Skip to main content

5. september Sisukord Sündmused | Sündinud | Surnud | Pühad | Nimepäevad | Ilmarekordid | Viited | NavigeerimismenüüEsimesed autod ja autopioneerid Eesti teedelr

Aasta päevad


Gregoriuse kalendriliigaastalJuliuse kalendri19012099nimepäevaksPriitPriiduVidrik0. jaanuar30. veebruar31. veebruar0. märts










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




5. september




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search




















































<< September >>

E

T

K

N

R

L

P

1
234567
8
91011121314
15
161718192021
22
232425262728
29
30

2019

5. september on Gregoriuse kalendri 248. (liigaastal 249.) päev. Juliuse kalendri järgi 23. august (1901–2099).




Sisukord





  • 1 Sündmused

    • 1.1 Eestis


    • 1.2 Maailmas



  • 2 Sündinud


  • 3 Surnud


  • 4 Pühad


  • 5 Nimepäevad


  • 6 Ilmarekordid


  • 7 Viited




Sündmused |



Eestis |



  • 1896 – esimest korda tutvustati Tallinnas Kopli tänaval autot – Benz Velo. [1]


  • 1915 – kinnitati Ülevenemaalise Linnadeliidu Tallinna Komitee ja Tartusse loodava Üle-Eestilise Põhja-Balti komitee põhimäärus.


  • 1941 – Saksa okupatsioon Eestis: Saksamaa viis lõpule kogu Eesti mandriosa territooriumi hõivamise.


Maailmas |



  • 1534 – Jacques Cartier tõi oma esimeselt Kanada ekspeditsioonilt Prantsuse õukonda kaks indiaanlast.


  • 1793 – Prantsusmaal algas jakobiinide terror.


  • 1800 – Suurbritannia vallutas Malta.


  • 1905 – Portsmouthi lepinguga lõppes Vene-Jaapani sõda.


  • 1914 – Esimene maailmasõda: algas esimene Marne'i lahing.


  • 1937 – Sääksmäkil avati Pehr Evind Svinhufvudi ausammas.


  • 1939 – Teine maailmasõda: USA ja Jaapan kuulutasid oma neutraliteeti "Euroopa sõjas".


  • 1944 – Teine maailmasõda: NSV Liit kuulutas Bulgaariale sõja.


  • 1972 – Müncheni veresaun: Palestiina terroriorganisatsioon Must September ründas olümpiakülas Iisraeli sportlasi, kellest tappis kohe kaks ja võttis pantvangi 11.


Sündinud |



Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 5. septembril.

  • 1638 – Louis XIV, Prantsusmaa kuningas


  • 1750 või 1756 – Johann Wilhelm Ludwig von Luce, baltisaksa kultuuritegelane


  • 1782 – Martin Van Buren, USA poliitik


  • 1786 – Sergei Uvarov, Venemaa riigitegelane


  • 1803 – Fjodor Tjuttšev, vene luuletaja


  • 1820 – Afanassi Fet, vene luuletaja


  • 1868 – Arnold Sommerfeld, Saksa füüsik


  • 1871 – Friedrich Karl Akel, Eesti diplomaat ja poliitik


  • 1879 – Clyde Vernon Cessna, USA lennukikonstruktor


  • 1890 – Fritz Lang, filmirežissöör


  • 1897 – Gershom Scholem, juudi müstikauurija


  • 1901 – Werner Heisenberg, saksa füüsik


  • 1905 – Meta Luts, eesti näitleja


  • 1914 – Stanisław Dygat, poola kirjanik


  • 1920 – Kaarel Toom, eesti näitleja


  • 1925 – Anastasio Somoza, Nicaragua poliitik


  • 1929 – Andrian Nikolajev, Nõukogude Liidu kosmonaut


  • 1932 – Little Richard, USA muusik


  • 1935 – Juri Vlassov, vene tõstja


  • 1938 – Tiit Lehto, eesti helilooja


  • 1945 – Moshe Katsav, Iisraeli riigitegelane


  • 1946 – Josep Carreras, katalaani tenor

  • 1946 – Freddie Mercury, Briti rokklaulja


  • 1953 – Eiki Nestor, Eesti poliitik

  • 1953 – Kaja Kärner, eesti ajakirjanik


  • 1954 – Hanif Kureishi, Briti kirjanik

  • 1954 – Jüri Krjukov, eesti näitleja


  • 1963 – Jaanus Rahumägi, Eesti poliitik


  • 1966 – Patricia Kaas, prantsuse laulja


  • 1974 – Ken-Marti Vaher, Eesti poliitik


Surnud |



Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 5. septembril.

