Venemaa Sisukord Riigi nimi | Maa ja riik | Riik | Rahvastik | Majandus | Ajalugu | Ajakirjandus | Vaata ka | Viited | Välislingid | NavigeerimismenüüVene Föderatsiooni maafond, seisuga 1. jaanuar 2011World Bank'i andmebaasÜRO: Vene rahvaarv väheneb joomise tõttu 11 miljoni võrraCIA – The World FactbookVenelased ei taha enam venelased ollaVenemaa naftavarudest on ainult pool allescia factbookПримѣчанія на Исторію древнія и нынѣшнія Россіи г. Леклерка, Volume 1Eesti on sõnavabaduselt maailmas 3. kohalVenemaaVenemaa kavandab lähiaastatel ulatuslikku armeereformi
RiigidEuroopa maadAasia maadVenemaa
riikEuroopasAasiasNorraSoomegaEestiLätiLeeduPoolaLäänemereeksklaaviKaliningradi oblastiValgeveneUkrainagaGruusiaAserbaidžaanigaKasahstaniHiinaMongooliagaPõhja-KoreaJaapanigaAmeerika ÜhendriikidegapindalagaajavöönditPõhja-JäämerestVaikse ookeaniMusta mereKaspia mereLäänemere1991Vene NFSVNõukogude LiiduliiduvabariikõigusjärglaneSRÜVene NFSVidaslaavlasteriik13. sajandilMoskva VürstiriikekspansiooniMoskva suurvürstiriikMoskva tsaaririikVenemaa keisririikVenemaa Nõukogude VabariikVenemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude VabariikVenemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik VabariikVenemaa Föderatsioonpresidentaalne vabariikpresidentparlamentRiigiduumastFöderatsiooninõukogustFreedom HouseTransparency Internationalikorruptsioonitajumise2007föderatsiooni subjektiks1. järgu haldusüksuseksKrimmi VabariigiSevastopoli2014föderaalringkonnaksNSV Liidu relvajõudVenemaa Föderatsiooni relvajõudVenemaa Föderatsiooni Relvajõudude KindralstaapVenemaa JulgeolekunõukoguSiberisKaug-Idasdemograafiline kriisÜROLoomulik iiveKeskmine oodatav eluigasuremusalkoholismigaÜRO Arenguprogrammiprognoosi201020. sajandi1917VSDT(b)PaadlikudharitlasedteadlasedVK(b)P KKintelligentsiIvan BuninNobeli kirjandusauhinnaVladimir NabokovIgor SikorskiteleriVladimir ZvorõkinhumanitaarteadlasedFilosoofide laevagakunstnikudMarc ChagallartistidFjodor ŠaljapinNEP-ikollektiviseerimiseTeise maailmasõjaNSV LiituLeonid BrežneviVladimir Putinijuhitud demokraatiaVenelasedtatarlasedukrainlasedbaškiiridtšuvašidtšetšeenidarmeenlasedUuraliTjumeniOmskiNovosibirskiKemerovoKrasnojarskiIrkutskiBarnauliJakutskiSiberisiberlasikolonisaatorid988õigeusklikudVene Õigeusu KirikusseMoskva ja kogu Venemaa patriarhKirillmuslimidSKPbarreliniRia NovostinaftatootjaksVenemaa naftatööstusriigieelarveSKP-stTöötusSaksamaaHollandAmeerika ÜhendriigidHiinaTürgiUkrainaItaaliaValgevenepaleoliitikumiKaukaasiastVolgogradiUuraliOkaDesnaSiberiAltaistAmuuriKaubatee varjaagide juurest kreeklasteniviikingitebaltislaavlasedsoome-ugritürgi hõimudskandinaavlasiVene khaaniriikenLaadoga järveAldeigoburgisida-slaavlastevarjaagiTruvoriNovgorodi vürstiriikOlegSmolenskiLjubegiKiievi suurvürstiriigigaKiievi-VeneTšernigoviPerejaslavliRjurikute dünastialevürstiriikidesPolotskRostovLjubetš12. sajandiTšingis-khaanimongoliteEuroopas13. sajandilKuldhordiMongolite riigisuurkhaaniltNovgorodi vürstiriikPihkva vürstiriikiRooma-katoliku kirikuPõhjala ristisõjadKiieviVladimiri-Suzdali vürstiriigiMoskva vürstiriikVladimiri suurvürstinaKiievi-VeneVladimiriMoskva suurvürstiriikIvan IMoskvaVene Õigeusu KirikumetropoliidiVladimiriMoskvavene maade ja vürstiriikide1332Novgorodiga1340SmolenskimaalBeloozjorskGalitšUglitšKulikovo lahingus1380148015. sajandisõdaGaliitsiaVassili