1930. aasta (MCMXXX) oli 20. sajandi 30. aasta.

Sündmused maailmas |

Jaanuar |

• ...

Veebruar |

• 
  18. veebruar – ameeriklane Clyde William Tombaugh avastas Päikesesüsteemi taevakeha, mis sai nimeks Pluuto ja mida 2006. aasta augustini loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks (nüüd liigitatud kääbusplaneetide hulka).

Märts |

• 
  6. märts – Massachusettsi osariigis Springfieldis tuli esmakordselt müügile külmutatud pakitoit.

Aprill |

• ...

Mai |

• ...

Juuni |

Juuli |

• 
  13. juuli – Uruguays Montevideos algasid esimesed jalgpalli maailmameistrivõistlused. Osales 13 meeskonda.


• 
  30. juuli – Uruguay jalgpallimeeskond võitis kodus esimesed jalgpalli maailmameistrivõistlused, seljatades finaalis Argentina 4:2.

August |

• ...

September |

• ...

Oktoober |

• ...

November |

• ...

Detsember |

• ...

Sündmused Eestis |

• 
  6. jaanuar – USA-sse läinud elukutseline Eesti poksija Valter Palm sai ebaõiglase ja ühtlasi oma esimese kaotuse elukutselisena matšis Anthony Hudsoniga^[1].


• 
  16. jaanuar – Eesti Jalgpalli Liidu esimeheks valiti Ado Anderkopp^[1].


• 
  25. jaanuar – 10. Monte Carlo tähesõit algas esimest korda Tallinnast. Tähesõidust võttis osa 21 autot ja ainsa eestlasena oli stardis August Zimmermann koos kaassõitja Julius Johansoniga^[1]


• 
  26. jaanuar – kokku tuli I vabadussõjalaste kongress^[2].


• 
  7. veebruar – suures Rotermanni tehaste viljaaitade tulekahjus hävis 6000 t nisu ja rukist; kahju 1,8 mln krooni^[2].


• 
  20. veebruar – lasti liikvele 2-kroonine hõbevahetusraha.


• 
  3. märts – Riias toimus Baltikumi ja Soome parima korvpalliklubi väljaselgitamise raames finaal, kus Riia LJ võitis Tallinna Kalevit 49:37. Turniiri oli välja kuulutanud ajalehe Chicago Tribune Põhja- ja Ida-Euroopa maade korrespondent^[1].


• Märtsis ilmus Anna Haava luulekogu "Siiski on elu ilus"^[2].


• 
  4. märts – Stockholmis lõppesid Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses. Eestlastest sai kergekaalus hõbemedali Voldemar Väli ja keskkaalus pronksmedali Karl Kullisaar^[1].


• 
  3. aprill – Johan Pitka naasis Eestisse.


• 3. aprill – Tallinnas tulistati 3. Diviisi ülemat Johan Unti, kes suri 7. aprillil.


• 
  4. aprill – lauatennises maailmameistriks tulnud Ungari pidas Tallinnas Eestiga maavõistluse, kus Eesti üllatavalt hea mänguga kaotas 6:3^[1]


• 
  6. aprill – toimusid Kaitseliidu üleriigilised raskejõustiku meistrivõistlused^[1].


• 
  19. aprill – tundmatu kurjategija röövis Tallinnas Krediitpanga Nõmme osakonnast relva ähvardusel 2543 krooni.


• 
  18. mai – Tartus avati Friedrich Robert Faehlmanni monument.


• 
  23. mai – kinnitati Eesti Jahtklubide Liidu (asutatud 1928) põhikiri^[1].


• 
  24. mai – Tallinnas algas 25. maini kestnud Eesti Kennelklubi esimene tõukoerte näitus^[2].


• 
  27. mai – loodi noorteorganisatsioon Noored Kotkad^[2].


• 
  29. mai – avati Rakvere staadion^[1].


