalPrantsusmaaPõhja-MakedooniaRootsiRumeeniaSaksamaaSan MarinoSerbiaSlovakkiaSloveeniaSoomeSuurbritanniaŠveitsTaaniTšehhiTürgiUkrainaUngariValgeveneVatikanVenemaaAhvenamaaAkrotiri ja DhekeliaGibraltarGuernseyFääri saaredJan MayenJerseyManSvalbardAbhaasiaLõuna-OsseetiaPõhja-KüprosTransnistria










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Holland




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search




Disambig gray.svg See artikkel on Euroopa maast; samanimelise piirkonna kohta Hollandis vaata artiklit Hollandi provints, USAs Marylandis asuva saare kohta artiklit Hollandi saar; The Beach Boysi albumi kohta vaata artiklit Holland (album).


Holland

hollandi Nederland


Hollandi vapp
Hollandi vapp

Flag of the Netherlands.svg
Hollandi lipp


Pindala: 41 526 km²
Elanikke: 16 725 900 (2012)[1]

Pealinn: Amsterdam


Netherlands in European Union.svg

Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on maa Lääne-Euroopas, osa Madalmaade Kuningriigist. Holland piirneb idas Saksamaaga, lõunas Belgiaga (riigipiiri kogupikkus 1027 km) ja läänes Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km).


Nimi Nederland ('madal maa') viitab sellele, et suur osa (26%) Hollandist asub merepinnast madalamal ja veel 29% territooriumist võib jääda üleujutuste alla[2].


Nimi "Holland" tuleneb endise Hollandi provintsi (praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints) nimest.


Hollandi pealinn on Amsterdam, kuid valitsuse residents on Haag (Den Haag või 's-Gravenhage), mis on suuruselt kolmas linn. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Tähtis liiklussõlm on Utrecht. Suuruselt viies linn on Eindhoven.


Holland moodustab koos Aruba, Curaçao ja Sint-Maarteniga Madalmaade Kuningriigi ehk Hollandi laiemas mõttes. Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade Kuningriigi statuudiga 1954. aastast.




Sisukord





  • 1 Poliitika


  • 2 Haldusjaotus


  • 3 Rahvastik

    • 3.1 Suurimad linnad



  • 4 Kultuur


  • 5 Ajalugu


  • 6 Vaata ka


  • 7 Viited


  • 8 Välislingid




Poliitika |


Hollandi riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Kuningal on parlamendiga seadusandlik võim koostöös riiginõukoguga ja valitsus vastutab generalstaatide (parlamendi) ees. Kuningas määrab ametisse ministrid, kohtunikud, provintside komissarid ja kolooniate kubernerid. Põhiseadus annab kuningale õiguse juhtida riigi välissuhteid ning sõlmida välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega lepinguid nende hilisema kinnitamisega parlamendis. Kuningal on õigus kiita heaks või tagasi lükata parlamendi poolt heakskiidetud seaduste eelnõud. Ta võib ka parlamendi ennetähtaegselt laiali saata. Kuninga juures on spetsiaalne nõustamisorgan riiginõukogu, mille liikmed määrab ametisse kuningas, kes ise seda organit ka juhatab. Riiginõukogus vaadatakse varem kõik eelnõud läbi, olgu need siis kuninga või parlamendi esitatud, samuti kõik üldriiklikku juhtimist puudutavad normid.


Hollandi parlament asub Haagis ja koosneb kahest kojast. Ülemkojas ('esimene koda', Eerste Kamer) on 75 saadikut ja alamkojas ('teine koda', Tweede Kamer) on 150 liiget. Ülemkoja valivad provintside esindajad proportsionaalsel esindatusel. Alamkoda valitakse üldvalmistel iga nelja aasta tagant.



Haldusjaotus |




2010-Nederlandse-Gemeenten-b-700px.png


Drenthe

Flag of Drenthe.svg

Flevoland

Flag of Flevoland.svg

Friisimaa

Frisian flag.svg

Gelderland

Flag of Gelderland.svg

Groningeni
provints

Flag Groningen.svg

Limburg

Flag of Limburg.svg

Lõuna-
Holland

Flag Zuid-Holland.svg

Overijssel

Flag of Overijssel.svg

Põhja-Brabant

North Brabant-Flag.svg

Põhja-
Holland

Flag of North Holland.svg

Zeeland

Flag of Zeeland.svg

Utrecht

Utrecht (province)-Flag.svg



Hollandil on 12 provintsi:



  • DrentheDrenthe (keskus Assen)


  • FlevolandFlevoland (Lelystad)


  • Friisimaa provintsFriisimaa provints (Leeuwarden)


  • GelderlandGelderland (Arnhem)


  • Groningeni provintsGroningeni provints (Groningen)


  • Flag of Limburg.svg Limburg (Maastricht)


  • Lõuna-HollandLõuna-Holland (Haag)


  • OverijsselOverijssel (Zwolle)


  • Põhja-BrabantPõhja-Brabant ('s-Hertogenbosch)


  • Põhja-HollandPõhja-Holland (Haarlem)


  • ZeelandZeeland (Middelburg)


  • Utrechti provintsUtrechti provints (Utrecht)


Rahvastik |


2012. aasta seisuga elab Hollandis 16 725 900 inimest[1]. See teeb rahvastiku keskmiseks tiheduseks 484 in/km², kui üksnes maismaad arvestada. Pindalalt on Holland väiksem kui Eesti, aga rahvaarvult enam kui 10 korda suurem. Maailmas on Holland rahvastiku tiheduselt 14., kusjuures Euroopas jääb ta selles osas alla üksnes 4 kääbusriigile.