II1478Novgorodi Vabariik1485Tveri Vürstiriik1510Pihkva Vürstiriik1514Smolenski Vürstiriik1521Rjazani VürstiriikIvan IIIIvan IVhaldusprikaasidGaliitsia-VolõõniaLeedu, Vene ja Žemaitija SuurvürstiriikišlahtasuurnikeNovgorodisPihkvasIvan IVMoskva tsaaririigikssagedasi sõdukatoliiklikuPoola kuningriigiLeedu, Vene ja Žemaitija SuurvürstiriigiRzeczpospolitavene õigeuskuLiivimaa-Moskva sõdaLiivi sõdaislamiuskuAstrahaniKrimmiKaasani khaaniriikOsmani impeeriumigaAleksei MihhailovitšPeeter IRzeczpospolitaRootsi kuningriigiTaani kuningriigisõttaLäänemereNapoleoni sõdadesViini kongressPoola jagamisedpärisorjusTema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond1905. aasta revolutsiooni17. oktoobri manifestigaEsimeses maailmasõjasAntandi riikidegaveebruarioktoobrirevolutsioonigaRomanovite dünastiaNikolai IIVenemaa VabariigiAjutine ValitsusVSDT(b)PVene kodusõdaPunaarmeemonarhistidkonstitutsioonilised demokraadidvalgekaartlasteVenemaa Nõukogude VabariigiVK(b)PVene SFNVVene NFSVVene SFNV Rahvakomissaride NõukoguVK(b)P KKVladimir LeniniNõukogude Sotsialistlike Vabariikide LiitBoriss JeltsiniVenemaa Föderatsioonina1991mittevaba riiktsensuurPiirideta reporteridPaul KlebnikovAnna PolitkovskajaPravdaSport-EkspressKomsomolskaja PravdaNovaja GazetaITAR-TASSRIA NovostiORTRTRRen TVArmeeniaAserbaidžaanKasahstanKõrgõzstanMoldovaTadžikistanUsbekistanValgeveneVenemaaTürkmenistanAlbaaniaAndorraArmeeniaAserbaidžaanAustriaBelgiaBosnia ja HertsegoviinaBulgaariaEestiGruusiaHispaaniaHollandHorvaatiaIirimaaIslandItaaliaKasahstanKosovoKreekaKüprosLeeduLiechtensteinLuksemburgLätiMaltaMoldovaMonacoMontenegroNorraPoolaPortugalPrantsusmaaPõhja-MakedooniaRootsiRumeeniaSaksamaaSan MarinoSerbiaSlovakkiaSloveeniaSoomeSuurbritanniaŠveitsTaaniTšehhiTürgiUkrainaUngariValgeveneVatikanVenemaaAhvenamaaAkrotiri ja DhekeliaGibraltarGuernseyFääri saaredJan MayenJerseyManSvalbardAbhaasiaLõuna-OsseetiaPõhja-KüprosTransnistriaAfganistanAraabia ÜhendemiraadidArmeeniaAserbaidžaanBahreinBangladeshBhutanBruneiEgiptusFilipiinidGruusiaHiinaMacauHongkongigaIda-TimorIisraelIndiaIndoneesiaIraakIraanJaapanJeemenJordaaniaKambodžaKasahstanKatarKuveitKõrgõzstanKüprosLaosLiibanonLõuna-KoreaMalaisiaMaldiividMongooliaMyanmarNepalOmaanPakistanPõhja-KoreaSaudi AraabiaSingapurSri LankaSüüriaTadžikistanTaiTürgiTürkmenistanUsbekistanVenemaaVietnamAbhaasiaGolani kõrgendikudHiina VabariikLõuna-OsseetiaMägi-KarabahhPalestiinaPõhja-KüprosTiibet
(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());
Venemaa
Jump to navigation
Jump to search
Venemaa Föderatsioon vene Российская Федерация (Rossiiskaja Federatsija) | |||||
| |||||
Riigihümn | Venemaa hümn | ||||
Pealinn | Moskva | ||||
Pindala | 17 100 000[1] km² | ||||
Ametlikud keeled | vene keel ja vabariikides kohalikud keeled | ||||
Rahvaarv | 143 203 533 (10,11,2018) | ||||
Riigikord | presidentaalne vabariik | ||||
President | Vladimir Putin | ||||
Peaminister | Dmitri Medvedev | ||||
Iseseisvus | NSV Liidust; deklaratsioon 12. juunil 1990, lõplik 26. detsember 1991 | ||||
SKT | 1577,524 mld $ (2017)[2] | ||||
SKT elaniku kohta | 9093 $ (2015)[3] | ||||
Rahaühik | Vene rubla (RUB) | ||||
Ajavöönd | maailmaaeg +2 kuni +12 (dekreediaeg) | ||||
Tippdomeen | .ru, .рф | ||||
ROK-i kood | RUS | ||||
Telefonikood | 7 |
Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias.
Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi).
Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal on kehtestatud 11 ajavööndit.
Venemaa pikk rannajoon (37 653 km) ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere ranniku. Venemaa on pikima maismaapiiriga riik (kokku 20 257 km), piirnedes 14 riigiga.
1991. aastani oli Venemaa (Vene NFSV) Nõukogude Liidu pindalalt suurim liiduvabariik. Venemaa on Nõukogude Liidu õigusjärglane. Venemaa on endisi NSV Liidu liiduvabariike ühendava SRÜ juhtiv liige.
Sisukord
1 Riigi nimi
2 Maa ja riik
3 Riik
3.1 Riigikord ja juhtimine
3.2 Riigi haldusjaotus
3.3 Venemaa riigikaitse
3.4 Venemaa riiklik ja sisejulgeolek
4 Rahvastik
5 Majandus
5.1 Eksport
5.2 Import
6 Ajalugu
7 Ajakirjandus
8 Vaata ka
9 Viited
10 Välislingid
Riigi nimi |
Venemaa praeguse riigi ametlik nimi on eesti keele normi järgi Venemaa Föderatsioon. Laialt on levinud nimekuju Vene Föderatsioon, sealhulgas diplomaatias. Nimekuju Vene Föderatsioon kasutati ka NSV Liitu kuulunud Vene NFSV lühendnimena.
Maa ja riik |
Venemaa kui idaslaavlaste riik sai alguse 13. sajandil, kui moodustati Moskva Vürstiriik, millest arenes ekspansiooni ja territooriumi laiendamise tulemusena põhja, ida, lõuna ja läänesuunas Moskva suurvürstiriik, Moskva tsaaririik, Venemaa keisririik, Venemaa Nõukogude Vabariik, Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Venemaa Föderatsioon.
Riik |
Riigikord ja juhtimine |
Pikemalt artiklis Venemaa riigihaldus.
Venemaa on vastavalt põhiseadusele föderatiivne presidentaalne vabariik, riigipea on president.
Seadusandlik organ on parlament, mis koosneb kahest kojast: Riigiduumast ja Föderatsiooninõukogust.
Freedom House klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks.
Venemaa on maailmas üks korrumpeerunumaid riike. Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi järgi oli Venemaa 180 uuritud riigi seas 2007. aastal 143. kohal. Sama uuringu järgi jagas Venemaa 2010. aastal 154.–163. kohta 178 riigi seas. 2014. aastal oli Venemaa 136. kohal 175 riigi seas.
Riigi haldusjaotus |
Pikemalt artiklis Venemaa haldusjaotus.
Venemaa jaotub halduslikult 85 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks):
- 22 vabariigiks
- 9 kraiks
- 46 oblastiks
- 3 keskalluvusega linnaks
- 1 autonoomseks oblastiks
- 4 autonoomseks ringkonnaks
Lääneriigid ei ole tunnustanud Ukrainale kuulunud Krimmi Vabariigi ja Sevastopoli annekteerimist 2014. aasta märtsis.
Peale selle on Venemaa jaotatud kaheksaks föderaalringkonnaks, mis aga ei ole Venemaa Föderatsiooni subjektid.
Venemaa riigikaitse |
Venemaa riigikaitse aluseks oli pärast 1991. aastal NSV Liidu lagunemist põhiliselt Venemaa territooriumile jäänud NSV Liidu relvajõud ja selle koosseisu kuulunud relvaliigid Venemaa Föderatsiooni relvajõud: maaväed, merevägi, lennuvägi ja väeliigid: strateegilised raketiväed, kosmoseväed ja õhudessantväed. Relvajõudude juhtorganiks on Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaap.
