Skip to main content

Valgla Sisukord Äravooluta valglad | Suurimate valglatega jõed | Vaata ka | Välislingid | NavigeerimismenüüMaailma suuremate jõgede valglad

Hüdroloogia


VeekoguvesiveekogusselehterlisajõelveelahkmeksriigipiirmäestikkeAtlandi ookeaniPõhja-JäämereVaikse ookeaniIndia ookeaniAntarktikatäravooluta alaksumbjärveKaspia meriAraali meripinnasesseOkavangodeltakõrbeliivaAmazonasKongo jõgiMississippiEuroopaVolgaDoonauDneprEestiNarva jõgi










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cdiv class="center"u003Eu003Cdiv class="floatnone"u003Eu003Ca href="http://ev101.miljonpluss.ut.ee/" rel="nofollow"u003Eu003Cimg alt="EV101 - Kas-oled-kirjutanud.png" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/89/EV101_-_Kas-oled-kirjutanud.png" decoding="async" width="700" height="70" data-file-width="700" data-file-height="70" /u003Eu003C/au003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Valgla




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search




Euroopa peamised veelahkmed ja suuremad jõgikonnad


Veekogu valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.


Jõe valgla toimib nagu lehter: kõikjalt valglast voolab vesi sellesse jõkke kokku. Jõe igal lisajõel on oma valgla, mis kuulub emajõe valgla koosseisu.


Valglaid lahutavat piiri nimetatakse veelahkmeks ehk veelahkmejooneks. Veelahkmejoon on tihti piiriks kahe riigi vahel, kui piir kulgeb piki mäestikke.


Valgla jaguneb maapealseks ja maa-aluseks valglaks. Valglast rääkides peetakse tavaliselt silmas maapealset valglat, sest maa-alust valglat on enamasti raske kindlaks teha.


Maakera maismaast 32% kuulub Atlandi ookeani valglasse, 15% Põhja-Jäämere valglasse, 13% Vaikse ookeani ja 13% India ookeani valglasse. Antarktikat, mis moodustab maismaast 8%, ei ole sinna hulka arvatud.




Sisukord





  • 1 Äravooluta valglad


  • 2 Suurimate valglatega jõed


  • 3 Vaata ka


  • 4 Välislingid




Äravooluta valglad |



Next.svg Pikemalt artiklis Äravooluta valgla.

Osa maismaast ei kuulu ühegi ookeani valglasse. Seda nimetatakse äravooluta alaks. Äravooluta alale langevad sademed võivad voolata umbjärve (Kaspia meri, Araali meri) või lihtsalt ära aurata või pinnasesse imenduda, ilma et nad jõuaksid kusagile voolata. Okavango jõgi moodustab delta, mille harud kaovad kõrbeliiva. Sageli on äravooluta alad väga kuivad, nii et sinna oluliselt sademeid ei langegi. Maailma maismaast moodustab äravooluta ala umbes 18%.



Suurimate valglatega jõed |


Maailma kolm suurima valglaga jõge on Amazonas, Kongo jõgi ja Mississippi. Euroopa kolm suurima valglaga jõge on Volga, Doonau ja Dnepr. Eesti suurima valglaga jõgi on Narva jõgi: Narva jõe valgla on suurem kui Eesti.



Vaata ka |


  • Vesikond


Välislingid |


.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em


  • Maailma suuremate jõgede valglad



Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Valgla&oldid=3501520"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.052","walltime":"0.178","ppvisitednodes":"value":113,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":1544,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":176,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":6,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":642,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 45.956 1 -total"," 93.61% 43.021 1 Mall:Vikisõnaraamatus"," 81.35% 37.385 1 Mall:Sõsarprojekt"," 72.74% 33.428 1 Mall:Äärekast"," 6.16% 2.833 1 Mall:Vaata"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.016","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":554098,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1268","timestamp":"20190303000307","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":154,"wgHostname":"mw1321"););

Popular posts from this blog

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Luksemburg Sisukord Nimi | Asend | Loodus | Riigikord | Haldusjaotus | Rahvastik | Riigikaitse | Majandus | Taristu | Ajalugu | Eesti ja Luksemburgi suhted | Haridus | Kultuur | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü50° N, 6° EÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.World Bank'i andmebaasÜlevaade Luksemburgi loodusest.Ülevaade Luksemburgi metsadest.Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.Luxembourg’s biodiversity at risk.Maailma kahepaiksete andmebaas.Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.Système politique. TerritoireÜlevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.The World FactbookMonique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.Luksemburgi armee koduleht.Luksemburgi armee relvastus.Eesti Välisministeerium.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.Luksemburgr

Johann Wolfgang von Goethe Sisukord Elukäik | Looming | Tunnustus | Teosed | Teosed eesti keeles | Kirjandus | Välislingid | Viited | NavigeerimismenüüJohann Wolfgang von GoetheGoethe sajanda surmapäeva puhulGoethe — filosoof ja loodusuurija"Rahuldamatus: "Faustist" ja Eestist""Romaaniülikool: J. W. Goethe "Noore Wertheri kannatused""SurimaskVappJohann Wolfgang von Goether"Türklannast „Luther“ reformib islamit"Arhiiviversioon