Riigiduuma
Госуда́рственная ду́ма (ru)
VII koosseis

Koalitsioon (343)      Ühtne Venemaa (342)      Parteitu (1) Opositsioon (104)      Kommunistlik Partei (42)      Liberaaldemokraatlik Partei (39)      Õiglane Venemaa (23) Muud (2)      Rodina (1)      Kodanikuplatvorm (1)      Vaba (1)
Asutatud	1906
Tüüp	Föderaalassamblee alamkoda
Õiguslik staatus	Koosseis valiti aastal 2016
Peakorter	Riigiduuma hoone
Asukoht	Moskva, Venemaa
Juhtkond	Vjatšeslav Volodin (eesistuja)
Veebileht	www.duma.gov.ru

Riigiduuma (vene keeles Государственная дума) on Venemaa parlamendi alamkoda. Ülemkojaks on Föderatsiooninõukogu. 1993. aasta Venemaa Föderatsiooni põhiseaduse järgi kuulub Riigiduumasse 450 neljaks aastaks valitavat saadikut. Riigiduumasse valitu peab olema vähemalt 21-aastane ning Venemaa kodanik.

Venemaa Föderatsiooni Riigiduuma asub Moskvas aadressil Ohhotnõi rjad, maja nr 1.

Venemaa Riigiduuma esimehed |

• 
  Ivan Rõbkin, 14. jaanuar 1994 – 17. jaanuar 1996;


• 
  Gennadi Seleznjov, 17. jaanuar 1996 – 29. detsember 2003;


• 
  Boriss Grõzlov, 29. detsember 2003 – 21. detsember 2011;


• 
  Sergei Narõškin, 21. detsember 2011 – 5. oktoober 2016;


• 
  Vjatšeslav Volodin, 5. oktoober 2016 –

Riigiduuma koosseisud |

2016 valitud Riigiduuma koosseis |

• Ühtne Venemaa – 343 kohta


• Venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei – 42 kohta


• Venemaa Liberaaldemokraatlik Partei – 39 kohta


• Õiglane Venemaa – 23 kohta


• Rahvuslik-patriootiline Liit Rodina – 1 koht


• 
  Kodanikuplatvorm – 1 koht


• sõltumatu – 1 koht

Riigiduuma 2011–2016 |

Riigiduuma koosseisus (2011–2016) oli järgmine kohtade jaotus:

• Ühtne Venemaa (49,54% häältest ja 238 kohta),


• Venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei (19,16% häältest ja 92 kohta),


• Venemaa Liberaaldemokraatlik Partei (13,22% ja 64 kohta),


• Õiglane Venemaa (11,66% ja 56 kohta).

 Pikemalt artiklis 2011. aasta Venemaa parlamendivalimised.

Riigiduuma 2007–2011 |

Riigiduuma koosseisus (2007–2011) oli järgmine kohtade jaotus:

• 
  Ühtne Venemaa – 315 kohta (70%)


• 
  Vene Föderatsiooni Kommunistlik Partei – 57 kohta (12,7%)


• 
  Venemaa Liberaaldemokraatlik Partei – 40 kohta (8,9%)


• 
  Õiglane Venemaa – 38 kohta (8,4%)

Riigiduuma 2003–2007 |

Riigiduuma koosseisus (2003–2007) oli järgmine kohtade jaotus:

• fraktsioon Ühtne Venemaa – 304 kohta (67,56%)


• Vene Föderatsiooni Kommunistliku Partei fraktsioon – 48 kohta (10,67%)


• Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei fraktsioon – 31 kohta (6,89%)


• fraktsioon Õiglane Venemaa-Rodina – 33 kohta (7,11%)


• fraktsioon Rahvuslik-patriootiline Liit Rodina – 9 kohta (2%)


• sõltumatud saadikud – 21 kohta (4,67%)

Riigiduuma esimees aastatel 2003–2011 Boriss Grõzlov

Ajalugu |

Venemaa Keisririik |

 Pikemalt artiklis Riigiduuma (Venemaa keisririik).