Venemaa riiklik ja sisejulgeolek |
Venemaa sisejulgeoleku tagamise aluseks on Venemaa julgeolekuasutuste ühendus, mille juhtorganiks on Venemaa Julgeolekunõukogu. Julgeolekuasutuste ühenduse koosseisu kuuluvad:
- Venemaa Siseministeerium
Venemaa Eriolukordade Ministeerium ja luureteenistused:
Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) (Федеральная служба безопасности; riigi sisejulgeolek, ka välismaal elavad venelased)
Venemaa Välisluureteenistus (SVR) (Служба внешней разведки; välisluure),
Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Teine Peavalitsus ehk Luurepeavalitsus (GRU) (Главное разведывательное управление; sõjaväeluure).
Rahvastik |
- Demograafilised näitajad
Venemaa rahvaarv on 141,9 miljonit [4], maailma riikide seas on Venemaa rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad.
Venemaal on demograafiline kriis. Rahvastik vähenes 2010. aastani negatiivse loomuliku iibe tõttu. ÜRO keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Rahvastik on vananev (keskmine vanus 2008. aastal oli 37,7 aastat). Üle 65-aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4‰, suremus 15,2‰ (2006). Loomulik iive on −4,8‰. Naise kohta on 1,39 sündi. Keskmine oodatav eluiga on naistel 75 ja meestel 62,9 aastat (2009). 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste suremus on 1,53%.
Venemaa rahvaarv on alates 1993. aastast alkoholismiga seotud põhjustel vähenenud 6,6 miljoni inimese võrra ning väheneb ÜRO Arenguprogrammi prognoosi kohaselt 2025. aastaks veel 11 miljoni võrra[5].
Venemaal on 11 miljonilinna.
Viimane rahvaloendus toimus Venemaal 2010. aastal, toimunud rahvaloendusel loendati esialgsetel andmetel 143,2 miljonit inimest, samas kui 2002. aasta rahvaloendusel saadi elanike koguarvuks 145 miljonit.
- Emigratsioon Venemaalt
20. sajandi jooksul on Venemaalt toimunud mitu väljarändamislainet, mille põhjusteks olid poliitilised muutused Venemaal. 1917. aastal pärast Venemaal võimu haaramist VSDT(b)P poolt lahkusid Venemaalt – rahvastiku kõrgkiht, aadlikud, haritlased ja teadlased. 1918. aastal saadeti VK(b)P KK ostusega välja veel allesjäänud intelligentsi esindajad, kes ei toetanud bolševike võimu (sh kirjanikud Ivan Bunin (hilisem Nobeli kirjandusauhinna laureaat ja Vladimir Nabokov; lennukikonstruktor Igor Sikorski ja tänapäevase teleri leiutaja Vladimir Zvorõkin; parimad humanitaarteadlased (nn Filosoofide laevaga); poliitikud, kaupmehed, kunstnikud (Marc Chagall) ja artistid (Fjodor Šaljapin); 2. emigratsioonilaine oli Venemaalt pärast NEP-i lõpetamist ja sundkollektiviseerimise algust; 3. emigratsioonilaine oli Teise maailmasõja ajal, kui sõjaolukorras või Saksa okupatsioonivägede poolt sundkorras ära viidud Venemaa elanikud võimaluse korral ei naasnud NSV Liitu (umbes 1 000 000); 4. emigratsioonilaine toimus Leonid Brežnevi valitsemisajal 1970.–1980. aastatel "juudi perekondade taasühinemise" ettekäändel (umbes 2 000 000 elanikku); 5. emigratsioonilaine oli 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, NSV Liidu lagunemise ja Venemaa ajutise demokraatliku arenguetapi ajal; 6. emigratsioonilaine algas pärast 2000. aastat ja Vladimir Putini poolt "juhitud demokraatia" juurutamist Venemaal.
- Rahvad
Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustasid 2002. aasta rahvaloenduse andmetel ligi 79,8% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased (3,8%), ukrainlased (2%), baškiirid (1,2%), tšuvašid (1,1%), tšetšeenid ja armeenlased[6].
2010. aasta rahvaloenduse ajal tekkis ida pool Uurali mägesid (Tjumeni, Omski, Novosibirski, Kemerovo, Krasnojarski, Irkutski, Barnauli ja Jakutski) Siberi piirkonna elanike loendusel fenomen, kus NSV Liidu ajal Siberisse suunatud või elama asunud elanikud ei identifitseeri ennast enam kui venelasi, vaid siberlasi, vastandades end moskvalastele, kes käituvad nagu kolonisaatorid Ameerikas – ahnitsedes kokku kõik, mis nad saavad, ja jättes kohalikud pika ninaga[7].
