Skip to main content

Ahi Sisukord Ahi kui saasteallikas | Ahjud Eesti taluarhitektuuris | Vaata ka | Viited | Välislingid | NavigeerimismenüüAhiERM: Kahhelkividest ahi "ahjo" VadjamaaltSalvestav ahi versus põrandaküteBrüsselis ringleb mõte keelata ahiküte

Ahjud


tulekollekütusesoojusmartäänahielektriahipuitupuidugraanulidturvastturbabrikettahjupottkartulidahjuroobigaahjuhargigaahjusiiberkeraamikastvene ahjuahjupealnesaunassaunaahjudelkerisleilplastivingugaasAhjulõõritahmakskorstnapühkijadEesti taluarhitektuuriskeris-umbahjudRehielamutesreheahjeBaltimaadeKarl Ernst von BaerEestlaste endeemilised haigusedsilmahaigused










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cdiv class="center"u003Eu003Cdiv class="floatnone"u003Eu003Ca href="http://ev101.miljonpluss.ut.ee/" rel="nofollow"u003Eu003Cimg alt="EV101 - Kas-oled-kirjutanud.png" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/89/EV101_-_Kas-oled-kirjutanud.png" decoding="async" width="700" height="70" data-file-width="700" data-file-height="70" /u003Eu003C/au003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Enu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Ahi




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search




Disambig gray.svg See artikkel räägib kinnisest tulekoldest; tähtkuju kohta vaata artiklit Ahi (tähtkuju); india jumala kohta vaata artiklit Vritri



Ahi Rootsis




Saunaahi Soomes


Ahi on üldjuhul kinnine tulekolle, milles kütuse põlemise tagajärjel eraldub soojus. Ahje kasutatakse peamiselt ruumide kütmiseks, kuid ka toidu valmistamiseks. Mõnel pool tarvitatakse toiduvalmistamiseks ka poolkinnisi või lahtisi ahje.[1]


Tänapäeval nimetatakse analoogia põhjal ahjudeks samuti tööstusseadmeid, milles soojust kasutatakse tehnoloogiliseks kuumutamiseks (nt martäänahi), ning teiste soojusallikatega seadmeid (nt elektriahi).


Eestis on traditsioonilised kinnised ahjud, kus kütusena tarvitatakse enamasti töödeldud puitu (puuhalud, puidugraanulid vms) või turvast (turbabrikett). Toitu valmistatakse sellistes ahjudes kas kinnistes nõudes (nt ahjupott), pealt kaetud nõudes (nt fooliumiga kaetud alusel) või nõudeta (nt tuhas küpsetatud kartulid). Tuld ahjus segatakse ahjuroobiga, nõusid võidakse ahju asetada ahjuhargiga. Ahjusuu ees on ahjuuks, suitsuava sulgemiseks on ahjusiiber.


Tavapäraselt on ahje ehitatud kividest või keraamikast (tellised). Selline materjal salvestab soojust ja soojendab õhku ka pikka aega pärast kütmise lõppu, muutes kinnise ahju küttekoldena efektiivsemaks kui lahtised kolded, mis soojendavad ümbrust üksnes kütuse põlemise ajal.


Traditsioonilise vene ahju peal on lavats (ahjupealne), kus saab magada.


Tähtis roll on ahjudel ka saunas. Eesti saunaahjudel on traditsiooniliselt lahtine kividest keris, millele vee viskamisel paiskub õhku aur (leil).




Sisukord





  • 1 Ahi kui saasteallikas


  • 2 Ahjud Eesti taluarhitektuuris


  • 3 Vaata ka


  • 4 Viited


  • 5 Välislingid




Ahi kui saasteallikas |


Traditsiooniliste ahjude puhul ei põle kütus tihtipeale täielikult, nii et õhku paiskub suures koguses tervisele kahjulikke jääkaineid. Seepärast on ahikütte korral oluline hoida küttesüsteem korras ning kasutada ahjus põletamiseks mõeldud kütust, mitte tarvitada ahju jäätmepõletuseks (põletades nt kilet vms plasti, värvitud puidujäätmeid jms).


