Skip to main content

Arutelu:Ülle Madise NavigeerimismenüüReformierakond toetab õiguskantsleri kohale Ülle Madiset"Ilves esitaks õiguskantsleri kandidaadiks Ülle Madise""Riigikogu nimetas presidendi ettepanekul Ülle Madise uueks õiguskantsleriks"

Tõnu AntoniMorelaruteluVanamehed kolmandaltAndresaruteluAndresaruteluAndresaruteluAndresaruteluAndresarutelu










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Arutelu:Ülle Madise




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search


Huvitav, kas ta võiks olla Tõnu Antoni tütar?--Morel (arutelu) 2. märts 2012, kell 23:26 (EET)


Selleks tuleks vaadata kas Eesti Majanduse Biograafiline Leksikoni. Kirjastus Ilo. Tallinn, 2003 või muud analoogilist teatmeteost. --Juhan121 (arutelu) 2. märts 2012, kell 23:37 (EET)
Ühes Ando Lepsi artiklis on öeldud, et ta on Tõnu Antoni tütar. Andres (arutelu) 7. detsember 2014, kell 12:56 (EET)
Eesti Majanduse Biograafilises Leksikonis (Kirjastus Ilo. Tallinn, 2003) on öeldud neiupõlvenimeks Anton ja isa nimeks Tõnu. Aga kas Tõnu Anton või tema nimekaim? --Juhan121 (arutelu) 7. detsember 2014, kell 23:11 (EET)
Ando Leps peab silmas sedasama Tõnu Antonit, Riigikohtu liiget. Andres (arutelu) 11. detsember 2014, kell 21:39 (EET)
Aga siis oleks vaja viidet artiklile...--Juhan121 (arutelu) 12. detsember 2014, kell 00:23 (EET)

[1], otsustage ise, kui hea allikas see on. Ka kommentaariumides on seda mainitud, nii et küllap see on tõsi. Ülle Madise on öelnud, et ta oma eraelust põhimõtteliselt ei räägi, nii et küllap sellepärast andmeid polegi. Tema abikaasat on ka ühes kommentaaris mainitud, aga sellele allikale ei saa toetuda. Andres (arutelu) 12. detsember 2014, kell 08:50 (EET)

PEREKOND:


Puudub informatsioon perekonna kohta, lapsed, jne. Võiks olla. Tavainimese jaoks.


Kahjuks meil ei ole rohkem andmeid. Andres (arutelu) 7. detsember 2014, kell 12:56 (EET)

Peaks mainima ka saadet Vanamehed kolmandalt. Andres (arutelu) 7. detsember 2014, kell 13:01 (EET)



"Teema täitja" on imelik nimetus. Andres (arutelu) 8. juuli 2016, kell 12:42 (EEST)


Tõenäoliselt on mõeldud (kas riigi poolt sihtfinantseeritava või ülikooli poolt finantseeritava) teadusteema täitajat. Teadusbürokraatia keeles on sellistel teadusteemadel vastutavad täitajad, põhitäitjad ja täitjad. On näha, et see on olnud tal osakoormusega tegevus põhitöö kõrval.--VillaK (arutelu) 8. juuli 2016, kell 13:23 (EEST)
Jah, ilmselt küll on seda mõeldud. Aga ma arvan, et see ei ole ametikoha nimetus. Minu meelest töökäigus peaks olema ametikoha nimetus. Andres (arutelu) 8. juuli 2016, kell 13:53 (EEST)
Teadur, vanemteadur jm on reeglina valitavad ametikohad. Teadusprojekti või teadusteema täitjana võis tal olla küll TTÜga lepinguline suhe, kuid ta ei pruukinud olla valitaval ametikohal, vastasel juhul oleks ta tõenäoliselt selle märkinud - ETISe kandeid teeb iga teadlane ise. Ametikohad on tavaliselt asutuse statuudiga kehtestatud, kuid see ei välista, et ei võiks olla koosseisuväliseid kaastöötajaid, kellega on küll lepinguline suhe, kuid kes ei täida ühtegi ametikohta, seega pole neil ka traditsioonilist ametikoha nimetust. Lepingus lepitakse lihtsalt kokku ülesanded ja selleks võibki olla teadusprojekti täitmine. Teisalt ei näe ma midagi halba, kui tema töökäigus see seos TTÜga on ära märgitud.--VillaK (arutelu) 8. juuli 2016, kell 14:39 (EEST)
Võib-olla küll, et tal ei olnudki ametikohta.

