Skip to main content

Venemaa Sisukord Riigi nimi | Maa ja riik | Riik | Rahvastik | Majandus | Ajalugu | Ajakirjandus | Vaata ka | Viited | Välislingid | NavigeerimismenüüVene Föderatsiooni maafond, seisuga 1. jaanuar 2011World Bank'i andmebaasÜRO: Vene rahvaarv väheneb joomise tõttu 11 miljoni võrraCIA – The World FactbookVenelased ei taha enam venelased ollaVenemaa naftavarudest on ainult pool allescia factbookПримѣчанія на Исторію древнія и нынѣшнія Россіи г. Леклерка, Volume 1Eesti on sõnavabaduselt maailmas 3. kohalVenemaaVenemaa kavandab lähiaastatel ulatuslikku armeereformi

RiigidEuroopa maadAasia maadVenemaa


riikEuroopasAasiasNorraSoomegaEestiLätiLeeduPoolaLäänemereeksklaaviKaliningradi oblastiValgeveneUkrainagaGruusiaAserbaidžaanigaKasahstaniHiinaMongooliagaPõhja-KoreaJaapanigaAmeerika ÜhendriikidegapindalagaajavöönditPõhja-JäämerestVaikse ookeaniMusta mereKaspia mereLäänemere1991Vene NFSVNõukogude LiiduliiduvabariikõigusjärglaneSRÜVene NFSVidaslaavlasteriik13. sajandilMoskva VürstiriikekspansiooniMoskva suurvürstiriikMoskva tsaaririikVenemaa keisririikVenemaa Nõukogude VabariikVenemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude VabariikVenemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik VabariikVenemaa Föderatsioonpresidentaalne vabariikpresidentparlamentRiigiduumastFöderatsiooninõukogustFreedom HouseTransparency Internationalikorruptsioonitajumise2007föderatsiooni subjektiks1. järgu haldusüksuseksKrimmi VabariigiSevastopoli2014föderaalringkonnaksNSV Liidu relvajõudVenemaa Föderatsiooni relvajõudVenemaa Föderatsiooni Relvajõudude KindralstaapVenemaa JulgeolekunõukoguSiberisKaug-Idasdemograafiline kriisÜROLoomulik iiveKeskmine oodatav eluigasuremusalkoholismigaÜRO Arenguprogrammiprognoosi201020. sajandi1917VSDT(b)PaadlikudharitlasedteadlasedVK(b)P KKintelligentsiIvan BuninNobeli kirjandusauhinnaVladimir NabokovIgor SikorskiteleriVladimir ZvorõkinhumanitaarteadlasedFilosoofide laevagakunstnikudMarc ChagallartistidFjodor ŠaljapinNEP-ikollektiviseerimiseTeise maailmasõjaNSV LiituLeonid BrežneviVladimir Putinijuhitud demokraatiaVenelasedtatarlasedukrainlasedbaškiiridtšuvašidtšetšeenidarmeenlasedUuraliTjumeniOmskiNovosibirskiKemerovoKrasnojarskiIrkutskiBarnauliJakutskiSiberisiberlasikolonisaatorid988õigeusklikudVene Õigeusu KirikusseMoskva ja kogu Venemaa patriarhKirillmuslimidSKPbarreliniRia NovostinaftatootjaksVenemaa naftatööstusriigieelarveSKP-stTöötusSaksamaaHollandAmeerika ÜhendriigidHiinaTürgiUkrainaItaaliaValgevenepaleoliitikumiKaukaasiastVolgogradiUuraliOkaDesnaSiberiAltaistAmuuriKaubatee varjaagide juurest kreeklasteniviikingitebaltislaavlasedsoome-ugritürgi hõimudskandinaavlasiVene khaaniriikenLaadoga järveAldeigoburgisida-slaavlastevarjaagiTruvoriNovgorodi vürstiriikOlegSmolenskiLjubegiKiievi suurvürstiriigigaKiievi-VeneTšernigoviPerejaslavliRjurikute dünastialevürstiriikidesPolotskRostovLjubetš12. sajandiTšingis-khaanimongoliteEuroopas13. sajandilKuldhordiMongolite riigisuurkhaaniltNovgorodi vürstiriikPihkva vürstiriikiRooma-katoliku kirikuPõhjala ristisõjadKiieviVladimiri-Suzdali vürstiriigiMoskva vürstiriikVladimiri suurvürstinaKiievi-VeneVladimiriMoskva suurvürstiriikIvan IMoskvaVene Õigeusu KirikumetropoliidiVladimiriMoskvavene maade ja vürstiriikide1332Novgorodiga1340SmolenskimaalBeloozjorskGalitšUglitšKulikovo lahingus1380148015. sajandisõdaGaliitsiaVassili II1478Novgorodi Vabariik1485Tveri Vürstiriik1510Pihkva Vürstiriik1514Smolenski Vürstiriik1521Rjazani VürstiriikIvan IIIIvan IVhaldusprikaasidGaliitsia-VolõõniaLeedu, Vene ja Žemaitija SuurvürstiriikišlahtasuurnikeNovgorodisPihkvasIvan IVMoskva tsaaririigikssagedasi sõdukatoliiklikuPoola kuningriigiLeedu, Vene ja Žemaitija SuurvürstiriigiRzeczpospolitavene õigeuskuLiivimaa-Moskva sõdaLiivi sõdaislamiuskuAstrahaniKrimmiKaasani khaaniriikOsmani impeeriumigaAleksei MihhailovitšPeeter IRzeczpospolitaRootsi kuningriigiTaani kuningriigisõttaLäänemereNapoleoni sõdadesViini kongressPoola jagamisedpärisorjusTema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond1905. aasta revolutsiooni17. oktoobri manifestigaEsimeses maailmasõjasAntandi riikidegaveebruarioktoobrirevolutsioonigaRomanovite dünastiaNikolai IIVenemaa VabariigiAjutine ValitsusVSDT(b)PVene kodusõdaPunaarmeemonarhistidkonstitutsioonilised demokraadidvalgekaartlasteVenemaa Nõukogude VabariigiVK(b)PVene SFNVVene NFSVVene SFNV Rahvakomissaride NõukoguVK(b)P KKVladimir LeniniNõukogude Sotsialistlike Vabariikide LiitBoriss JeltsiniVenemaa Föderatsioonina1991mittevaba riiktsensuurPiirideta reporteridPaul KlebnikovAnna PolitkovskajaPravdaSport-EkspressKomsomolskaja PravdaNovaja GazetaITAR-TASSRIA NovostiORTRTRRen TVArmeeniaAserbaidžaanKasahstanKõrgõzstanMoldovaTadžikistanUsbekistanValgeveneVenemaaTürkmenistanAlbaaniaAndorraArmeeniaAserbaidžaanAustriaBelgiaBosnia ja HertsegoviinaBulgaariaEestiGruusiaHispaaniaHollandHorvaatiaIirimaaIslandItaaliaKasahstanKosovoKreekaKüprosLeeduLiechtensteinLuksemburgLätiMaltaMoldovaMonacoMontenegroNorraPoolaPortugalPrantsusmaaPõhja-MakedooniaRootsiRumeeniaSaksamaaSan MarinoSerbiaSlovakkiaSloveeniaSoomeSuurbritanniaŠveitsTaaniTšehhiTürgiUkrainaUngariValgeveneVatikanVenemaaAhvenamaaAkrotiri ja DhekeliaGibraltarGuernseyFääri saaredJan MayenJerseyManSvalbardAbhaasiaLõuna-OsseetiaPõhja-KüprosTransnistriaAfganistanAraabia ÜhendemiraadidArmeeniaAserbaidžaanBahreinBangladeshBhutanBruneiEgiptusFilipiinidGruusiaHiinaMacauHongkongigaIda-TimorIisraelIndiaIndoneesiaIraakIraanJaapanJeemenJordaaniaKambodžaKasahstanKatarKuveitKõrgõzstanKüprosLaosLiibanonLõuna-KoreaMalaisiaMaldiividMongooliaMyanmarNepalOmaanPakistanPõhja-KoreaSaudi AraabiaSingapurSri LankaSüüriaTadžikistanTaiTürgiTürkmenistanUsbekistanVenemaaVietnamAbhaasiaGolani kõrgendikudHiina VabariikLõuna-OsseetiaMägi-KarabahhPalestiinaPõhja-KüprosTiibet