Enamik Hollandi elanikke on hollandlased, keda on 80,9%. Järgnevad indoneeslased (2,4%), sakslased (2,4%), türklased (2,2%), surinamlased (2,0%) ja marokolased (1,9%), ülejäänud rahvaid on alla 1%.


Hollandi rahvuskeel on hollandi keel. Oma sõnul oskab 70% inimesi suhtlustasandil piisavalt inglise keelt, 55–59% saksa keelt ja 19% prantsuse keelt.



Suurimad linnad |




Amsterdam



































KohtLinnElanike arv
(2012)
1.Amsterdam789 285
2.Rotterdam603 425
3.Haag501 048
4.Utrecht316 160
5.Eindhoven217 228
6.Tilburg207 510
7.Almere193 151
8.Groningen192 985
9.Breda176 507
10.Nijmegen165 180


Kultuur |


Hollandi kirjanike hulka kuuluvad Annie M. G. Schmidt, Joost van den Vondel, Multatuli, Harry Mulisch, Gerard Reve.



Ajalugu |



Next.svg Pikemalt artiklis Hollandi ajalugu., Madalmaad, Friisimaa, Alam-Lotring, Hollandi krahvkond, Zeelandi krahvkond, Gelderni hertsogkond, Brabanti hertsogkond, Hainaut' krahvkond


Next.svg Pikemalt artiklis Habsburgide Madalmaad., Hispaania Madalmaad


Next.svg Pikemalt artiklis Seitseteist provintsi., Hollandi vabariik

Ajal, mil Karl V oli Saksa-Rooma keiser ja Hispaania kuningas, olid Madalmaad tema võimu all ja jagunesid 17 provintsiks. 1568, mil Hispaaniat valitses Felipe II, puhkes Madalmaades ülestõus Hispaania keskvalitsuse vastu, mida nimetatakse Hollandi iseseisvussõjaks ehk Kaheksakümneaastaseks sõjaks. 1579 moodustasid Madalmaade põhjapoolsed provintsid Utrechti liidu, milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. 22. juulil 1581 leppisid kõik Utrechti liidu provintsid kokku Hollandi iseseisvusdeklaratsiooni teksti, mille formaalsed allkirjastasid Hollandi generaalstaadid 16. juulil 1581 Antwerpenis. Selle lepinguga loeti lõppenuks Felipe II-le antud truudusevanne ja Hollandi Vabariik kuulutati formaalselt iseseisvaiks.


Iseseisvussõda venis pikale. Hispaania võitis selles enamiku lahinguid, aga lõpuks viis oma väed Hollandist välja. Hispaania pidas sel ajal sõdu mitmel pool maailmas, sealhulgas Inglismaa ja Portugaliga, ega saanud Hollandi vallutamisele keskenduda. Üldiselt sai Hispaania teisteski sõdades lüüa: Portugal kuulutas end 1640 iseseisvaks ja Inglismaa purustas 1588 Võitmatu armaada. 1648 sõlmiti Münsteri rahu, millega Hispaania lõpuks tunnustas Hollandi iseseisvust. See oli osa Vestfaali rahust, mis lõpetas ühtlasi Kolmekümneaastase sõja.


17. sajandil tõusis Holland üheks maailma suurriikidest. Seda nimetatakse Hollandi kuldajaks. Hollandi koloniaalimpeeriumi hulka kuulusid Indoneesia, Tseilon, Lõuna-Aafrika, Kirde-Brasiilia, Hollandi Antillid, ABC-saared ja Uus-Hollandi provints tänases New Yorgi osariigis Põhja-Ameerikas. Üksikuid kauplemispunkte oli mujalgi, näiteks Jaapanis, Indias ja Aafrikas. 17. sajandi jooksul suurenes Hollandi elanike arv 2 miljonile. Juba sajandi keskel oli Hollandil 16 tuhat kaubalaeva.


Napoleoni sõdade ajal vallutas Napoleon I Hollandi ja muutis selle 1806 oma vasallriigiks (Hollandi Kuningriik), mida valitses tema noorem vend Louis Bonaparte. Kuna Louis püüdis riigi valitsejana lähtuda hollandlaste, mitte oma venna käskudest, liitis Napoleon 1810 Hollandi Prantsusmaaga.


1815. aastal kuulutas Viini kongress Holland ja Lõuna-Madalmaade (ligikaudu tänapäevane Belgia) Ühendatud Madalmaade suveräänne vürstkond ühendati konstitutsioonilisse monarhiasse, iseseisvaks kuningriigiks Madalmaade ühendatud kuningriik, kuhu kuningas tuli Oranje-Nassau dünastiast. Esimeseks kuningaks sai Willem I ja kõik ülejäänud Hollandi monarhid on tema järeltulijad.