• 
  30. mai – Eestis nähti esimest korda Prantsusmaad mängimas jalgpalli, kui Pariisi meister Club Français mängis Kalevi meeskonnaga ja võitis eestlasi 2:1^[1].


• 
  1. juuni – toimus Eesti-Poola maavõistlus tennises, mille Eesti kaotas 1:4^[1].


• 
  6. juuni – Tallinnas Harjumäel avati Kalevi tenniseklubi maja^[1].


• 
  21. juuni – Tallinnas lõppesid kaks päeva kestnud Eesti-Poola-Läti kolmikmaavõistlused kergejõustikus, kus Eesti jagas esikohta Poolaga (mõlemal 119 punkti). Selle võistluse teisel päeval tehtud raadioreportaaži sai Tartu raadiojaama kaudu esimest korda kuulata kogu Eestis^[1].


• 
  27. juuni – Tallinnas toimus Eesti-Läti maavõistlus jalgpallis, kus Eesti viigistas Lätiga 1:1^[1].


• 
  30. juuni – Loksal algasid Eesti-Saksa koostöös tehtava mängufilmi "Kire lained" võtted^[2].


• 
  1. juuli – riigisiseselt kaotas pass isikut tõendava dokumendina tähtsuse^[2].


• 
  12. juuli – Riigikogu võttis vastu teraviljakaitseseaduse, mille kohaselt rukki ja rukkijahu importimise õiguse sai üksnes riik^[2].


• 
  7. august – K.-ü. Loodus juhatus otsustas hakata välja andma "Eesti Entsüklopeediat".


• 
  16. august – Haapsalus algasid linna 650. aastapäeva tähistamise üritused^[2].


• 
  17. august – toimus Eesti pikim jalgrattavõidusõit: sõideti Tallinnast Tartust (210 km)^[3].


• 
  3. september – pikamaaujuja Aleksander Laas ujus saatjate abita Sõrve säärest Kuramaa poolsaare rannale (36–40 km)^[3].


• 
  4. september – peeti Eesti esimene lennuvõistlus, millel osales 10 lennukit. Läbiti 590 km.


• 
  24. september – üle Eesti lendas Saksa õhulaev Graf Zeppelin^[2].


• 
  12. november – Tallinnas Kose-Lükatil avati uus raudbetoonist kaarsild^[2].


• 
  18. detsember – edukalt lõppes vendade Ahto ja Kõu Valteri 133 päeva kestnud purjekaretk Tallinnast USA-sse Miamisse^[2].


• 
  Abja mõisas asunud õppeasutuses hakati õpetama kodundust.

Sündinud |

 Pikemalt artiklis Sündinud 1930.

• 
  9. jaanuar – Pavel Koltšin, vene suusataja


• 
  20. jaanuar – Buzz Aldrin, USA astronaut


• 
  23. jaanuar – Derek Walcott, Saint Lucia päritolu kirjanik


• 
  2. veebruar – Juri Apresjan, armeenia päritolu keeleteadlane


• 2. veebruar – Liia Palmse, eesti sporditeadlane


• 
  4. veebruar – Ülo Uluots, Eesti tootmisjuht ja poliitik


• 
  5. veebruar – Ilon Wikland, eesti päritolu kunstnik


• 
  26. veebruar – Lazar Berman, juudi päritolu pianist


• 
  28. veebruar – Johannes Lott, Eesti NSV partei- ja riigitegelane


• 
  2. märts – Sergei Kovaljov, Venemaa poliitik


• 
  3. märts – Ion Iliescu, Rumeenia poliitik


• 
  7. märts – Olev Subbi, eesti kunstnik


• 
  8. märts – Juri Rõtheu, tšuktši ja vene kirjanik


• 
  10. märts – Justinas Marcinkevičius, leedu kirjanik


• 
  15. märts – Žoress Alfjorov, juudi päritolu füüsik


• 
  21. märts – Vootele Vaska, eesti filosoof


• 
  1. aprill – Karl Kortelainen, NSV Liidu sõjaväelane ning riiklike julgeolekuorganite töötaja ja piirivalvur