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Venemaa




Allikas: Vikipeedia

(Ümber suunatud leheküljelt Venemaa Föderatsioon)





Jump to navigation
Jump to search


.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-empty-cellborder:none;padding:0;width:1px.mw-parser-output table.amboxmargin:0 10%;border:1px solid #aaa;border-left:10px solid #1e90ff;background:#fbfbfb.mw-parser-output table.ambox~table.ambox:not(.mbox-small-left)margin-top:-1px.mw-parser-output .ambox th.mbox-text,.mw-parser-output .ambox td.mbox-textpadding:0.25em 0.5em.mw-parser-output .ambox td.mbox-imagepadding:2px 0 2px 0.5em.mw-parser-output .ambox td.mbox-imagerightpadding:2px 0.5em 2px 0.mw-parser-output table.ambox-noticeborder-left:10px solid #1e90ff.mw-parser-output table.ambox-speedyborder-left:10px solid #b22222;background:#fee.mw-parser-output table.ambox-deleteborder-left:10px solid #b22222.mw-parser-output table.ambox-contentborder-left:10px solid #f28500.mw-parser-output table.ambox-styleborder-left:10px solid #f4c430.mw-parser-output table.ambox-moveborder-left:10px solid #9932cc.mw-parser-output table.ambox-protectionborder-left:10px solid #bba.mw-parser-output table.imboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:3px solid #1e90ff;background:#fbfbfb.mw-parser-output table.cmboxmargin:3px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #aaa;background:#DFE8FF.mw-parser-output table.omboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #aaa;background:#f9f9f9.mw-parser-output table.tmboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #c0c090;background:#f8eaba.mw-parser-output table.fmboxclear:both;margin:0.2em 0;width:100%;border:1px solid #aaa;background:#f9f9f9.mw-parser-output table.fmbox-systembackground:#f9f9f9.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em




































Venemaa Föderatsioon
vene Российская Федерация
(Rossiiskaja Federatsija)







Venemaa lipp
Venemaa vapp

Venemaa lipp

Venemaa vapp

Venemaa asendikaart

Riigihümn

Venemaa hümn

Pealinn

Moskva

Pindala
17 100 000[1] km²

Ametlikud keeled

vene keel ja vabariikides
kohalikud keeled

Rahvaarv
143 203 533 (10,11,2018)

Riigikord

presidentaalne vabariik

President

Vladimir Putin

Peaminister

Dmitri Medvedev

Iseseisvus

NSV Liidust; deklaratsioon 12. juunil 1990,
lõplik 26. detsember 1991

SKT
1577,524 mld $ (2017)[2]Muuda Vikiandmetes

SKT elaniku kohta
9093 $ (2015)[3]Muuda Vikiandmetes

Rahaühik

Vene rubla (RUB)

Ajavöönd

maailmaaeg +2 kuni +12 (dekreediaeg)

Tippdomeen

.ru, .рф

ROK-i kood
RUS

Telefonikood
7

Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias.


Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi).


Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal on kehtestatud 11 ajavööndit.


Venemaa pikk rannajoon (37 653 km) ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere ranniku. Venemaa on pikima maismaapiiriga riik (kokku 20 257 km), piirnedes 14 riigiga.




Venemaa Föderatsiooni vapp, 1992–1993


1991. aastani oli Venemaa (Vene NFSV) Nõukogude Liidu pindalalt suurim liiduvabariik. Venemaa on Nõukogude Liidu õigusjärglane. Venemaa on endisi NSV Liidu liiduvabariike ühendava SRÜ juhtiv liige.




Sisukord





  • 1 Riigi nimi


  • 2 Maa ja riik


  • 3 Riik

    • 3.1 Riigikord ja juhtimine


    • 3.2 Riigi haldusjaotus


    • 3.3 Venemaa riigikaitse


    • 3.4 Venemaa riiklik ja sisejulgeolek



  • 4 Rahvastik


  • 5 Majandus

    • 5.1 Eksport


    • 5.2 Import



  • 6 Ajalugu


  • 7 Ajakirjandus


  • 8 Vaata ka


  • 9 Viited


  • 10 Välislingid




Riigi nimi |


Venemaa praeguse riigi ametlik nimi on eesti keele normi järgi Venemaa Föderatsioon. Laialt on levinud nimekuju Vene Föderatsioon, sealhulgas diplomaatias. Nimekuju Vene Föderatsioon kasutati ka NSV Liitu kuulunud Vene NFSV lühendnimena.



Maa ja riik |


Venemaa kui idaslaavlaste riik sai alguse 13. sajandil, kui moodustati Moskva Vürstiriik, millest arenes ekspansiooni ja territooriumi laiendamise tulemusena põhja, ida, lõuna ja läänesuunas Moskva suurvürstiriik, Moskva tsaaririik, Venemaa keisririik, Venemaa Nõukogude Vabariik, Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Venemaa Föderatsioon.



Riik |



Riigikord ja juhtimine |



Next.svg Pikemalt artiklis Venemaa riigihaldus.

Venemaa on vastavalt põhiseadusele föderatiivne presidentaalne vabariik, riigipea on president.


Seadusandlik organ on parlament, mis koosneb kahest kojast: Riigiduumast ja Föderatsiooninõukogust.


Freedom House klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks.


Venemaa on maailmas üks korrumpeerunumaid riike. Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi järgi oli Venemaa 180 uuritud riigi seas 2007. aastal 143. kohal. Sama uuringu järgi jagas Venemaa 2010. aastal 154.–163. kohta 178 riigi seas. 2014. aastal oli Venemaa 136. kohal 175 riigi seas.



Riigi haldusjaotus |



Next.svg Pikemalt artiklis Venemaa haldusjaotus.

Venemaa jaotub halduslikult 85 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks):


  • 22 vabariigiks

  • 9 kraiks

  • 46 oblastiks

  • 3 keskalluvusega linnaks

  • 1 autonoomseks oblastiks

  • 4 autonoomseks ringkonnaks

Lääneriigid ei ole tunnustanud Ukrainale kuulunud Krimmi Vabariigi ja Sevastopoli annekteerimist 2014. aasta märtsis.


Peale selle on Venemaa jaotatud kaheksaks föderaalringkonnaks, mis aga ei ole Venemaa Föderatsiooni subjektid.



Venemaa riigikaitse |


Venemaa riigikaitse aluseks oli pärast 1991. aastal NSV Liidu lagunemist põhiliselt Venemaa territooriumile jäänud NSV Liidu relvajõud ja selle koosseisu kuulunud relvaliigid Venemaa Föderatsiooni relvajõud: maaväed, merevägi, lennuvägi ja väeliigid: strateegilised raketiväed, kosmoseväed ja õhudessantväed. Relvajõudude juhtorganiks on Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaap.



Venemaa riiklik ja sisejulgeolek |


Venemaa sisejulgeoleku tagamise aluseks on Venemaa julgeolekuasutuste ühendus, mille juhtorganiks on Venemaa Julgeolekunõukogu. Julgeolekuasutuste ühenduse koosseisu kuuluvad:


  • Venemaa Siseministeerium


  • Venemaa Eriolukordade Ministeerium ja luureteenistused:


  • Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) (Федеральная служба безопасности; riigi sisejulgeolek, ka välismaal elavad venelased)


  • Venemaa Välisluureteenistus (SVR) (Служба внешней разведки; välisluure),


  • Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Teine Peavalitsus ehk Luurepeavalitsus (GRU) (Главное разведывательное управление; sõjaväeluure).


Rahvastik |


Demograafilised näitajad


Venemaa rahvaarvu dünaamika 1950–2010


Venemaa rahvaarv on 141,9 miljonit [4], maailma riikide seas on Venemaa rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad.