  • 1650 – Bengt Ekehielm, Tartu ülikooli esimene üliõpilane


  • 1857 – Auguste Comte, prantsuse filosoof ja sotsioloog


  • 1932 – Austra Skujiņa, läti luuletaja


  • 1936 – Jaan Oldt, Laiuse vallavanem


  • 1942 – Friedrich Kapsi, Eesti sõjaväelane


  • 1943 – Hendrik Sepp, eesti ajaloolane


  • 1975 – Georg Ots, eesti laulja


  • 1985 – Johannes Hint, eesti tehnikateadlane


  • 1992 – Fritz Leiber, ameerika ulmekirjanik


  • 1997 – ema Teresa (Agnes Gonxha Bojaxhiu), Albaania päritolu katoliku nunn


Pühad |


  • Rahvusvaheline heategevuse päev


Nimepäevad |


Eesti kalendrites on 5. september nimepäevaks järgmiste nimede kandjatele: Priit, Priidu, Vidrik.



Ilmarekordid |


  • ...


Viited |




  1. Esimesed autod ja autopioneerid Eesti teedel, Maanteemuuseum, vaadatud 07.05.2017











Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=5._september&oldid=5032735"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.204","walltime":"0.241","ppvisitednodes":"value":971,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":37542,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":14089,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":7,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":2831,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 112.059 1 -total"," 63.96% 71.673 1 Mall:Kuupäevad"," 60.49% 67.789 1 Mall:Navmall"," 23.79% 26.664 1 Mall:Navbar"," 13.75% 15.413 1 Mall:Septembrikalender"," 7.27% 8.146 1 Mall:KuuKalenderAlgusP"," 3.95% 4.423 1 Mall:Viited"," 2.83% 3.170 2 Mall:Vaata"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.012","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":595121,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1263","timestamp":"20190401230127","ttl":86400,"transientcontent":true););"@context":"https://schema.org","@type":"Article","name":"5. september","url":"https://et.wikipedia.org/wiki/5._september","sameAs":"http://www.wikidata.org/entity/Q2854","mainEntity":"http://www.wikidata.org/entity/Q2854","author":"@type":"Organization","name":"Wikimedia projektide kaastu00f6u00f6lised","publisher":"@type":"Organization","name":"Wikimedia Foundation, Inc.","logo":"@type":"ImageObject","url":"https://www.wikimedia.org/static/images/wmf-hor-googpub.png","datePublished":"2004-02-05T21:10:54Z","dateModified":"2018-06-21T23:37:42Z","headline":"kuupu00e4ev"(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgBackendResponseTime":105,"wgHostname":"mw1257"););

Popular posts from this blog

Bett Inhaltsverzeichnis Geschichte | Bettformen | Bettgrößen | Andere Bezeichnungen | Bettenmangel | Betten in der bildenden Kunst | Schlafmedizinische Gesichtspunkte | Siehe auch | Literatur | Weblinks | Einzelnachweise | NavigationsmenüBett, Bettstatt, BettstelleCommons: BettBabybetten: Anwendung, Ausstattungsmerkmale und VergleichskriterienWasserbetten. Vorurteile im TestHapfnNursch10.1007/s11818-012-0584-74006250-8AKS4329276-8

Luksemburg Sisukord Nimi | Asend | Loodus | Riigikord | Haldusjaotus | Rahvastik | Riigikaitse | Majandus | Taristu | Ajalugu | Eesti ja Luksemburgi suhted | Haridus | Kultuur | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü50° N, 6° EÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.World Bank'i andmebaasÜlevaade Luksemburgi loodusest.Ülevaade Luksemburgi metsadest.Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.Luxembourg’s biodiversity at risk.Maailma kahepaiksete andmebaas.Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.Système politique. TerritoireÜlevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.The World FactbookMonique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.Luksemburgi armee koduleht.Luksemburgi armee relvastus.Eesti Välisministeerium.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.Luksemburgr

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6