Skip to main content

Karlmann (majordoomus) Navigeerimismenüü

KarolingidSurnud 754


70670871471617. juuli17. august754Frangi riigihertsogAustraasiamajordoomus741747Karl MartelliPippin Lühikese742Grifo743MerovingistChilderich III745AkvitaaniaHunaldi744Odilo743saksidegaTheoderichiSaksamaaPüha Bonifatius746AustraasiamajordoomusKarl MartelliCannstattisalemannideTheudebaldiOdiloriigireetmiseCannstatti verekohusAlemanniaFrangihertsogid747Drogo754paavstlangobardide










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Karlmann (majordoomus)




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search


Karlmann (706, 708, 714 või 716 – 17. juuli või 17. august 754) oli Frangi riigi hertsog ja Austraasia majordoomus aastatel 741–747.


Karlmann oli majordoomus Karl Martelli poeg ja hilisema Frangi kuninga Pippin Lühikese vend. Tõenäoliselt oli ta viimasest mõne aasta võrra vanem. Seetõttu pärandas isa talle Austraasia majordoomuse koha, millele lisandus veel võim Alemannia üle ning Baieri kui vasall. Esialgu tegid Pippin ja Karlmann koostööd: 742. aastal vangistasid nad oma poolvenna Grifo ja saatsid ta kloostrisse. 743. aastal panid nad troonile viimase Merovingist valitseja, Childerich III. Nad aitasid üksteist ka mässuliste vasallide vastu: 742 ja 745. abistas Karlmann Pippinit Akvitaania hertsogi Hunaldi vastu, 742 ja 744 Pippin Karlmanni Baieri hertsogi Odilo vastu. Lisaks sõdisid nad 742–743 ka saksidega, võites nende hertsogit Theoderichi.


Karlmann oli sügavalt usklik valitseja ja tema ajal algas hilisema Saksamaa territooriumil laiaulatuslik kristlik misjon, mida juhtis Püha Bonifatius. Sisepoliitikas oli ta aga karm, surudes veriselt maha alemannide vastuhaku 746. aastal korraldas Austraasia majordoomus Karlmann, Karl Martelli vanem poeg Cannstattis, kõikide alemannide ülikute kohtumise, kus Karlmann vahistas mitu tuhat ülikut, keda süüdistati Theudebaldi ja Odilo ülestõusust osavõtus, ning lõpuks hukkas nad kõik riigireetmise eest. Cannstatti verekohus kõrvaldas peaaegu kogu alemannide hõimu juhtkonna ja lõpetas Alemannia hertsogkonna iseseisvuse, seejärel mida valitsesid seda Frangi hertsogid.


747. aastal loobus Karlmann aga ootamatult ilmalikust elust ja läks kloostrisse. Võimalik, et selle taga oli tema venna Pippini salasepitsus, kuid otseseid tõendeid selle kohta pole. Karlmanni poeg Drogo sai tema asemel Austraasia majordoomuseks, kuid kõrvaldati peagi Pippini poolt võimult. 754. aastal sekkus Karlmann veel viimast korda poliitikasse, kui paavst palus Pippinilt abi langobardide vastu ja saatis Kalrmanni oma saadikuna tema juurde. Pippin keeldus aga paavsti aitamast ning vangistas oma venna. Vangistuse ajal Karlmann ka suri.





Eelnev:
Karl Martell

Austraasia majordoomus
741–747
Järgnev:
Drogo



Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Karlmann_(majordoomus)&oldid=4734165"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.020","walltime":"0.029","ppvisitednodes":"value":17,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":310,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":88,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":2,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":0,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 6.282 1 -total"," 49.68% 3.121 1 Mall:Algus"," 48.84% 3.068 1 Mall:Eelnev-järgnev"],"cachereport":"origin":"mw1321","timestamp":"20190410034209","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":112,"wgHostname":"mw1247"););

Popular posts from this blog

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Luksemburg Sisukord Nimi | Asend | Loodus | Riigikord | Haldusjaotus | Rahvastik | Riigikaitse | Majandus | Taristu | Ajalugu | Eesti ja Luksemburgi suhted | Haridus | Kultuur | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü50° N, 6° EÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.World Bank'i andmebaasÜlevaade Luksemburgi loodusest.Ülevaade Luksemburgi metsadest.Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.Luxembourg’s biodiversity at risk.Maailma kahepaiksete andmebaas.Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.Système politique. TerritoireÜlevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.The World FactbookMonique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.Luksemburgi armee koduleht.Luksemburgi armee relvastus.Eesti Välisministeerium.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.Luksemburgr

Johann Wolfgang von Goethe Sisukord Elukäik | Looming | Tunnustus | Teosed | Teosed eesti keeles | Kirjandus | Välislingid | Viited | NavigeerimismenüüJohann Wolfgang von GoetheGoethe sajanda surmapäeva puhulGoethe — filosoof ja loodusuurija"Rahuldamatus: "Faustist" ja Eestist""Romaaniülikool: J. W. Goethe "Noore Wertheri kannatused""SurimaskVappJohann Wolfgang von Goether"Türklannast „Luther“ reformib islamit"Arhiiviversioon