- Religioon
Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud, kes kuuluvad Vene Õigeusu Kirikusse, mille juht on Moskva ja kogu Venemaa patriarh – Kirill.
Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tšetšeenid, baškiirid) on valdavalt muslimid.
Majandus |
- 2011. aasta
2011. aastal Venemaa SKP kasvab eelarve järgi 4,3 protsenti, 50,29 triljonile rublale. Venemaa sissetulekuteks kavandatud 8,8 triljonit rubla, millest nafta- ja gaasitooted annavad peaaegu poole ehk 4,4 triljonit rubla. Venemaa on 74 miljardi barrelini hinnatavate tõestatud naftavarude poolest maailmas seitsmendal kohal. Uudisteagentuuri Ria Novosti andmetel riigi julgeolekunõukogu koosolekuks ettevalmistatud materjalide kohaselt on Venemaa naftavarudest on juba enam kui pool ära kasutatud. Elektrienergia- ja gaasitööstuse võimsustest on kasutusel 60% ning nafta ümbertöötlemises 80%[8]. 2009. aastal tõusis Venemaa 494 miljoni tonniga maailma suurimaks naftatootjaks (vt Venemaa naftatööstus).
Venemaa 2012. aasta riigieelarve defitsiidiks on kavandatud 1,81 triljonit rubla ehk 3,6 protsenti SKP-st, 2012. aastal on arvestatud eelarvedefitsiidina 1,73 triljonit ehk 3,1 protsenti ja 2013. aastal 1,79 triljonit rubla ehk 2,9 protsenti SKP-st.
Töötus oli 2011. aastal 6,8%.[9]
Sektor | SKT osakaal | Tööjõu osakaal |
---|---|---|
Põllumajandus | 4,2% | 9,8% |
Tööstus | 37% | 27,5% |
Teenindus | 58,9% | 62,7% |
Eksport |
Venemaa suurimad ekspordiartiklid on[9]
- õli ja õlitooted,
- maagaas,
- metall,
- puit ja puidutooted,
- kemikaalid,
- palju erinevaid tsiviil- ja sõjalisi valmistooteid.
Venemaa tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa – 8,2%, Holland – 6%, Ameerika Ühendriigid – 5,6%, Hiina – 5,4% ja Türgi – 4,6%.[9]
Import |
Venemaa suurimad impordiartiklid on[9]
|
|
Venemaa tähtsaimad impordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa – 14,7%, Hiina – 13,5%, Ukraina – 5,5%, Itaalia – 4,7% ja Valgevene – 4,5%.[9]
Ajalugu |
Pikemalt artiklis Venemaa ajalugu.
Pikemalt artiklis Venemaa valitsejad.
Vanimaid arheoloogilisi leide tänapäeva Venemaa territooriumilt on leitud vanema paleoliitikumi ajajärgust Kaukaasiast, keskmisest paleoliitikumist ka Volgogradi lähedalt, Uurali keskosast, Oka äärest ja Desna ülemjooksult; Siberi vanimad leiud (Altaist ja Amuuri jõgikonnast) on Aasia-pärased.
Kaudsete dokumentaalsete tõendite alusel oli 8.-9. sajandil tänapäeva loode- ja põhja-Venemaa territooriumil Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni ääres viikingite valitsetud, kuid erinevaid hõime (balti, slaavlased, soome-ugri, türgi hõimud ja skandinaavlasi) ühendanud Vene khaaniriik (en), mille keskus asus arvatavalt kaubatee ääres Laadoga järve juures Aldeigoburgis[10].
Esimene ida-slaavlaste riiklik moodustis tänapäeva Venemaa territooriumil loodi 862. aastal, kui poolmüütilise varjaagi valitseja Truvori moodustatud Novgorodi vürstiriik, mille järgmine valitseja Oleg aga jätkas vallutusi ning 882 vallutas ta Smolenski ja Ljubegi linnad ja rikka kaubalinna Kiievi koos Kiievi suurvürstiriigiga, liitis need alad vanima slaavlaste riigi Novgorodi vürstiriigiga ning viis riigi pealinna üle Kiievisse, kus ta moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava Kiievi-Vene riigi.