Analoogia on tunnitasulise õppejõuga, kellel on leping mingi kursuse lugemiseks, kuid kes ametikohta ei täida.--VillaK (arutelu) 8. juuli 2016, kell 15:28 (EEST)


Lisada tuleks ka teaduspublikatsioonid. Andres (arutelu) 8. juuli 2016, kell 12:49 (EEST)



Võeti välja järgmine sisu:


Aastal 2007 oli kõne all tema kandidatuur õiguskantsleri ametikohale. Tema kandideerimisele avaldas muu hulgas toetust Riigikogu reformierakonna fraktsioon.[1] Madise nimetati õiguskantsleri kandidaadiks ka 2014. aastal.[2] 20. jaanuaril 2015 nimetas Riigikogu ta õiguskantsleriks, tema ametiaeg oleks alanud 10. märtsil 2015, kuid kuna XII Riigikogu oli selleks hetkeks oma töö lõpetanud, sai Madise anda ametivande XIII Riigikogu teisel istungil, 31. märtsil 2015.[3][4]


Madise on avaldanud artikleid ajakirjanduses ja teadusajakirjades. Ta on osalenud põhiseaduse kommenteeritud väljaannete koostamisel 2002 ja 2008.


Andres (arutelu) 8. juuli 2016, kell 12:57 (EEST)



Teise pildi allkirja on tarvis parandada. Andres (arutelu) 14. juuli 2016, kell 13:04 (EEST)



  1. Reformierakond toetab õiguskantsleri kohale Ülle Madiset, 6. detsember 2007


  2. "Ilves esitaks õiguskantsleri kandidaadiks Ülle Madise" Postimees, 25. november 2014


  3. "Riigikogu nimetas presidendi ettepanekul Ülle Madise uueks õiguskantsleriks", Riigikogu pressiteade, 20. jaanuar 2015.


  4. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/oiguskantsler-ulle-madise-andis-ametivande?id=71139453




Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arutelu:Ülle_Madise&oldid=4453007"










Navigeerimismenüü

























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.028","walltime":"0.040","ppvisitednodes":"value":35,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":0,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":0,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":2,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":332,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 0.000 1 -total"],"cachereport":"origin":"mw1254","timestamp":"20190411013756","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":124,"wgHostname":"mw1254"););

Popular posts from this blog

Bett Inhaltsverzeichnis Geschichte | Bettformen | Bettgrößen | Andere Bezeichnungen | Bettenmangel | Betten in der bildenden Kunst | Schlafmedizinische Gesichtspunkte | Siehe auch | Literatur | Weblinks | Einzelnachweise | NavigationsmenüBett, Bettstatt, BettstelleCommons: BettBabybetten: Anwendung, Ausstattungsmerkmale und VergleichskriterienWasserbetten. Vorurteile im TestHapfnNursch10.1007/s11818-012-0584-74006250-8AKS4329276-8

Luksemburg Sisukord Nimi | Asend | Loodus | Riigikord | Haldusjaotus | Rahvastik | Riigikaitse | Majandus | Taristu | Ajalugu | Eesti ja Luksemburgi suhted | Haridus | Kultuur | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü50° N, 6° EÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.World Bank'i andmebaasÜlevaade Luksemburgi loodusest.Ülevaade Luksemburgi metsadest.Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.Luxembourg’s biodiversity at risk.Maailma kahepaiksete andmebaas.Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.Système politique. TerritoireÜlevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.The World FactbookMonique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.Luksemburgi armee koduleht.Luksemburgi armee relvastus.Eesti Välisministeerium.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.Luksemburgr

Johann Wolfgang von Goethe Sisukord Elukäik | Looming | Tunnustus | Teosed | Teosed eesti keeles | Kirjandus | Välislingid | Viited | NavigeerimismenüüJohann Wolfgang von GoetheGoethe sajanda surmapäeva puhulGoethe — filosoof ja loodusuurija"Rahuldamatus: "Faustist" ja Eestist""Romaaniülikool: J. W. Goethe "Noore Wertheri kannatused""SurimaskVappJohann Wolfgang von Goether"Türklannast „Luther“ reformib islamit"Arhiiviversioon