Nõmmejärv

Ahnejärv

Must-Jaala järv

Niinsaare järv

Martiska järv

Haugjärv

Kuradijärv

Mätasjärv

Aknajärv

Virtsiku järv

Kuivanud Kihljärv

Kurtna järvestik asub Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Iisaku-Illuka mõhnastiku põhjaosas; Eesti suurim järvestik.

Loodusgeograafiline iseloomustus |

Kurtna mõhnastik paikneb mattunud Vasavere ürgoru kohal. Kurtna järvestik on Eesti üks unikaalseimaid järvede alasid, kuhu kuulub 42 järve, suurusega 0,2–136 hektarit.

Tekkelt on järved termokarstilised.
Järvestiku järved on tekkinud mandrijää taganemisel kruusa ja liivaga kattunud ja mahajäänud hiidjääpankade sulamisel sulamisasemetesse ehk söllidesse. Maha jäänud kruus ja liiv tekitasid omakorda mõhnastiku ja oosid.

Järvestiku kaitse ja kaitsealused liigid |

Järvede ja seda ümbritseva nõmmemetsa kaitseks on loodud Kurtna maastikukaitseala. Mõningates järvedes kasvab haruldasi taimi, nagu vesilobeelia ja järv-lahnarohi.

Kaitseala loodi 1987. aastal 9 km pikkusele ja 3 km laiusele maa-alale. Kurtna maastikukaitseala pindala on 2557 ha. Osa Kurtna järvestiku järvi, näiteks järvestiku suurim, Konsu järv, on jäetud väljapoole kaitseala piire.

Järvedest alguse saavad jõed |

Suurjärvest saab alguse Vasavere jõgi, Peen-Kirjakjärvest Mustajõgi.

Inimtegevus ja keskkonnaohud |

Järvede veetasemele, mis on langenud keskmiselt üle 4 meetri, on halvasti mõjunud põlevkivikaevandused, Oru turbaraba ning teiste rabade kuivendamine ja Vasavere veehaardest väljapumbatava põhjavee suured kogused. Järvede lõikes on veetaseme langus erinev, enamasti 1-7 meetrit; kõige suurem on see Liivjärves – 7,2 m.

Rohke pinna- ja põhjavee tarbimine on kaasa toonud järvede eutrofeerumise. Konsu järvest pumbatakse vett Kohtla-Järve keemiatööstusele ja Kohtla-Järve linnale. Samas pumbatakse (juhitakse) kaevanduste vett Konsu ja Nõmmejärve.

2006. aasta juuli alguses puhkes Liivjärve ääres metsatulekahju, mis kiiresti levis ning hõlmas üle 80 hektari metsa ja kõrvalasuva Oru turbavälja. Tulekahju kustutamine võttis aega mitu nädalat.

Eelpoolöeldut arvestades on Kurtna järvestiku järvede loendis olevate järvede pindalad orienteeruvad.

Kurtna järvede loend |

Järvede nimed (sulgudes kehtivad muud nimed) ja pindalad:^[1]

1. 
   Konsu järv (järve lõunasoppi nimetatakse ka Peenjärveks) - 139,2 + 8,2 ha


2. 
   Kurtna Väike Linajärv (Potrijärv) – 0,5 ha


3. 
   Suur Linajärv – 0,9 ha


4. 
   Räätsma järv – 16,4 ha


5. 
   Saarejärv – 6,3 ha (koos saartega 6,33 ha)


6. 
   Sisalikujärv – 0,3 ha


7. 
   Nõmme järv – 12,6 ha


8. 
   Niinsaare järv – 6,5 ha


9. 
   Väike-Niinsaare järv – 0,6 ha


10. 
    Mustjärv – 5,6 ha


11. 
    Haugjärv – 1,7 ha


12. 
    Punane järv – 0,2 ha


13. 
    Särgjärv – 2,4 ha


14. 
    Ahvenjärv – 0,7 ha


15. 
    Peen-Kirjakjärv – 8,2 ha


16. 
    Kirjakjärv – 13,2 ha


17. 
    Valgejärv – 8,3 ha


18. 
    Jaala järv – 19,5 ha


19. 
    Must-Jaala järv – 1,1 ha


20. 
    Martiska järv – 2,1 ha


21. 
    Kuradijärv – 1,1 ha


22. 
    Ahnejärv (Kurtna Ahnejärv) – 5,0 ha


23. 
    Suurjärv (Kurtna järv) – 33,9 ha


24. 
    Väike Laugasjärv^[viide?] – umbes 0,2 ha^[viide?]


25. 
    Piirakajärv – 1,2 ha


26. 
    Vasavere veehoidla^[viide?] – tehisjärv


27. 
    Aknajärv – 8,8 ha


28. 
    Virtsiku järv – 2,1 ha


29. 
    Allikjärv – 0,1 ha


30. 
    Nootjärv – 5,1 ha


31. 
    Kihljärv – 1,9 ha


32. 
    Mätasjärv – 0,5 ha


33. 
    Konnajärv – 2,1 ha


34. 
    Vasavere Mustjärv – kinni kasvamas ^[viide?]


35. 
    Pannjärv – 2,0 ha


36. 
    Ratasjärv (Kurtna Ratasjärv) – 0,4 ha


37. Laukasoo Suurlaugas – 0,6 ha 
    


38. 
    Lusikajärv – 0,3 ha


39. 
    Kulpjärv – 0,6 ha


40. 
    Liivjärv (Kurtna Liivjärv) – 4,5 ha


41. 
    Rääkjärv – 4,9 ha


42. 
    Kastjärv (Kurtna Kastjärv) – 2,1 ha (koos saartega 2,59 ha)

Mustjärv

Viited |

Kirjandus |

• 
  Aare Mäemets. Kurtna järvestik praegu ja edaspidi. Eesti Loodus, 7/1983

Välislingid |

 Kurtna järvestik – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

• Kurtna järvestik