Nähtavaid gaasilisi jäätmeid nimetatakse suitsuks, kuid kahjulikud jääkained võivad olla ka nähtamatud (nt vingugaas). Ahjulõõri kogunevaid jääkaineid nimetatakse tahmaks, selle eemaldamise ning küttekollete üldise korrashoiuga tegelevad korstnapühkijad.



Ahjud Eesti taluarhitektuuris |


Eesti taluarhitektuuris olid tavapäraselt kasutusel kahte tüüpi ahje: keris- ja umbahjud[2].


Rehielamutes kasutati suuri reheahje, mis pidid andma piisavalt soojust, et kuivatada ka parte peale laotatud vilja. Reheahjudel oli oluline roll uusaja Euroopas ainulaadses Baltimaade viljatöötlustehnoloogias, mistõttu siitkandi vili säilis hästi ja oli kõrgelt hinnatud; ahjust pidevalt erituv suits, mis vilja säilimist soodustas, kahjustas samas inimeste tervist, mistõttu 19. sajandi algul märkis Karl Ernst von Baer raamatus "Eestlaste endeemilised haigused", et eestlaste seas on väga levinud silmahaigused.



Vaata ka |


  • ahjuhark

  • bullerjan

  • hollandi ahi

  • kalorifeerahi

  • kamin

  • kolle

  • leso

  • martäänahi

  • pliit

  • suitsuahi


Viited |




  1. Ahi, "Eesti keele seletav sõnaraamat"


  2. Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 14




Välislingid |


  • ERM: Kahhelkividest ahi "ahjo" Vadjamaalt


  • Salvestav ahi versus põrandaküte, lembikaminad.ee

  • Brüsselis ringleb mõte keelata ahiküte




Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ahi&oldid=5203743"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.044","walltime":"0.065","ppvisitednodes":"value":139,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":354,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":160,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":4,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":851,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 18.928 1 -total"," 29.40% 5.564 1 Mall:Viited"," 12.58% 2.381 1 Mall:See_artikkel"],"cachereport":"origin":"mw1323","timestamp":"20190322124022","ttl":2592000,"transientcontent":false););"@context":"https://schema.org","@type":"Article","name":"Ahi","url":"https://et.wikipedia.org/wiki/Ahi","sameAs":"http://www.wikidata.org/entity/Q203789","mainEntity":"http://www.wikidata.org/entity/Q203789","author":"@type":"Organization","name":"Wikimedia projektide kaastu00f6u00f6lised","publisher":"@type":"Organization","name":"Wikimedia Foundation, Inc.","logo":"@type":"ImageObject","url":"https://www.wikimedia.org/static/images/wmf-hor-googpub.png","datePublished":"2007-10-05T18:26:20Z","dateModified":"2019-01-27T18:34:13Z","image":"https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/16/Malingsbo_herrg%C3%A5rd_12.jpg"(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgBackendResponseTime":128,"wgHostname":"mw1333"););

Popular posts from this blog

Bett Inhaltsverzeichnis Geschichte | Bettformen | Bettgrößen | Andere Bezeichnungen | Bettenmangel | Betten in der bildenden Kunst | Schlafmedizinische Gesichtspunkte | Siehe auch | Literatur | Weblinks | Einzelnachweise | NavigationsmenüBett, Bettstatt, BettstelleCommons: BettBabybetten: Anwendung, Ausstattungsmerkmale und VergleichskriterienWasserbetten. Vorurteile im TestHapfnNursch10.1007/s11818-012-0584-74006250-8AKS4329276-8

Luksemburg Sisukord Nimi | Asend | Loodus | Riigikord | Haldusjaotus | Rahvastik | Riigikaitse | Majandus | Taristu | Ajalugu | Eesti ja Luksemburgi suhted | Haridus | Kultuur | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü50° N, 6° EÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.World Bank'i andmebaasÜlevaade Luksemburgi loodusest.Ülevaade Luksemburgi metsadest.Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.Luxembourg’s biodiversity at risk.Maailma kahepaiksete andmebaas.Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.Système politique. TerritoireÜlevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.The World FactbookMonique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.Luksemburgi armee koduleht.Luksemburgi armee relvastus.Eesti Välisministeerium.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.Luksemburgr

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6