• 
  3. aprill – Helmut Kohl, Saksamaa poliitik


• 
  7. aprill – Yves Rocher, prantsuse ettevõtja


• 
  10. aprill – Spede Pasanen, soome meelelahutaja


• 
  11. aprill – Anton LaVey, USA satanist


• 
  15. aprill – Leev Kuum, eesti majandusteadlane


• 15. aprill – Vigdís Finnbogadóttir, Islandi poliitik


• 
  18. aprill – Henno Arrak, eesti raamatugraafik


• 
  21. aprill – Silvana Mangano, itaalia filminäitleja


• 
  22. aprill – Enno Penno, Eesti poliitik


• 
  24. aprill – Juri Levada, sotsioloog ja politoloog


• 
  28. aprill – James Baker, USA poliitik


• 
  30. aprill – Félix Guattari, prantsuse psühhoanalüütik ja filosoof


• 
  3. mai – Luce Irigaray, Belgia feminist


• 
  5. mai – Leonid Abalkin, vene majandusteadlane


• 
  6. mai – Endel Vooremaa, eesti jääpurjetaja


• 
  7. mai – Anatoli Lukjanov, Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik


• 
  8. mai – Gary Snyder, ameerika luuletaja


• 
  11. mai – Egsder Dijkstra, hollandi matemaatik ja informaatik


• 
  13. mai – Veljo Käsper, eesti filmilavastaja


• 
  27. mai – Eino Tamberg, eesti helilooja


• 
  28. mai – Frank Donald Drake, USA astronoom


• 
  29. mai – Jevgenija Zavadskaja, vene sinoloog


• 
  31. mai – Clint Eastwood, USA filminäitleja, -produtsent ja režissöör


• 31. mai – Uno Loop, eesti laulja


• 
  4. juuni – Viktor Tihhonov, vene jäähokitreener


• 
  10. juuni – Ilja Glazunov, vene kunstnik


• 
  20. juuni – Magdalena Abakanowicz, poola kunstnik


• 
  24. juuni – Claude Chabrol, prantsuse filmirežissöör


• 
  26. juuni – Sławomir Mrożek, poola näitekirjanik


• 
  27. juuni – Ross Perot, USA ettevõtja ja poliitik


• 27. juuni – Jüri Toomepuu, Eesti poliitik


• 
  28. juuni – Heimar Peremees, eesti majandusteadlane


• 
  2. juuli – Carlos Menem, Argentina poliitik


• 
  5. juuli – Vadim Kožinov, vene kriitik


• 
  11. juuli – Harold Bloom, USA kirjandusteadlane


• 
  15. juuli – Jacques Derrida, Prantsuse filosoof


• 15. juuli – Kaljo-Olev Veskimägi, eesti raamatukoguteadlane


• 
  30. juuli – Jüri Raudsepp, eesti arst, arstiteadlane ja vaimulik


• 
  31. juuli – Oleg Popov, vene kloun


• 
  1. august – Pierre Bourdieu, prantsuse sotsioloog


• 1. august – Lembit Sarapuu, eesti kunstnik


• 
  5. august – Neil Armstrong, USA astronaut


• 
  7. august – Veljo Tormis, eesti helilooja


• 
  9. august – Aleksandr Bovin, vene ajakirjanik


• 
  12. august – George Soros, investor


• 
  13. august – Heino Jürisalu, eesti helilooja


• 
  17. august – Varvara, Pühtitsa kloostri ülem


• 
  21. august – printsess Margaret, Briti kuningliku perekonna liige


• 
  25. august – Sean Connery, Briti näitleja


• 25. august – Giorgi Danelia, gruusia filmirežissöör


• 
  29. august – ‘Āţif Şidqī, Egiptuse poliitik


• 
  7. september – Baudouin I, belglaste kuningas


• 
  8. september – Helmut Piirimäe, eesti ajaloolane


• 
  15. september – Endel Lippmaa, Eesti teadlane ja poliitik


• 15. september – Merab Mamardašvili, gruusia filosoof


• 
  17. september – Edgar Mitchell, USA astronaut


• 
  20. september – Richard Montague, USA matemaatik, loogik, filosoof ja keeleteadlane


