Skip to main content

Triumviraat Navigeerimismenüü

Vana-RoomaValitsemisvormid


ladinaVana-RoomaskolleegiumiEsimene triumviraatTeine triumviraatGaius Julius CaesarGnaeus Pompeius MagnusoptimaatMarcus Licinius CrassusTriumviraadiksTeist maailmasõdaViljandi 2. Keskkoolis










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Triumviraat




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search




Disambig gray.svg See artikkel on üldmõistest; Vana-Rooma kohta vaata artikleid Esimene, Teine triumviraat, Triumviraatide teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Triumviraat (täpsustus).

Triumviraat (ladina triumvirātus; tria 'kolm' + vir 'mees') on kolme isiku poliitiline liit, kellel on sageli ühised huvid. Ühte triumviraadi liiget nimetatakse triumviriks.


Vana-Roomas tähendas triumviraat kolmest triumvirist koosnevat valitavat kolleegiumi (Vt. Esimene triumviraat, Teine triumviraat). Esimene triumviraat küll ei olnud valitud, vaid selle sõlmisid asehaldur Lõuna-Hispaanias Gaius Julius Caesar, väejuht Gnaeus Pompeius Magnus ja optimaat Marcus Licinius Crassus.


Triumviraadiks nimetati ka pärast Teist maailmasõda Viljandi 2. Keskkoolis lühiajaliselt tegutsenud nõukogudevastast õpilasorganisatsiooni.









Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Triumviraat&oldid=4389516"










Navigeerimismenüü

























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.016","walltime":"0.022","ppvisitednodes":"value":7,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":279,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":202,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":3,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":0,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 2.271 1 Mall:See_artikkel","100.00% 2.271 1 -total"],"cachereport":"origin":"mw1299","timestamp":"20190401235159","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":112,"wgHostname":"mw1319"););
-

Popular posts from this blog

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Image
Valle di Casies tedescocomune italianoprovincia autonoma di BolzanoTrentino-Alto AdigeValVal Pusteriario CasiesMonguelfoAustriatoponimo117811891299tedescoXII secolo1929municipio1985ted.cappuccinoJoachim HaspingerAndreas HoferbavaresifrancesinapoleonicibronzoOthmar Winklerbunkersbarramento Planca di SopraVallo Alpino in Alto Adigesci di fondoGran fondo della Val Casiesskiliftpiste da slittino naturale Valle di Casies Da Wikipedia, l'enciclopedia libera. Jump to navigation Jump to search Valle di Casies comune ( IT ) Valle di Casies ( DE ) Gsies Una veduta della vallata Localizzazione Stato   Italia Regione Trentino-Alto Adige Provincia Bolzano Amministrazione Sindaco Kurti Taschler (SVP) dal 10-5-2015 (1º mandato) Lingue ufficiali Tedesco, Italiano Territorio Coordinate 46°46′N 12°11′E  /  46.766667°N 12.183333°E 46.766667; 12.183333  ( Valle di Casies ) Coordinate: 46°46...
Read more

Luksemburg Sisukord Nimi | Asend | Loodus | Riigikord | Haldusjaotus | Rahvastik | Riigikaitse | Majandus | Taristu | Ajalugu | Eesti ja Luksemburgi suhted | Haridus | Kultuur | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü50° N, 6° EÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.World Bank'i andmebaasÜlevaade Luksemburgi loodusest.Ülevaade Luksemburgi metsadest.Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.Luxembourg’s biodiversity at risk.Maailma kahepaiksete andmebaas.Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.Système politique. TerritoireÜlevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.The World FactbookMonique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.Luksemburgi armee koduleht.Luksemburgi armee relvastus.Eesti Välisministeerium.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.Luksemburgr

Image
RiigidEuroopa maadLuksemburg merepiiritariikEuroopasMadalmaadeHollandiBelgiagaBeneluxiPrantsusmaaSaksamaaLuxembourgikindlusestSaksa keeles963SiegfriedileläänestpõhjastidastRheinland-PfalziSaarimaalõunastLorraineMoselleMeurthe-et-Moselle'i departemangudArdennideMoseli jõejõedmetsagaharilik pöökharilik tammhall nelkharilik kortslehtmageveekalukahepaikseidpäriskonnalisiroomajaidimetajaidsaarmasNatura 20001964EuroopasÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.parasvöötme kliimasuvejaanuarveebruarjuuliaugustkonstitutsiooniline monarhiaTäidesaatvat võimuSeadusandlik võim2013põhiseadus18421868NATOEuroopa Liidu1. jaanuari20171985letseburgi keelprantsuse keelkodakondsusePortugaliPrantsusmaaItaaliakatoliiklust187019882013ilmikpreestritajateenistusBosnia ja Hertsegoviinaskindral2000politseijõudLiechtensteiniKataritöötusSaksamaaBelgiaPrantsusmaaHollandmineraalidHiinaeurotsooniga1999euro2002sadamKeldi2. sajandil e...
Read more

Johann Wolfgang von Goethe Sisukord Elukäik | Looming | Tunnustus | Teosed | Teosed eesti keeles | Kirjandus | Välislingid | Viited | NavigeerimismenüüJohann Wolfgang von GoetheGoethe sajanda surmapäeva puhulGoethe — filosoof ja loodusuurija"Rahuldamatus: "Faustist" ja Eestist""Romaaniülikool: J. W. Goethe "Noore Wertheri kannatused""SurimaskVappJohann Wolfgang von Goether"Türklannast „Luther“ reformib islamit"Arhiiviversioon

Image
Saksa kirjanikudNäitekirjanikudKeiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia liikmedSündinud 1749Surnud 1832 28. august1749Frankfurt Maini ääres22. märts1832Weimarsaksapolühistorõigusteaduse17651768Leipzigi ülikoolis17701771Strasbourgi ülikoolisõigusteadustStrasbourgisJohann Gottfried Herderigatormi ja tungi1775Saksi-Weimari hertsogKarl AugustWeimari1782aadliseisusseItaalias1794Friedrich Schilleriga1806Christiane VulpiusegaJohann Peter Eckermann18361846SaksamaalGötz von Berlichingen1774Noore Wertheri kannatusedCharlotte BuffFaustloomingusaforismidmaailmakirjanduseida filosoofiaGinkgo BilobahõlmikpuulehedSE & JSMarie Under (function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissab...
Read more