Kiievi-Vene suurvürstiriigi tuumiku moodustasid Kiievi, Tšernigovi ja Perejaslavli vürstiriigid. Oleg pani aluse Rjurikute dünastiale, mis valitses pika aja jooksul tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene, niisiis slaavi aladel eksisteerinud vürstiriikides, millest tuntuimad olid Tšernigov, Perejaslav, Polotsk, Rostov ja Ljubetš. Vürstiriikide kuulumine Kiievi suurvürstiriiki ja lahkulöömine sellest toimus vahelduva eduga kuni 12. sajandi keskpaigani, mil moodustus umbes 20 rahvusgrupist ja hõimust koosnev suurvürstiriik. Kiievi-Venemaa lagunemise põhjustasid 12. sajandi keskel Tšingis-khaani juhitud mongolite vallutused Euroopas ja suurvürstiriigi koosseisu kuulunud vürstiriikide vürstide iseseisvumispüüded.
13. sajandil olid idapoolsed vene vürstiriigid mongolite Kuldhordi vasallriigid ning vürstiriikide valitsejad said vürstiriikides valitsemise õiguse Mongolite riigi suurkhaanilt. Edela-Venemaa Novgorodi vürstiriik ja Pihkva vürstiriiki mongoli vallutuskäigud ei ulatunud, kuid piirkonda toimusid Rooma-katoliku kiriku poolt suunatud Põhjala ristisõjad, mis tõrjuti edukalt.
Mongoli Kuldhordi kuulunud Venemaal kujunes endise Kiievi/Vladimiri-Suzdali vürstiriigi asemel uueks keskuseks Moskva vürstiriik, Moskva vürst Juri Danilovitš sai 1318. aastal diplomaatilisi vahendeid kasutades õnnestus tal saavutada poolehoid Kuldhordis ja abielluda Kuldhordi khaanitütrega ning saavutada, ka enda tunnistamist Kuldhordi poolt Venemaa vürstide vanemana. 1319. aastal tunnistati Kuldhordi poolt Moskva vürst Juri Danilovitši Vladimiri suurvürstina (endise Kiievi-Vene suurvürstiriigi uus pealinn oli Vladimiri linnas). Uue suurvürstiriigi (Moskva suurvürstiriik) pealinnaks määras Ivan I Moskva linna, samuti sai ka Vene Õigeusu Kiriku metropoliidi asukohaks Vladimiri linna asemel Moskva. Suurvürst Ivan I Kalita jätkas väiksemate vene maade ja vürstiriikide ühendamist Moskva võimu alla, kasutades selleks Kuldhordi toetust, kes soodustas tugeva vasallvõimu loomist Venemaal. Ivan kasutas suurvürstiriigi piiride laiendamiseks nii sõdu (1332 Novgorodiga, 1340 Smolenskimaal) kui ka maade ja linnade ostmist (Beloozjorsk, Galitš, Uglitš) vaesunud osalis- ja naabervürstidelt.
14. sajandi teisel poolel, pärast Kuldhordi nõrgenemist sisemise võimuvõitluse käigus Moskva suurvürsti juhitud Kulikovo lahingus (1380) saavutasid Vene väed esimese võidu mongoli-tatari vägede üle ja 1480. aastal vabanes Venemaa mongoli-tatari ikkest.
15. sajandi II veerandil puhkenud sõda riigi jagunemise pooldajatega, kelle eesotsas seisid Galiitsia vürstid, lõppes Vassili II võiduga. 1478. aastal liidendati Novgorodi Vabariik, 1485 Tveri Vürstiriik, 1510 Pihkva Vürstiriik, 1514 Smolenski Vürstiriik ja arvatavasti 1521 Rjazani Vürstiriik. Ivan III ja Ivan IV Groznõi ajal tsentraliseeriti riigi haldus, loodi prikaasid. Enne Venemaal asuvate feodaalriikide allutamist Moskva vürstiriigile olid Lääne-Venemaal Galiitsia-Volõõnia piirkonnas Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriiki kuulumise ajal välja kujunenud piiratud keskvõimuga ning aadlike-šlahta ja suurnike suurte vabadustega vürstiriigid; Novgorodis ja Pihkvas suure kaubandus- ja majandusvõimuga vabariik, ainult Moskva suurvürstiriigiga liidetud vürstiriikides valitses tsentraliseeritud keskvõim ja suurvürsti ainuvõim. Tsaar Ivan IV viis lõpule põhiliselt idaslaavlastega asustatud vene alade koondamise Moskva tsaaririigiks (1547).
