Skip to main content

Tartu Ülikooli õigusteaduskond Sisukord Struktuur | Juhtimine | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüütäiendusõpet"Õigusteaduskonna kodulehekülg""Tartu Ülikooli ajalugu""Sotsiaalteaduste valdkonna koduleht""Tartu Ülikool liitis Tallinnas asuva Õigusinstituudi endaga""Õigusteaduskonna täiendusõpe""Õigusteaduskonna põhikiri"TÜ õigusteaduskonna lehekülg

Tartu Ülikooli õigusteaduskond


Tartu Ülikoolijuristeteaduskonnastsotsiaalteaduste valdkondamajandusteaduskonnaNarva kolledžipsühholoogia instituudiPärnu kolledžitäiendusõpetdirektorMarju Luts-Sootak










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Tartu Ülikooli õigusteaduskond




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search




Juridicum


Tartu Ülikooli õigusteaduskond[1] on Tartu Ülikooli instituut, kus koolitatakse juriste alates Tartu Ülikooli asutamisest 1632. a. See on üks ülikooli neljast algsest teaduskonnast.[2]


1. jaanuarist 2016 kuulub õigusteaduskond Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonda koos haridusteaduste instituudi, majandusteaduskonna, Narva kolledži, psühholoogia instituudi, Pärnu kolledži, Johan Skytte poliitikauuringute instituudi ning ühiskonnateaduste instituudiga.[3]


Õigusteaduskond pakub juuraõpet nii Tartus kui ka Tallinnas. Õigusteaduskonna Tallinna osakond loodi 2002. aastal, kui varasem Õigusinstituut liideti Tartu Ülikooliga.[4]


Õigusteadust on võimalik õppida kõigil kolmel õppeastmel: bakalaureuseõppes, magistriõppes ja doktoriõppes. Lisaks klassikalisele õigusteaduse erialale on magistriõppes võimalik õppida ka IT-õiguse ning rahvusvahelise õiguse ja inimõiguse õppekavadel.


Õigusteaduskond pakub ka õigusalast täiendusõpet.[5]




Sisukord





  • 1 Struktuur


  • 2 Juhtimine

    • 2.1 Direktor ja asedirektorid


    • 2.2 Nõukogu


    • 2.3 Valitsus



  • 3 Viited


  • 4 Välislingid




Struktuur |


Õigusteaduskond on jagatud õigusvaldkondade alusel osakondadeks ning iga osakond koordineerib ja korraldab oma valdkonna ainete õpetamist ja teadustööd. Üldosakond toetab kõikide teiste osakondade tööd.


Õigusteaduskonnal on 4 osakonda:


  • üldosakond (juhataja Anu Laumets)

  • avaliku õiguse osakond (juhataja Lauri Mälksoo)

  • karistusõiguse osakond (juhataja Jaan Sootak)

  • eraõiguse osakond (juhataja Irene Kull)

Õigusteaduskonnal on õppehooned nii Tartus (Näituse 20 ja Näituse 13a) kui Tallinnas (Kaarli pst 3).



Juhtimine |



Direktor ja asedirektorid |


Õigusteaduskonda juhib direktor, kelle valib õigusteaduskonna nõukogu kolmeks aastaks.[6] Õigusteaduskonna direktor on Gaabriel Tavits.


Direktor määrab ametisse asedirektorid ning määrab nende tööülesanded. Õigusteaduskonna asedirektor teadustöö alal on professor Marju Luts-Sootak ja asedirektor õppe alal dotsent Age Värv.



Nõukogu |


Õigusteaduskonna kõrgeim otsustuskogu on õigusteaduskonna nõukogu. Nõukogu tööd juhatab teaduskonna direktor. Nõukogu koosseisu kuuluvad õigusteaduskonna direktor, asedirektorid, töökorralduslike üksuste juhid ning doktoriõppe ja IT-õiguse programmijuhid. Samuti kuuluvad nõukokku kaheksa akadeemiliste töötajate esindajat ning viis üliõpilaste esindajat.[6]



Valitsus |


Valitsus on direktorile nõuandev organ, mille koosseisu kuuluvad lisaks õigusteaduskonna direktorile õigusteaduskonna asedirektorid ning töökorralduslike üksuste juhid. Direktor moodustab õigusteaduskonna valitsuse ning määrab selle tegevuse alused ja korra.[6]



Viited |




  1. "Õigusteaduskonna kodulehekülg".


  2. "Tartu Ülikooli ajalugu".


  3. "Sotsiaalteaduste valdkonna koduleht".


  4. "Tartu Ülikool liitis Tallinnas asuva Õigusinstituudi endaga".


  5. "Õigusteaduskonna täiendusõpe".


  6. 6,06,16,2 "Õigusteaduskonna põhikiri".




Välislingid |


  • TÜ õigusteaduskonna lehekülg



Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tartu_Ülikooli_õigusteaduskond&oldid=5188022"










Navigeerimismenüü

























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.068","walltime":"0.076","ppvisitednodes":"value":438,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":1358,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":1427,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":4,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":2567,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 20.156 1 Mall:Viited","100.00% 20.156 1 -total"," 42.62% 8.590 6 Mall:Netiviide"],"cachereport":"origin":"mw1303","timestamp":"20190330113728","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":86,"wgHostname":"mw1263"););

Popular posts from this blog

Bett Inhaltsverzeichnis Geschichte | Bettformen | Bettgrößen | Andere Bezeichnungen | Bettenmangel | Betten in der bildenden Kunst | Schlafmedizinische Gesichtspunkte | Siehe auch | Literatur | Weblinks | Einzelnachweise | NavigationsmenüBett, Bettstatt, BettstelleCommons: BettBabybetten: Anwendung, Ausstattungsmerkmale und VergleichskriterienWasserbetten. Vorurteile im TestHapfnNursch10.1007/s11818-012-0584-74006250-8AKS4329276-8

Luksemburg Sisukord Nimi | Asend | Loodus | Riigikord | Haldusjaotus | Rahvastik | Riigikaitse | Majandus | Taristu | Ajalugu | Eesti ja Luksemburgi suhted | Haridus | Kultuur | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü50° N, 6° EÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.World Bank'i andmebaasÜlevaade Luksemburgi loodusest.Ülevaade Luksemburgi metsadest.Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.Luxembourg’s biodiversity at risk.Maailma kahepaiksete andmebaas.Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.Système politique. TerritoireÜlevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.The World FactbookMonique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.Luksemburgi armee koduleht.Luksemburgi armee relvastus.Eesti Välisministeerium.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.Luksemburgr

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6