Venemaal on demograafiline kriis. Rahvastik vähenes 2010. aastani negatiivse loomuliku iibe tõttu. ÜRO keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Rahvastik on vananev (keskmine vanus 2008. aastal oli 37,7 aastat). Üle 65-aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4‰, suremus 15,2‰ (2006). Loomulik iive on −4,8‰. Naise kohta on 1,39 sündi. Keskmine oodatav eluiga on naistel 75 ja meestel 62,9 aastat (2009). 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste suremus on 1,53%.


Venemaa rahvaarv on alates 1993. aastast alkoholismiga seotud põhjustel vähenenud 6,6 miljoni inimese võrra ning väheneb ÜRO Arenguprogrammi prognoosi kohaselt 2025. aastaks veel 11 miljoni võrra[5].


Venemaal on 11 miljonilinna.


Viimane rahvaloendus toimus Venemaal 2010. aastal, toimunud rahvaloendusel loendati esialgsetel andmetel 143,2 miljonit inimest, samas kui 2002. aasta rahvaloendusel saadi elanike koguarvuks 145 miljonit.


Emigratsioon Venemaalt

20. sajandi jooksul on Venemaalt toimunud mitu väljarändamislainet, mille põhjusteks olid poliitilised muutused Venemaal. 1917. aastal pärast Venemaal võimu haaramist VSDT(b)P poolt lahkusid Venemaalt – rahvastiku kõrgkiht, aadlikud, haritlased ja teadlased. 1918. aastal saadeti VK(b)P KK ostusega välja veel allesjäänud intelligentsi esindajad, kes ei toetanud bolševike võimu (sh kirjanikud Ivan Bunin (hilisem Nobeli kirjandusauhinna laureaat ja Vladimir Nabokov; lennukikonstruktor Igor Sikorski ja tänapäevase teleri leiutaja Vladimir Zvorõkin; parimad humanitaarteadlased (nn Filosoofide laevaga); poliitikud, kaupmehed, kunstnikud (Marc Chagall) ja artistid (Fjodor Šaljapin); 2. emigratsioonilaine oli Venemaalt pärast NEP-i lõpetamist ja sundkollektiviseerimise algust; 3. emigratsioonilaine oli Teise maailmasõja ajal, kui sõjaolukorras või Saksa okupatsioonivägede poolt sundkorras ära viidud Venemaa elanikud võimaluse korral ei naasnud NSV Liitu (umbes 1 000 000); 4. emigratsioonilaine toimus Leonid Brežnevi valitsemisajal 1970.–1980. aastatel "juudi perekondade taasühinemise" ettekäändel (umbes 2 000 000 elanikku); 5. emigratsioonilaine oli 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, NSV Liidu lagunemise ja Venemaa ajutise demokraatliku arenguetapi ajal; 6. emigratsioonilaine algas pärast 2000. aastat ja Vladimir Putini poolt "juhitud demokraatia" juurutamist Venemaal.


Rahvad

Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustasid 2002. aasta rahvaloenduse andmetel ligi 79,8% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased (3,8%), ukrainlased (2%), baškiirid (1,2%), tšuvašid (1,1%), tšetšeenid ja armeenlased[6].


2010. aasta rahvaloenduse ajal tekkis ida pool Uurali mägesid (Tjumeni, Omski, Novosibirski, Kemerovo, Krasnojarski, Irkutski, Barnauli ja Jakutski) Siberi piirkonna elanike loendusel fenomen, kus NSV Liidu ajal Siberisse suunatud või elama asunud elanikud ei identifitseeri ennast enam kui venelasi, vaid siberlasi, vastandades end moskvalastele, kes käituvad nagu kolonisaatorid Ameerikas – ahnitsedes kokku kõik, mis nad saavad, ja jättes kohalikud pika ninaga[7].


Religioon

Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud, kes kuuluvad Vene Õigeusu Kirikusse, mille juht on Moskva ja kogu Venemaa patriarh – Kirill.


Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tšetšeenid, baškiirid) on valdavalt muslimid.



Majandus |


2011. aasta

2011. aastal Venemaa SKP kasvab eelarve järgi 4,3 protsenti, 50,29 triljonile rublale. Venemaa sissetulekuteks kavandatud 8,8 triljonit rubla, millest nafta- ja gaasitooted annavad peaaegu poole ehk 4,4 triljonit rubla. Venemaa on 74 miljardi barrelini hinnatavate tõestatud naftavarude poolest maailmas seitsmendal kohal. Uudisteagentuuri Ria Novosti andmetel riigi julgeolekunõukogu koosolekuks ettevalmistatud materjalide kohaselt on Venemaa naftavarudest on juba enam kui pool ära kasutatud. Elektrienergia- ja gaasitööstuse võimsustest on kasutusel 60% ning nafta ümbertöötlemises 80%[8]. 2009. aastal tõusis Venemaa 494 miljoni tonniga maailma suurimaks naftatootjaks (vt Venemaa naftatööstus).


Venemaa 2012. aasta riigieelarve defitsiidiks on kavandatud 1,81 triljonit rubla ehk 3,6 protsenti SKP-st, 2012. aastal on arvestatud eelarvedefitsiidina 1,73 triljonit ehk 3,1 protsenti ja 2013. aastal 1,79 triljonit rubla ehk 2,9 protsenti SKP-st.


Töötus oli 2011. aastal 6,8%.[9]















SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse[9]
Sektor
SKT osakaal
Tööjõu osakaal
Põllumajandus
4,2%9,8%
Tööstus
37%27,5%
Teenindus
58,9%62,7%


Eksport |


Venemaa suurimad ekspordiartiklid on[9]


  • õli ja õlitooted,

  • maagaas,

  • metall,

  • puit ja puidutooted,

  • kemikaalid,

  • palju erinevaid tsiviil- ja sõjalisi valmistooteid.

