Skip to main content

Aadria meri Välislingid | Navigeerimismenüü43° N, 15° E

Vahemere meredAadria meri


VahemereJoonia meregaOtranto väinaliivaneDalmaatsia saaredsoineVeneetsiaPo










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());







Aadria meri




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search




Vahemeri


Aadria meri on Vahemere osa. Joonia merega ühenduses Otranto väina kaudu.


Aadria meri on piklik, loode–kagusuunaline, pikkusega umbes 800 km ja pindalaga 144 000 km². Loodeosas on suuremas osas sügavus alla 200 meetri. Sügavaim, kuni 1230 meetrit, on kaguosa, kuid Vahemere nõost on see osa eraldatud kõrge veealuse künnisega.


Aadria mere edelarannik on valdavalt madal ja liivane, kirderannik aga kaljune ja seal on Dalmaatsia saared. Loodeosas on rannik eriti madal ja soine, seal asub Veneetsia.


Aadria merre suubuvatest jõgedest on suurim Po. Nendest lähtuv mage vesi hoovab mere edelarannikut mööda kagusse, seetõttu on Aadria mere vesi Vahemere veega võrreldes magedam ja sogasem ning talvel külmem.


Aadria mere põhjaosa on üks väheseid Vahemere osi, kus loodete kõrgus ulatub ühe meetrini.



Välislingid |


.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em










Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Aadria_meri&oldid=4266775"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.104","walltime":"0.134","ppvisitednodes":"value":445,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":2645,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":623,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":15,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":642,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":1,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 121.377 1 -total"," 64.93% 78.812 1 Mall:Coordinate"," 60.03% 72.867 1 Mall:CoordinateMAIN"," 35.00% 42.482 1 Mall:Vikisõnaraamatus"," 30.77% 37.346 1 Mall:Sõsarprojekt"," 27.42% 33.282 1 Mall:Äärekast"," 8.00% 9.710 1 Mall:CoordinateLINK"," 3.63% 4.402 1 Mall:Coordinate_to_DMS"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.058","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":1527341,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1261","timestamp":"20190317124601","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":98,"wgHostname":"mw1257"););

Popular posts from this blog

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Luksemburg Sisukord Nimi | Asend | Loodus | Riigikord | Haldusjaotus | Rahvastik | Riigikaitse | Majandus | Taristu | Ajalugu | Eesti ja Luksemburgi suhted | Haridus | Kultuur | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü50° N, 6° EÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.World Bank'i andmebaasÜlevaade Luksemburgi loodusest.Ülevaade Luksemburgi metsadest.Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.Luxembourg’s biodiversity at risk.Maailma kahepaiksete andmebaas.Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.Système politique. TerritoireÜlevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.The World FactbookMonique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.Luksemburgi armee koduleht.Luksemburgi armee relvastus.Eesti Välisministeerium.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.Luksemburgr

Johann Wolfgang von Goethe Sisukord Elukäik | Looming | Tunnustus | Teosed | Teosed eesti keeles | Kirjandus | Välislingid | Viited | NavigeerimismenüüJohann Wolfgang von GoetheGoethe sajanda surmapäeva puhulGoethe — filosoof ja loodusuurija"Rahuldamatus: "Faustist" ja Eestist""Romaaniülikool: J. W. Goethe "Noore Wertheri kannatused""SurimaskVappJohann Wolfgang von Goether"Türklannast „Luther“ reformib islamit"Arhiiviversioon