15.–17. sajandil pidas Moskva keskne tsentraliseeritud Venemaa läänesuunal sagedasi sõdu teise slaavi elanikkonnaga suurriigi katoliikliku Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi ühisriigi Rzeczpospolita vastu, mille koosseisu kuulusid endised Kiievi-Vene suurvürstiriigi maa-alad koos vene õigeusku alamatega; Läänemere ääres Liivimaa-Moskva sõda ja Liivi sõda. Idasuunal pidas Moskva tsaaririik pidevaid sõdu Kuldhordi lagunemisel Musta mere piirkonnas moodustunud islamiusku khaaniriikidega (Astrahani, Krimmi, Kaasani khaaniriik) ning suurriigi Osmani impeeriumiga.
Pikemalt artiklis Moskva tsaaririik. (1547–1721)
17. sajandi keskel alustas Venemaa tsaar Aleksei Mihhailovitš Venemaa moderniseerimist, mida jätkas 18. sajandi alguses Venemaa tsaar Peeter I, kes majanduslike ja poliitiliste ambitsioonide mõjul sekkus Euroopas Rzeczpospolita–Rootsi kuningriigi – Taani kuningriigi vahelisse sõtta. Põhjasõja tulemusel saavutas Venemaa strateegilist tähtsust omava rannikuala Läänemere ääres ja sõnaõiguse suures Euroopa poliitikas.
19. sajandil osales Venemaa juba suurriigina kõigis Euroopa poliitilistes sündmustes (Napoleoni sõdades, Viini kongress, Poola jagamised jne). 19. sajandil jätkus ka Venemaa keisririigi laienemine ida- ja läänesuunas.
Pikemalt artiklis Venemaa Keisririik. (1721–1917)
19. sajandi teisel poolel tekkisid Venemaal esimesed poliitilised liikumised, mille tegevus oli suunatud keisri isevalitsemise vastu ja rahva elukvaliteedi tõusu parandamiseks (Venemaal kaotati pärisorjus alles 1861. aastal). Poliitiline tegevus ja vabameelsus oli aga ülikonvservatiivses Venemaa keisririigis range kontrolli all, mida jälgis 1826. aastal moodustatud Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond.
Keisri ainuvalitsemise vastased poliitilised liikumised ja kodanikevabaduste nõuded päädisid 1905. aasta revolutsiooni ja selle survel välja antud 1905. aasta 17. oktoobri manifestiga, millega võimaldati elanikkonnale poliitilised õigused.
1914. aastal Euroopas alanud Esimeses maailmasõjas liitus Venemaa keisririik Antandi riikidega, kuid 1917. aastal toimunud veebruari ja sellele järgnenud oktoobrirevolutsiooniga tõugati Venemaa troonilt viimane Romanovite dünastia keiser Nikolai II, kui ka loodud Venemaa Vabariigi Ajutine Valitsus.
Pikemalt artiklis Venemaa Ajutine Valitsus.
1917. aastal haaras võimu Venemaal äärmuslikult meelestatud sotsiaaldemokraatlik VSDT(b)P ning võimu haaranud "bolševike" ja nende vastaste vahel algas Vene kodusõda. Viis aastat kestnud kodusõja tulemusel võitsid bolševike juhitud Punaarmee väed erineva suunitlusega (monarhistid, konstitutsioonilised demokraadid jne) Vene valgekaartlaste vägesid ning kehtestasid Venemaal Venemaa Nõukogude Vabariigi (1917–1918) ning seejärel pärast VK(b)P ainuparteisüsteemi kehtestamist Vene SFNV (1918–1937), mis 1937. aastal nimetati Vene NFSV-ks (1937–1991).
Pikemalt artiklis Vene SFNV., Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei
1922. aastal moodustati Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe ja VK(b)P KK sekretäri Vladimir Lenini juhtimisel Vene SFNV baasil koos teiste sotsialistlike vabariikidega ühine Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, mis eksisteeris aastatel 1923–1991.
Pärast NSV Liidu lagunemist 1991. aastal tunnistas Venemaa Boriss Jeltsini juhtimisel oma omariiklust Venemaa Föderatsioonina 25. detsembril 1991.
Ajakirjandus |
Pikemalt artiklis Venemaa meedia.
Venemaa on rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi mittevaba riik[11]. Suuremad meediakanalid on riigi kontrolli all. Valitseb osaline poliitiline tsensuur. Sõltumatuid kanaleid on sunnitud sulgema või müüma oma aktsiad Kremli kontrolli all olevatele ettevõtetele. Rahvusvahelise õiguskaitseorganisatsiooni "Piirideta reporterid" 2007. aasta aruandes on Venemaa sõnavabaduselt 169 riigi seas 149. kohal.[12] Mitu juhtivat ajakirjanikku on mõrvatud (Paul Klebnikov, Anna Politkovskaja).
