Skip to main content

Infarkt Sisukord Inimene | Vaata ka | Viited | NavigeerimismenüüPATOLOOGILINE ANATOOMIA FÜSIOTERAAPIA ERIALALE. VERERINGE- JA LÜMFIRINGE- NING KUDEDE VEESISALDUSE HÄIRED

Vereringeelundite haigused


ladina keeleselundinekroosverearteriveenitoitainetehapnikuvaegusestateroskleroosistarteritrombitrombembooliaembolistenoosispasmibakteriteravimitemüokardi (südamelihase) infarktajuinfarktmesenteriaalinfarktnekroosi










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cdiv class="center"u003Eu003Cdiv class="floatnone"u003Eu003Ca href="http://ev101.miljonpluss.ut.ee/" rel="nofollow"u003Eu003Cimg alt="EV101 - Kas-oled-kirjutanud.png" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/89/EV101_-_Kas-oled-kirjutanud.png" decoding="async" width="700" height="70" data-file-width="700" data-file-height="70" /u003Eu003C/au003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Enu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Infarkt




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search




Disambig gray.svg See artikkel räägib infarktist üldse; südameataki kohta vaata artiklit Müokardi infarkt

Infarkt ehk kohalik vereringehäire (ladina keeles infarctus) on elundi või elundi osa kärbumine ehk nekroos, mis võib olla tingitud vere juurdevoolu lakkamisest veresoone (tavaliselt arteri, aga vahel ka veeni) sulguse tagajärjel[1] ning/või toitainete ja hapnikuvaegusest. Enamasti on põhjus ateroskleroosist tingitud arteri ummistumises trombi, trombemboolia, emboli või veresoone stenoosi ja kestva spasmi tagajärjel.[2][1]


Infarkt võib olla põhjustatud ka madalast vererõhust või bakterite või ravimite toimest.


Sagedasemad: müokardi (südamelihase) infarkt, ajuinfarkt (isheemiline insult), mesenteriaalinfarkt.




Sisukord





  • 1 Inimene

    • 1.1 Infarktide ja kärbuste klassifikatsioon Eestis


    • 1.2 Nekroos infarkti piirkonnas



  • 2 Vaata ka


  • 3 Viited




Inimene |



Infarktide ja kärbuste klassifikatsioon Eestis |


Eesti tervishoiusüsteemis kasutatavas RHK-10-s on infarktid ja kärbused liigitatud eri alapeatükkidesse, mida vajadusel täpsustatakse ka teistesse peatükkidesse klassifitseeritud alamjaotistega.


RHK-10. Infarkti klassifikatsioon ja kohandused






















Klassifikaator
Nimetus

D73.5

Põrnainfarkt

G95.1

Äge seljaajuinfarkt

I24.0

Müokardiinfarkt

I26

Kopsuveresoonte emboolia (kopsu (-arteri;-veeni infarkt)

I63

Peaajuinfarkt

K55.0

Äge intestinaalne infarkt

K76.3

Maksainfarkt
[M87]

Luukärbus (osteonekroos)

P02.2

Platsentainfarkt


Nekroos infarkti piirkonnas |



Next.svg Pikemalt artiklis Nekroos.

Infarkti piirkonnas võib esineda nekroosi eri vorme, näiteks[1]:



  • koagulatsioonnekroos ehk kalgenduskärbus ehk kuiv nekroos kas neerus, põrnas, müokardis – infarkti kolle on tihke ja kuiv ning on toimunud kudede dehüdratsioon ehk veetustamine;


  • kollikvatsioonnekroos ehk veelduskärbus ehk märg nekroos peaajus (ajupehmumus ehk entsefalomalaatsia) – kärbunud kude pehmestub ja veeldub.


Vaata ka |


  • Emboolia

  • Ajuripatsi apopleksia

  • Hüpoksia

  • Insult

  • Nekroos

  • Gangreen


Viited |




  1. 1,01,11,2 Ingrid Mesila,PATOLOOGILINE ANATOOMIA FÜSIOTERAAPIA ERIALALE. VERERINGE- JA LÜMFIRINGE- NING KUDEDE VEESISALDUSE HÄIRED, Tartu Ülikool Patoloogilise Anatoomia ja Kohtuarstiteaduse Instituut. Vaadatud 29.09.2013


  2. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia/1975










Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Infarkt&oldid=4644609"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.060","walltime":"0.073","ppvisitednodes":"value":168,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":385,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":90,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":4,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":1232,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 43.643 1 -total"," 11.83% 5.162 1 Mall:Viited"," 10.77% 4.702 1 Mall:Vaata"," 6.08% 2.654 1 Mall:See_artikkel"],"cachereport":"origin":"mw1282","timestamp":"20190401143738","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":111,"wgHostname":"mw1270"););

Popular posts from this blog

Bett Inhaltsverzeichnis Geschichte | Bettformen | Bettgrößen | Andere Bezeichnungen | Bettenmangel | Betten in der bildenden Kunst | Schlafmedizinische Gesichtspunkte | Siehe auch | Literatur | Weblinks | Einzelnachweise | NavigationsmenüBett, Bettstatt, BettstelleCommons: BettBabybetten: Anwendung, Ausstattungsmerkmale und VergleichskriterienWasserbetten. Vorurteile im TestHapfnNursch10.1007/s11818-012-0584-74006250-8AKS4329276-8

Luksemburg Sisukord Nimi | Asend | Loodus | Riigikord | Haldusjaotus | Rahvastik | Riigikaitse | Majandus | Taristu | Ajalugu | Eesti ja Luksemburgi suhted | Haridus | Kultuur | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü50° N, 6° EÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.World Bank'i andmebaasÜlevaade Luksemburgi loodusest.Ülevaade Luksemburgi metsadest.Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.Luxembourg’s biodiversity at risk.Maailma kahepaiksete andmebaas.Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.Système politique. TerritoireÜlevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.The World FactbookMonique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.Luksemburgi armee koduleht.Luksemburgi armee relvastus.Eesti Välisministeerium.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.Luksemburgr

Johann Wolfgang von Goethe Sisukord Elukäik | Looming | Tunnustus | Teosed | Teosed eesti keeles | Kirjandus | Välislingid | Viited | NavigeerimismenüüJohann Wolfgang von GoetheGoethe sajanda surmapäeva puhulGoethe — filosoof ja loodusuurija"Rahuldamatus: "Faustist" ja Eestist""Romaaniülikool: J. W. Goethe "Noore Wertheri kannatused""SurimaskVappJohann Wolfgang von Goether"Türklannast „Luther“ reformib islamit"Arhiiviversioon