Skip to main content

Hans Schmidt Välislingid | NavigeerimismenüüHans SchmidtHans Schmidt

Liivimaa inimesedBaltisakslasedBaltisaksa muusikudSündinud 1854Surnud 1923


6. september1854Viljandi29. august1923Riiaheliloojapianistluuletajamuusikakriitik18751878Leipzigi konservatooriumisCarl ReineckeHermann KretzschmariSalomon JadassohniFriedrich KieliJoseph JoachimiAmalie JoachimiRaimund von zur MühlenigaJohannes BrahmsigaLaurentiuse kirikuRigasche ZeitungiRigasche RundschauRiia konservatooriumi










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Hans Schmidt




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search




Disambig gray.svg See artikkel räägib heliloojast; arhitekti kohta vaata artiklit Hans Schmidt (arhitekt); sõjaväelase kohta vaata artiklit Hans Schmidt (sõjaväelane)

Hans Schmidt (6. september 1854 Viljandi – 29. august 1923 Riia) oli baltisaksa helilooja, pianist, luuletaja, muusikakriitik ja -õpetaja.


Ta õppis aastatel 1875–1878 kompositsiooni Leipzigi konservatooriumis Carl Reinecke, Hermann Kretzschmari ja Salomon Jadassohni juures, seejärel Berliinis Helikunsti Akadeemias Friedrich Kieli juhendamisel. Samal ajal töötas koduõpetajana tuntud viiuldaja Joseph Joachimi ja tema abikaasa aldilaulja Amalie Joachimi peres. Käis hiljem Amalie Joachimiga kontserditurneedel. Talle pühendas ühtlasi oma laulutsükli "Fünf Lieder" op. 9.


Õpingute ajal algas tema pikaaegne koostöö kuulsa tenori, samuti Viljandimaalt pärit Raimund von zur Mühleniga. 1878 tutvus Berliinis Johannes Brahmsiga. Brahms on kasutanud oma heliloomingus Schmidti tekste, näiteks "Sappho ood" (op. 94 nr 4, kirjutatud 1884).


Aastal 1883 naasis Hans Schmidt Eestisse. Oli Kuressaares Laurentiuse kiriku organist ja linna muusikadirektor, korraldades seal kolme aasta jooksul arvukalt kontserte.


1885 siirdus Riiga. Oli seal Rigasche Zeitungi, hiljem Rigasche Rundschau muusikaarvustaja. Asutas Riias muusikaseltsi Crescendo. Oli nõutud klaverisaatja. 1919. aastast oli Riia konservatooriumi klaveripedagoog.


Kirjutanud umbes 70 laulu, eelkõige enda tekstidele, samuti klaveripalu.



Välislingid |



  • Hans Schmidt Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA

  • Balti Ajaloo Komisjon: Hans Schmidt. In: BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital



Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hans_Schmidt&oldid=5254722"










Navigeerimismenüü

























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.068","walltime":"0.089","ppvisitednodes":"value":55,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":758,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":152,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":4,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":0,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":1,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 73.142 1 -total"," 93.21% 68.177 1 Mall:BBLD"," 3.46% 2.534 1 Mall:See_artikkel"," 3.03% 2.215 1 Mall:EEVA"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.013","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":811047,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1324","timestamp":"20190328085858","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":129,"wgHostname":"mw1273"););

Popular posts from this blog

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Luksemburg Sisukord Nimi | Asend | Loodus | Riigikord | Haldusjaotus | Rahvastik | Riigikaitse | Majandus | Taristu | Ajalugu | Eesti ja Luksemburgi suhted | Haridus | Kultuur | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü50° N, 6° EÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.World Bank'i andmebaasÜlevaade Luksemburgi loodusest.Ülevaade Luksemburgi metsadest.Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.Luxembourg’s biodiversity at risk.Maailma kahepaiksete andmebaas.Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.Système politique. TerritoireÜlevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.The World FactbookMonique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.Luksemburgi armee koduleht.Luksemburgi armee relvastus.Eesti Välisministeerium.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.Luksemburgr

Johann Wolfgang von Goethe Sisukord Elukäik | Looming | Tunnustus | Teosed | Teosed eesti keeles | Kirjandus | Välislingid | Viited | NavigeerimismenüüJohann Wolfgang von GoetheGoethe sajanda surmapäeva puhulGoethe — filosoof ja loodusuurija"Rahuldamatus: "Faustist" ja Eestist""Romaaniülikool: J. W. Goethe "Noore Wertheri kannatused""SurimaskVappJohann Wolfgang von Goether"Türklannast „Luther“ reformib islamit"Arhiiviversioon