Suurema levikuga ajalehed on Pravda, Sport-Ekspress ja Komsomolskaja Pravda. Tähtsam valitsust kritiseeriv ajaleht on kaks korda nädalas ilmuv Novaja Gazeta.
Tähtsamad infoagentuurid on ITAR-TASS ja RIA Novosti.
Suuremad üleriigilised telekanalid on ORT, RTR ja Ren TV.
Vaata ka |
- Vene NFSV
- Nõukogude Liit
- Rahvusliku ühtsuse päev
- Venemaa näljahädad
- Venemaa muusika
- Venemaa suursaatkond Eestis
- Eestlased Venemaal
- Litviinid
- Eesti-Venemaa piir
- Eesti-Venemaa suhted
- Venemaa 2014. aasta taliolümpiamängudel
- Venemaa Euroopa-osa
- Venemaa Aasia-osa
- Föderaalülikool
- Venemaa Föderatsiooni kohtusüsteem
- 2012. aasta Venemaa presidendivalimised
- 2018. aasta Venemaa presidendivalimised
- Venemaa välisvõlgade tühistamine
Viited |
↑ Vene Föderatsiooni maafond, seisuga 1. jaanuar 2011 (lk. 223) vaadatud 28.06.2012.
↑ World Bank'i andmebaas, vaadatud 23.10.2018.
↑ http://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD?locations=RU&view=chart
↑ (Venemaa Statistikaamet, oktoober 2009)
↑ ÜRO: Vene rahvaarv väheneb joomise tõttu 11 miljoni võrra, err.ee, 5.10.2009
↑ CIA – The World Factbook
↑ Askur Alas, Venelased ei taha enam venelased olla, Eesti Ekspress, 8. märts 2011
↑ Venemaa naftavarudest on ainult pool alles, www.e24.ee, 13.12.2010
↑ 9,09,19,29,39,49,5 cia factbook vaadatud 21.04.12
↑ Иван Никитич Болтин, Примѣчанія на Исторію древнія и нынѣшнія Россіи г. Леклерка, Volume 1
↑ http://www.freedomhouse.org/sites/default/files/inline_images/CombinedAverageRatings(IndependentCountries)FIW2011.pdf
↑ Eesti on sõnavabaduselt maailmas 3. kohal
Välislingid |
.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Venemaa |
Vikisõnastiku artikkel: Venemaa |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Venemaa |
Kalev Kask: Venemaa kavandab lähiaastatel ulatuslikku armeereformi, EPL, 21. november 2008
Kategooriad:
- Riigid
- Euroopa maad
- Aasia maad
- Venemaa
(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.844","walltime":"0.976","ppvisitednodes":"value":1578,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":33092,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":6262,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":10,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":1,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":16285,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":1,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 766.451 1 -total"," 73.44% 562.847 1 Mall:Riik"," 13.87% 106.289 1 Mall:Keeletoimeta"," 11.11% 85.186 3 Mall:Ambox"," 8.13% 62.336 2 Mall:MuudaVikiandmetes"," 3.85% 29.526 1 Mall:Commonskat"," 3.14% 24.095 1 Mall:Commons"," 3.10% 23.784 3 Mall:Sõsarprojekt"," 2.62% 20.093 3 Mall:Äärekast"," 1.49% 11.391 1 Mall:SRÜ"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.511","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":12668716,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1305","timestamp":"20190403063414","ttl":2592000,"transientcontent":false););"@context":"https://schema.org","@type":"Article","name":"Venemaa","url":"https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa","sameAs":"http://www.wikidata.org/entity/Q159","mainEntity":"http://www.wikidata.org/entity/Q159","author":"@type":"Organization","name":"Wikimedia projektide kaastu00f6u00f6lised","publisher":"@type":"Organization","name":"Wikimedia Foundation, Inc.","logo":"@type":"ImageObject","url":"https://www.wikimedia.org/static/images/wmf-hor-googpub.png","datePublished":"2003-12-09T16:17:04Z","dateModified":"2019-04-02T06:58:37Z","image":"https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f3/Flag_of_Russia.svg","headline":"riik Euraasias"(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgBackendResponseTime":179,"wgHostname":"mw1262"););