Venemaa tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa – 8,2%, Holland – 6%, Ameerika Ühendriigid – 5,6%, Hiina – 5,4% ja Türgi – 4,6%.[9]



Import |


Venemaa suurimad impordiartiklid on[9]





  • masinad

  • sõidukid

  • ravimid

  • plastmass

  • poolvalmis metalltooted


  • liha

  • puuvili ja pähklid

  • optika ja meditsiini tööriistad

  • raud

  • teras

Venemaa tähtsaimad impordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa – 14,7%, Hiina – 13,5%, Ukraina – 5,5%, Itaalia – 4,7% ja Valgevene – 4,5%.[9]



Ajalugu |




Slaavi hõimude asualad 6. sajandil




Ida-slaavi hõimude asualad 8.-9. sajandil



Next.svg Pikemalt artiklis Venemaa ajalugu.


Next.svg Pikemalt artiklis Venemaa valitsejad.



Venemaa lääneosa ja sealsete rahvaste paiknemine ligikaudu varjaagide tuleku ajal


Vanimaid arheoloogilisi leide tänapäeva Venemaa territooriumilt on leitud vanema paleoliitikumi ajajärgust Kaukaasiast, keskmisest paleoliitikumist ka Volgogradi lähedalt, Uurali keskosast, Oka äärest ja Desna ülemjooksult; Siberi vanimad leiud (Altaist ja Amuuri jõgikonnast) on Aasia-pärased.


Kaudsete dokumentaalsete tõendite alusel oli 8.-9. sajandil tänapäeva loode- ja põhja-Venemaa territooriumil Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni ääres viikingite valitsetud, kuid erinevaid hõime (balti, slaavlased, soome-ugri, türgi hõimud ja skandinaavlasi) ühendanud Vene khaaniriik (en), mille keskus asus arvatavalt kaubatee ääres Laadoga järve juures Aldeigoburgis[10].


Esimene ida-slaavlaste riiklik moodustis tänapäeva Venemaa territooriumil loodi 862. aastal, kui poolmüütilise varjaagi valitseja Truvori moodustatud Novgorodi vürstiriik, mille järgmine valitseja Oleg aga jätkas vallutusi ning 882 vallutas ta Smolenski ja Ljubegi linnad ja rikka kaubalinna Kiievi koos Kiievi suurvürstiriigiga, liitis need alad vanima slaavlaste riigi Novgorodi vürstiriigiga ning viis riigi pealinna üle Kiievisse, kus ta moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava Kiievi-Vene riigi.


Kiievi-Vene suurvürstiriigi tuumiku moodustasid Kiievi, Tšernigovi ja Perejaslavli vürstiriigid. Oleg pani aluse Rjurikute dünastiale, mis valitses pika aja jooksul tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene, niisiis slaavi aladel eksisteerinud vürstiriikides, millest tuntuimad olid Tšernigov, Perejaslav, Polotsk, Rostov ja Ljubetš. Vürstiriikide kuulumine Kiievi suurvürstiriiki ja lahkulöömine sellest toimus vahelduva eduga kuni 12. sajandi keskpaigani, mil moodustus umbes 20 rahvusgrupist ja hõimust koosnev suurvürstiriik. Kiievi-Venemaa lagunemise põhjustasid 12. sajandi keskel Tšingis-khaani juhitud mongolite vallutused Euroopas ja suurvürstiriigi koosseisu kuulunud vürstiriikide vürstide iseseisvumispüüded.


13. sajandil olid idapoolsed vene vürstiriigid mongolite Kuldhordi vasallriigid ning vürstiriikide valitsejad said vürstiriikides valitsemise õiguse Mongolite riigi suurkhaanilt. Edela-Venemaa Novgorodi vürstiriik ja Pihkva vürstiriiki mongoli vallutuskäigud ei ulatunud, kuid piirkonda toimusid Rooma-katoliku kiriku poolt suunatud Põhjala ristisõjad, mis tõrjuti edukalt.


Mongoli Kuldhordi kuulunud Venemaal kujunes endise Kiievi/Vladimiri-Suzdali vürstiriigi asemel uueks keskuseks Moskva vürstiriik, Moskva vürst Juri Danilovitš sai 1318. aastal diplomaatilisi vahendeid kasutades õnnestus tal saavutada poolehoid Kuldhordis ja abielluda Kuldhordi khaanitütrega ning saavutada, ka enda tunnistamist Kuldhordi poolt Venemaa vürstide vanemana. 1319. aastal tunnistati Kuldhordi poolt Moskva vürst Juri Danilovitši Vladimiri suurvürstina (endise Kiievi-Vene suurvürstiriigi uus pealinn oli Vladimiri linnas). Uue suurvürstiriigi (Moskva suurvürstiriik) pealinnaks määras Ivan I Moskva linna, samuti sai ka Vene Õigeusu Kiriku metropoliidi asukohaks Vladimiri linna asemel Moskva. Suurvürst Ivan I Kalita jätkas väiksemate vene maade ja vürstiriikide ühendamist Moskva võimu alla, kasutades selleks Kuldhordi toetust, kes soodustas tugeva vasallvõimu loomist Venemaal. Ivan kasutas suurvürstiriigi piiride laiendamiseks nii sõdu (1332 Novgorodiga, 1340 Smolenskimaal) kui ka maade ja linnade ostmist (Beloozjorsk, Galitš, Uglitš) vaesunud osalis- ja naabervürstidelt.