• 
  23. september – Ray Charles, USA muusik


• 
  24. september – John Young, USA astronaut


• 
  5. oktoober – Pavel Popovitš, Nõukogude kosmonaut


• 
  6. oktoober – Ḩāfiz̧ al-Asad, Süüria poliitik


• 
  8. oktoober – Tōru Takemitsu, jaapani helilooja


• 
  10. oktoober – Harold Pinter, Briti näitekirjanik


• 
  14. oktoober – Mobutu Sese Seko, Kongo DV poliitik


• 
  17. oktoober – Robert Atkins, USA arst


• 
  18. oktoober – Frank Carlucci, USA poliitik


• 
  23. oktoober – Oleg Trubatšov, vene keeleteadlane


• 
  11. november – Hugh Everett, USA matemaatik ja füüsik


• 11. november – Alevtina Koltšina, vene suusataja


• 
  12. november – Ott Kool, eesti ajakirjanik ja kirjanik


• 
  14. november – Jānis Pujats, Läti kardinal


• 
  16. november – Chinua Achebe, Nigeeria kirjanik


• 
  18. november – Aron Dolgopolski, keeleteadlane


• 
  21. november – Endel Eero, Eesti majandusteadlane ja poliitik


• 
  27. november – Vladimir Maksimov, vene kirjanik


• 27. november – Vladimir Uspenski, vene matemaatik, loogik ja keeleteadlane


• 
  3. detsember – Jean-Luc Godard, Šveitsi päritolu Prantsuse filmirežissöör


• 3. detsember – Edvin Hiedel, eesti tõlkija ja toimetaja


• 
  11. detsember – Jean-Louis Trintignant, prantsuse filminäitleja


• 
  21. detsember – Kalevi Sorsa, Soome poliitik


• 
  27. detsember – Rasmus Kangropool, eesti arhitektuuriajaloolane


• sünnikuupäev avalikustamata – Gérard Genette, prantsuse kirjandusteadlane


• sünnikuupäev avalikustamata – Erik Judin, Venemaa filosoof

Surnud |

 Pikemalt artiklis Surnud 1930.

• 
  2. veebruar – Gregor von Bochmann, baltisaksa maalikunstnik


• 
  2. märts – David Herbert Lawrence, inglise kirjanik


• 
  2. aprill – Zauditu, Etioopia keisrinna


• 
  4. aprill – Victoria, Rootsi kuninganna


• 
  14. aprill – Vladimir Majakovski, vene luuletaja


• 
  13. mai – Fridtjof Nansen, norra poliitik ja maadeavastaja


• 
  5. juuni – Eric Lemming, rootsi odaviskaja


• 
  7. juuli – Arthur Conan Doyle, Inglismaa kirjanik (Sherlock Holmesi tegelaskuju looja)


• 
  16. juuli – August Jakobson, Kihelkonna kirikuõpetaja


• 
  8. august – Launceston Elliot, briti sportlane


• 
  29. september – Ilja Repin, vene maalikunstnik


• 
  30. november – Mary Harris Jones, USA ühiskonnategelane

Nobeli auhinnad |

• 
  füüsika – Chandrasekhara Venkata Raman
  


• 
  keemia – Hans Fischer
  


• 
  meditsiin – Karl Landsteiner
  


• 
  kirjandus – Sinclair Lewis
  


• 
  rahu – peapiiskop Lars Olof Nathan Söderblom
  

Viited |