Madalmaade ühendkuningriik lagunes pärast 1830. aasta Belgia revolutsiooni. Madalmaade kuningas Willem I keeldus Belgia riiki tunnistamast kuni 1839. aastani.


Teises maailmasõjas alustas Saksamaa 10. mail 1940 "operatsiooni Fall Gelb", mille eesmärk oli purustada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Pealöök oli suunatud läbi Ardennide metsade Calais' poole. 10. mail maabusid Saksa langevarjurite üksused Hollandis, Rotterdamis, Dordrechtis ja Moerdijkis ning Eben Emaeli kindluses. Saksamaa väekoondised, Fedor von Bocki juhitud väegrupp A ja Rudolf von Rundstedti juhitud väegrupp B ületasid Belgia, Hollandi ja Luksemburgi piirid. Hollandi valitsus alistus 14. mail, kuid Hollandi kuninganna Wilhelmina moodustas Suurbritannias eksiilvalitsuse ning Hollandi kolooniad jätkasid vastupanu.



Next.svg Pikemalt artiklis Saksa okupatsioon Hollandis.

6. juunil 1944 maabusid USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud Normandias, Operatsioon Overlord käigus. Liitlasväed vabastasid Normandiast alanud pealetungiga Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi ning jõudsid Saksamaale.


Alates 30. aprillist 2013 on Madalmaade kuningas Willem-Alexander.



Vaata ka |


  • Madalmaad

  • Hollandi linnade loend

  • Sotsialistlik Partei

  • Holland Eurovisiooni lauluvõistlusel

  • Hollandi meediasüsteem

  • Eestlased Hollandis

  • Hollandi lennukite loend


Viited |




  1. 1,01,1 Centraal Bureau voor de Statistiek välja otsitud 1.10.2012


  2. Hollandi keskkonna hinnangu agentuur




Välislingid |


.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em


  • Blogi Hollandist


  • Hollandi Rahvusarhiiv: Dutch trade on Narva in the eighteenth century (J. Thomas Lindblad) (inglise keeles)











Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Holland&oldid=5071922"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.396","walltime":"0.505","ppvisitednodes":"value":1446,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":19593,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":7601,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":8,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":3332,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":1,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 351.403 1 -total"," 68.25% 239.819 1 Mall:Provints"," 10.57% 37.126 24 Mall:Image_label"," 8.69% 30.548 13 Mall:Riigi_ikoon"," 8.09% 28.436 1 Mall:Vikisõnaraamatus"," 6.80% 23.889 1 Mall:Sõsarprojekt"," 5.83% 20.504 1 Mall:Äärekast"," 3.53% 12.409 1 Mall:ELriigid"," 2.97% 10.454 3 Mall:Navigeerimismall"," 2.10% 7.379 1 Mall:FormatNum"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.195","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":4472184,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1310","timestamp":"20190408120223","ttl":2592000,"transientcontent":false););"@context":"https://schema.org","@type":"Article","name":"Holland","url":"https://et.wikipedia.org/wiki/Holland","sameAs":"http://www.wikidata.org/entity/Q55","mainEntity":"http://www.wikidata.org/entity/Q55","author":"@type":"Organization","name":"Wikimedia projektide kaastu00f6u00f6lised","publisher":"@type":"Organization","name":"Wikimedia Foundation, Inc.","logo":"@type":"ImageObject","url":"https://www.wikimedia.org/static/images/wmf-hor-googpub.png","datePublished":"2003-02-03T13:42:04Z","dateModified":"2018-08-12T21:57:07Z","image":"https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/ea/Royal_coat_of_arms_of_the_Netherlands.svg"(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgBackendResponseTime":172,"wgHostname":"mw1265"););

Popular posts from this blog

Oświęcim Innehåll Historia | Källor | Externa länkar | Navigeringsmeny50°2′18″N 19°13′17″Ö / 50.03833°N 19.22139°Ö / 50.03833; 19.2213950°2′18″N 19°13′17″Ö / 50.03833°N 19.22139°Ö / 50.03833; 19.221393089658Nordisk familjebok, AuschwitzInsidan tro och existensJewish Community i OświęcimAuschwitz Jewish Center: MuseumAuschwitz Jewish Center

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Typsetting diagram chases (with TikZ?) Announcing the arrival of Valued Associate #679: Cesar Manara Planned maintenance scheduled April 17/18, 2019 at 00:00UTC (8:00pm US/Eastern)How to define the default vertical distance between nodes?Draw edge on arcNumerical conditional within tikz keys?TikZ: Drawing an arc from an intersection to an intersectionDrawing rectilinear curves in Tikz, aka an Etch-a-Sketch drawingLine up nested tikz enviroments or how to get rid of themHow to place nodes in an absolute coordinate system in tikzCommutative diagram with curve connecting between nodesTikz with standalone: pinning tikz coordinates to page cmDrawing a Decision Diagram with Tikz and layout manager