Venemaa keisririigi keiser Nikolai II nõustus vabadel valimistel valitava Venemaa Riigiduuma loomisega Venemaal 3. märtsil 1905. aastal.

Viieks aastaks valitud Riigiduuma pidas istungeid Peterburis, Tauria palees.

• 
  I Riigiduuma, 27. aprill vkj/10. mai – 8. juuli vkj/21. juuli 1906)


• 
  II Riigiduuma, 20. veebruar vkj/5. märts – 2. juuni vkj/15. juuni 1907)


• 
  III Riigiduuma, 1. november vkj/14. november 1907 – 9. juuni vkj/22. juuni 1912)


• 
  IV Riigiduuma, 15. november vkj/28. november 1912 – 6. oktoober vkj/19. oktoober 1917)

märkus: kuupäevad vana kalendri järgi

Venemaa keisririigi Riigiduuma esimehed |

• I Riigiduuma esimees Sergei Andrejevitš Muromtsev;


• II Riigiduuma, esimees Fjodor Aleksandrovitš Golovin;


• III Riigiduuma, esimees
  
  • 
    Nikolai Aleksandrovitš Homjakov, aastatel 1907–1910;
  
  
  • 
    Aleksandr Ivanovitš Gutškov, aastatel 1910–1911;
  
  
  • 
    Mihhail Vladimirovitš Rodzjanko, aastail 1911–1917, Riigiduuma Ajutise Komisjoni esimees 27. veebruar–2. märts 1917;
  
  


• IV Riigiduuma, esimees Mihhail Rodzjanko, aastail 1911–1917
  
  • 6. oktoobril 1917. aastal, faktiliselt aga juba 25. veebruaril 1917. aastal aeti Riigiduuma Sotsialistide-Revolutsionääride Partei ja Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei bolševike tiiva esindajatest moodustatud Petrogradi Nõukogu poolt laiali.

Venemaa Föderatsioon |

Duuma valimissüsteem |

Kuni 2008. aastani valiti Venemaa Riigiduuma 4 aastaks, seejärel pikendati valitsusaega 5 aastani. Järgmiste valimiste väljakuulutamine on presidendi ülesanne. Duumas on 450 kohta, mis on Putini poolt 2005. a. vastuvõetud seaduse alusel määratud ainult partei nimekirjast.

Kõik kohad Duumas on alates 2003. aastast määratud võrdelise ehk proportsionaalse valimissüsteemi alusel (proportional representation). Duumasse saamiseks on tarvis ületada 7% künnis (varem oli see 5%). 2009. aasta kevadel tegi president Medvedev paranduse, mis lubab eraldada 1 koha parteidele, kes koguvad 5–6 % häältest ning 2 kohta parteidele, kes koguvad 6–7% häältest.

Duuma kohtade jaotamiseks kasutatakse Hare meetodit (the Hare method), mis jagab kõik kehtivad hääled kohtade koguarvuga, saades koefitsiendi. Iga partei kogutud hääled jagatakse läbi selle koefitsiendiga, et paika panna mitu kohta ta Duumas võidab. Kui mõned kohad jäävad pärast seda veel välja jagamata, lähevad need jagamise tulemusena kõige suurema jäägiga parteidele.

Valimistel saavad osaleda ainult ametlikult registreeritud parteid, kes omavahel ei tohi moodustada blokki, et suurendada oma võimalusi ületada 7% künnis.

Duumakohad on jaotatud parteinimekirjas olevatele üksikisikutele nende positsiooni järgi (ranking) vastavas parteis. 2005. aastal vastu võetud seadusega ei ole enam Duuma liikmetel lubatud pärast valituks osutumist muuta oma parteilist kuuluvust (eelnevalt vahetasid mitmed Duuma liikmed parteid pärast valituks osutumist, mis viis väga suure vastuoluni valimistulemuste ja Duumas esindatute vahel) (Russia Votes 2010)

Venemaa Duuma valimistel oli varem lubatud (kuni 2003. a. valimised kaasaarvatud) hääletada kõigi kandidaatide vastu, mida eelistati rohkem kui pigem üldse mitte hääletada.

Välislingid |

• Venemaa parlamendi koduleht