14. sajandi teisel poolel, pärast Kuldhordi nõrgenemist sisemise võimuvõitluse käigus Moskva suurvürsti juhitud Kulikovo lahingus (1380) saavutasid Vene väed esimese võidu mongoli-tatari vägede üle ja 1480. aastal vabanes Venemaa mongoli-tatari ikkest.





Ivan Julm tema kaasaegsel ikoonimaalil


15. sajandi II veerandil puhkenud sõda riigi jagunemise pooldajatega, kelle eesotsas seisid Galiitsia vürstid, lõppes Vassili II võiduga. 1478. aastal liidendati Novgorodi Vabariik, 1485 Tveri Vürstiriik, 1510 Pihkva Vürstiriik, 1514 Smolenski Vürstiriik ja arvatavasti 1521 Rjazani Vürstiriik. Ivan III ja Ivan IV Groznõi ajal tsentraliseeriti riigi haldus, loodi prikaasid. Enne Venemaal asuvate feodaalriikide allutamist Moskva vürstiriigile olid Lääne-Venemaal Galiitsia-Volõõnia piirkonnas Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriiki kuulumise ajal välja kujunenud piiratud keskvõimuga ning aadlike-šlahta ja suurnike suurte vabadustega vürstiriigid; Novgorodis ja Pihkvas suure kaubandus- ja majandusvõimuga vabariik, ainult Moskva suurvürstiriigiga liidetud vürstiriikides valitses tsentraliseeritud keskvõim ja suurvürsti ainuvõim. Tsaar Ivan IV viis lõpule põhiliselt idaslaavlastega asustatud vene alade koondamise Moskva tsaaririigiks (1547).





Peeter I


15.–17. sajandil pidas Moskva keskne tsentraliseeritud Venemaa läänesuunal sagedasi sõdu teise slaavi elanikkonnaga suurriigi katoliikliku Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi ühisriigi Rzeczpospolita vastu, mille koosseisu kuulusid endised Kiievi-Vene suurvürstiriigi maa-alad koos vene õigeusku alamatega; Läänemere ääres Liivimaa-Moskva sõda ja Liivi sõda. Idasuunal pidas Moskva tsaaririik pidevaid sõdu Kuldhordi lagunemisel Musta mere piirkonnas moodustunud islamiusku khaaniriikidega (Astrahani, Krimmi, Kaasani khaaniriik) ning suurriigi Osmani impeeriumiga.



Next.svg Pikemalt artiklis Moskva tsaaririik. (1547–1721)

17. sajandi keskel alustas Venemaa tsaar Aleksei Mihhailovitš Venemaa moderniseerimist, mida jätkas 18. sajandi alguses Venemaa tsaar Peeter I, kes majanduslike ja poliitiliste ambitsioonide mõjul sekkus Euroopas Rzeczpospolita–Rootsi kuningriigi – Taani kuningriigi vahelisse sõtta. Põhjasõja tulemusel saavutas Venemaa strateegilist tähtsust omava rannikuala Läänemere ääres ja sõnaõiguse suures Euroopa poliitikas.


19. sajandil osales Venemaa juba suurriigina kõigis Euroopa poliitilistes sündmustes (Napoleoni sõdades, Viini kongress, Poola jagamised jne). 19. sajandil jätkus ka Venemaa keisririigi laienemine ida- ja läänesuunas.



Next.svg Pikemalt artiklis Venemaa Keisririik. (1721–1917)

19. sajandi teisel poolel tekkisid Venemaal esimesed poliitilised liikumised, mille tegevus oli suunatud keisri isevalitsemise vastu ja rahva elukvaliteedi tõusu parandamiseks (Venemaal kaotati pärisorjus alles 1861. aastal). Poliitiline tegevus ja vabameelsus oli aga ülikonvservatiivses Venemaa keisririigis range kontrolli all, mida jälgis 1826. aastal moodustatud Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond.


Keisri ainuvalitsemise vastased poliitilised liikumised ja kodanikevabaduste nõuded päädisid 1905. aasta revolutsiooni ja selle survel välja antud 1905. aasta 17. oktoobri manifestiga, millega võimaldati elanikkonnale poliitilised õigused.


1914. aastal Euroopas alanud Esimeses maailmasõjas liitus Venemaa keisririik Antandi riikidega, kuid 1917. aastal toimunud veebruari ja sellele järgnenud oktoobrirevolutsiooniga tõugati Venemaa troonilt viimane Romanovite dünastia keiser Nikolai II, kui ka loodud Venemaa Vabariigi Ajutine Valitsus.



Next.svg Pikemalt artiklis Venemaa Ajutine Valitsus.

1917. aastal haaras võimu Venemaal äärmuslikult meelestatud sotsiaaldemokraatlik VSDT(b)P ning võimu haaranud "bolševike" ja nende vastaste vahel algas Vene kodusõda. Viis aastat kestnud kodusõja tulemusel võitsid bolševike juhitud Punaarmee väed erineva suunitlusega (monarhistid, konstitutsioonilised demokraadid jne) Vene valgekaartlaste vägesid ning kehtestasid Venemaal Venemaa Nõukogude Vabariigi (1917–1918) ning seejärel pärast VK(b)P ainuparteisüsteemi kehtestamist Vene SFNV (1918–1937), mis 1937. aastal nimetati Vene NFSV-ks (1937–1991).



Next.svg Pikemalt artiklis Vene SFNV., Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei

1922. aastal moodustati Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe ja VK(b)P KK sekretäri Vladimir Lenini juhtimisel Vene SFNV baasil koos teiste sotsialistlike vabariikidega ühine Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, mis eksisteeris aastatel 1923–1991.





Boriss Jeltsin


Pärast NSV Liidu lagunemist 1991. aastal tunnistas Venemaa Boriss Jeltsini juhtimisel oma omariiklust Venemaa Föderatsioonina 25. detsembril 1991.



Ajakirjandus |



Next.svg Pikemalt artiklis Venemaa meedia.

Venemaa on rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi mittevaba riik[11]. Suuremad meediakanalid on riigi kontrolli all. Valitseb osaline poliitiline tsensuur. Sõltumatuid kanaleid on sunnitud sulgema või müüma oma aktsiad Kremli kontrolli all olevatele ettevõtetele. Rahvusvahelise õiguskaitseorganisatsiooni "Piirideta reporterid" 2007. aasta aruandes on Venemaa sõnavabaduselt 169 riigi seas 149. kohal.[12] Mitu juhtivat ajakirjanikku on mõrvatud (Paul Klebnikov, Anna Politkovskaja).


Suurema levikuga ajalehed on Pravda, Sport-Ekspress ja Komsomolskaja Pravda. Tähtsam valitsust kritiseeriv ajaleht on kaks korda nädalas ilmuv Novaja Gazeta.


Tähtsamad infoagentuurid on ITAR-TASS ja RIA Novosti.


Suuremad üleriigilised telekanalid on ORT, RTR ja Ren TV.



Vaata ka |


  • Vene NFSV

  • Nõukogude Liit

  • Rahvusliku ühtsuse päev

  • Venemaa näljahädad

  • Venemaa muusika

  • Venemaa suursaatkond Eestis

  • Eestlased Venemaal

  • Litviinid

  • Eesti-Venemaa piir

  • Eesti-Venemaa suhted

  • Venemaa 2014. aasta taliolümpiamängudel

  • Venemaa Euroopa-osa

  • Venemaa Aasia-osa

  • Föderaalülikool

  • Venemaa Föderatsiooni kohtusüsteem

  • 2012. aasta Venemaa presidendivalimised

  • 2018. aasta Venemaa presidendivalimised

  • Venemaa välisvõlgade tühistamine


Viited |




  1. ↑ Vene Föderatsiooni maafond, seisuga 1. jaanuar 2011 (lk. 223) vaadatud 28.06.2012.


  2. ↑ World Bank'i andmebaas, vaadatud 23.10.2018.


  3. ↑ http://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD?locations=RU&view=chart


  4. ↑ (Venemaa Statistikaamet, oktoober 2009)


  5. ↑ ÜRO: Vene rahvaarv väheneb joomise tõttu 11 miljoni võrra, err.ee, 5.10.2009


  6. ↑ CIA – The World Factbook


  7. ↑ Askur Alas, Venelased ei taha enam venelased olla, Eesti Ekspress, 8. märts 2011


  8. ↑ Venemaa naftavarudest on ainult pool alles, www.e24.ee, 13.12.2010


  9. ↑ 9,09,19,29,39,49,5 cia factbook vaadatud 21.04.12


  10. ↑ Иван Никитич Болтин, Примѣчанія на Исторію древнія и нынѣшнія Россіи г. Леклерка, Volume 1


  11. ↑ http://www.freedomhouse.org/sites/default/files/inline_images/CombinedAverageRatings(IndependentCountries)FIW2011.pdf


  12. ↑ Eesti on sõnavabaduselt maailmas 3. kohal




Välislingid |


.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em







  • Kalev Kask: Venemaa kavandab lähiaastatel ulatuslikku armeereformi, EPL, 21. november 2008

.mw-parser-output .navboxbox-sizing:border-box;border:1px solid #aaa;clear:both;font-size:88%;text-align:center;padding:2px;background-color:#fdfdfd;margin:1em auto 0.mw-parser-output .navbox+.navboxmargin-top:-1px.mw-parser-output .navbox-titlefont-weight:bold;background-color:#ccccff.mw-parser-output .mw-collapsed .navbox-titleimagedisplay:none.mw-parser-output .navbox-titleimagemargin:0;padding:2px;float:left;display:block
Flag of the CIS.svg


Sõltumatute Riikide Ühenduse riigid


Armeenia | Aserbaidžaan | Kasahstan | Kõrgõzstan | Moldova | Tadžikistan | Usbekistan | Valgevene | Venemaa

Assotsieerunud vaatleja: Türkmenistan







Cartography of Europe.svg

Euroopa maad


Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹  | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põhja-Makedoonia | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²


 Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard


 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria



1 loodusgeograafiliselt asub Aasias       2 suurem osa territooriumist Aasias

 Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad






Cartography of Asia.svg

Aasia maad


Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Brunei | Egiptus | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Macau ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Myanmar | Nepal | Omaan | Pakistan | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Singapur  | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa | Vietnam


 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia | Golani kõrgendikud | Hiina Vabariik | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Palestiina | Põhja-Küpros | Tiibet


 Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad











Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Venemaa&oldid=5262737"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.844","walltime":"0.976","ppvisitednodes":"value":1578,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":33092,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":6262,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":10,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":1,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":16285,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":1,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 766.451 1 -total"," 73.44% 562.847 1 Mall:Riik"," 13.87% 106.289 1 Mall:Keeletoimeta"," 11.11% 85.186 3 Mall:Ambox"," 8.13% 62.336 2 Mall:MuudaVikiandmetes"," 3.85% 29.526 1 Mall:Commonskat"," 3.14% 24.095 1 Mall:Commons"," 3.10% 23.784 3 Mall:Sõsarprojekt"," 2.62% 20.093 3 Mall:Äärekast"," 1.49% 11.391 1 Mall:SRÜ"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.511","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":12668716,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1305","timestamp":"20190403063414","ttl":2592000,"transientcontent":false););"@context":"https://schema.org","@type":"Article","name":"Venemaa","url":"https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa","sameAs":"http://www.wikidata.org/entity/Q159","mainEntity":"http://www.wikidata.org/entity/Q159","author":"@type":"Organization","name":"Wikimedia projektide kaastu00f6u00f6lised","publisher":"@type":"Organization","name":"Wikimedia Foundation, Inc.","logo":"@type":"ImageObject","url":"https://www.wikimedia.org/static/images/wmf-hor-googpub.png","datePublished":"2003-12-09T16:17:04Z","dateModified":"2019-04-02T06:58:37Z","image":"https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f3/Flag_of_Russia.svg","headline":"riik Euraasias"(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgBackendResponseTime":179,"wgHostname":"mw1262"););
-

Popular posts from this blog

Oświęcim Innehåll Historia | Källor | Externa länkar | Navigeringsmeny50°2′18″N 19°13′17″Ö / 50.03833°N 19.22139°Ö / 50.03833; 19.2213950°2′18″N 19°13′17″Ö / 50.03833°N 19.22139°Ö / 50.03833; 19.221393089658Nordisk familjebok, AuschwitzInsidan tro och existensJewish Community i OświęcimAuschwitz Jewish Center: MuseumAuschwitz Jewish Center

Image
Städer i Lillpolens vojvodskapStadskommuner i Lillpolens vojvodskap stadPolenKatowiceKraków2006kronlandetGalizienSołasWeichselösterrikarepreussareAuschwitzZatorpiastiska kungahusettyska förbundetkoncentrationslägretAuschwitzandra världskrigetförintelselägerFörintelsenmuseumOświęcims synagoga Koordinater: 50°2′18″N 19°13′17″Ö  /  50.03833°N 19.22139°Ö  / 50.03833; 19.22139 Oświęcim Från Wikipedia Hoppa till navigering Hoppa till sök .mw-parser-output .infoboxborder:1px solid #aaa;background-color:#f9f9f9;color:black;margin:.5em 0 .5em 1em;padding:.2em;float:right;clear:right;width:22em;text-align:left;font-size:88%;line-height:1.6em.mw-parser-output .infobox td,.mw-parser-output .infobox thvertical-align:top;padding:0 .2em.mw-parser-output .infobox captionfont-size:larger.mw-parser-output .inf...
Read more

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Image
Valle di Casies tedescocomune italianoprovincia autonoma di BolzanoTrentino-Alto AdigeValVal Pusteriario CasiesMonguelfoAustriatoponimo117811891299tedescoXII secolo1929municipio1985ted.cappuccinoJoachim HaspingerAndreas HoferbavaresifrancesinapoleonicibronzoOthmar Winklerbunkersbarramento Planca di SopraVallo Alpino in Alto Adigesci di fondoGran fondo della Val Casiesskiliftpiste da slittino naturale Valle di Casies Da Wikipedia, l'enciclopedia libera. Jump to navigation Jump to search Valle di Casies comune ( IT ) Valle di Casies ( DE ) Gsies Una veduta della vallata Localizzazione Stato   Italia Regione Trentino-Alto Adige Provincia Bolzano Amministrazione Sindaco Kurti Taschler (SVP) dal 10-5-2015 (1º mandato) Lingue ufficiali Tedesco, Italiano Territorio Coordinate 46°46′N 12°11′E  /  46.766667°N 12.183333°E 46.766667; 12.183333  ( Valle di Casies ) Coordinate: 46°46...
Read more

Typsetting diagram chases (with TikZ?) Announcing the arrival of Valued Associate #679: Cesar Manara Planned maintenance scheduled April 17/18, 2019 at 00:00UTC (8:00pm US/Eastern)How to define the default vertical distance between nodes?Draw edge on arcNumerical conditional within tikz keys?TikZ: Drawing an arc from an intersection to an intersectionDrawing rectilinear curves in Tikz, aka an Etch-a-Sketch drawingLine up nested tikz enviroments or how to get rid of themHow to place nodes in an absolute coordinate system in tikzCommutative diagram with curve connecting between nodesTikz with standalone: pinning tikz coordinates to page cmDrawing a Decision Diagram with Tikz and layout manager

Image
What LEGO pieces have "real-world" functionality? Why does tar appear to skip file contents when output file is /dev/null? Passing functions in C++ What computer would be fastest for Mathematica Home Edition? Active filter with series inductor and resistor - do these exist? How do you clear the ApexPages.getMessages() collection in a test? Strange behaviour of Check Is it possible to ask for a hotel room without minibar/extra services? Is 1 ppb equal to 1 μg/kg? The following signatures were invalid: EXPKEYSIG 1397BC53640DB551 Stopping real property loss from eroding embankment If I can make up priors, why can't I make up posteriors? What are the performance impacts of 'functional' Rust? Is above average number of years spent on PhD considered a red flag in future academia or industry positions? When is phishing education going too far? Need a suitable toxic chemical for a murder plot in my novel How do I automatically answer y in b...
Read more