Skip to main content

Victoria (Suurbritannia kuninganna) Sisukord Valitsemine | Victoria ajastu | Pärand | Residentsid | Mälestuse jäädvustamine | Vaata ka | Kirjandus | NavigeerimismenüüVictoria

Multi tool use
Multi tool use

Suurbritannia monarhidHannoveri dünastiaAuleegioni suurristi kavaleridSündinud 1819Surnud 1901


24. mai181922. jaanuar1901Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigikuninganna1876Indiakeisrinna18371901Elizabeth IIHannoveri dünastiaVictoria ajastuAtlandi-üleselevalgustusajastuletööstusrevolutsioonidestSuurbritanniaimpeeriumLondonistIirimaa suure näljahädaiirlasedAmeerika ÜhendriigidSaksa riikidestSuure SõjaGeorge IIIEdward AugustusSaksi-Coburgi ja GothaAlbertElizabeth IIPhilip MountbattenNorra kuningasHarald VRootsi kuningasKarl XVI GustavTaani kuningannaMargrethe IIHispaania kuningasJuan Carlos ISofíaBuckinghami paleesPõhja-Šoti mägismaaBalmorali lossisBriti Rahvaste ÜhenduseSeišellide pealinnHongkongi erihalduspiirkonna keskusAafrika suurim järvVictoria jugaSuur Victoria kõrbVictoria saarAustraaliaVictoriaQueenslandKanadaBriti ColumbiaVictoriaSaskatchewaniReginaVictoria raudteejaam









(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cdiv class="center"u003Eu003Cdiv class="floatnone"u003Eu003Ca href="http://ev101.miljonpluss.ut.ee/" rel="nofollow"u003Eu003Cimg alt="EV101 - Kas-oled-kirjutanud.png" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/89/EV101_-_Kas-oled-kirjutanud.png" decoding="async" width="700" height="70" data-file-width="700" data-file-height="70" /u003Eu003C/au003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Enu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());



Victoria (Suurbritannia kuninganna)


Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Victoria (Suurbritannia))

Jump to navigation
Jump to search


.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-empty-cellborder:none;padding:0;width:1px.mw-parser-output table.amboxmargin:0 10%;border:1px solid #aaa;border-left:10px solid #1e90ff;background:#fbfbfb.mw-parser-output table.ambox~table.ambox:not(.mbox-small-left)margin-top:-1px.mw-parser-output .ambox th.mbox-text,.mw-parser-output .ambox td.mbox-textpadding:0.25em 0.5em.mw-parser-output .ambox td.mbox-imagepadding:2px 0 2px 0.5em.mw-parser-output .ambox td.mbox-imagerightpadding:2px 0.5em 2px 0.mw-parser-output table.ambox-noticeborder-left:10px solid #1e90ff.mw-parser-output table.ambox-speedyborder-left:10px solid #b22222;background:#fee.mw-parser-output table.ambox-deleteborder-left:10px solid #b22222.mw-parser-output table.ambox-contentborder-left:10px solid #f28500.mw-parser-output table.ambox-styleborder-left:10px solid #f4c430.mw-parser-output table.ambox-moveborder-left:10px solid #9932cc.mw-parser-output table.ambox-protectionborder-left:10px solid #bba.mw-parser-output table.imboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:3px solid #1e90ff;background:#fbfbfb.mw-parser-output table.cmboxmargin:3px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #aaa;background:#DFE8FF.mw-parser-output table.omboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #aaa;background:#f9f9f9.mw-parser-output table.tmboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #c0c090;background:#f8eaba.mw-parser-output table.fmboxclear:both;margin:0.2em 0;width:100%;border:1px solid #aaa;background:#f9f9f9.mw-parser-output table.fmbox-systembackground:#f9f9f9.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em





Kuninganna Victoria pärast kroonimist Franz Winterhalteri maalil (1859)




1851. aasta maailmanäituse avamine Londoni Hyde Parkis asunud Kristallpalees


Victoria (sünninimega Alexandrina Victoria; 24. mai 1819 – 22. jaanuar 1901) oli Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna ja 1876. aastast India keisrinna.


18-aastaselt troonile asunud kuninganna Victoria valitses aastatel 1837–1901. Tema valitsemisaeg kestis 63 aastat, 7 kuud ja 2 päeva. Victoria oli pikima valitsemisajaga naismonarh maailma ajaloos ja pikima valitsemisajaga Briti monarh, kuni tema lapselapselapselaps kuninganna Elizabeth II need rekordid 9. septembril 2015 ületas.


Ta oli viimane võimul olnud Hannoveri dünastia esindaja Ühendkuningriigis. Kõik tema esivanemad olid sakslased Hannoveri, Saksi-Gotha, Mecklenburgi, Saksi-Hildburghauseni, Saksi-Koburgi ja Saalfeldi, Braunschweig-Wolfenbütteli, Reuss-Ebersdorfi ja Erbach-Schönbergi dünastiatest.




Sisukord





  • 1 Valitsemine


  • 2 Victoria ajastu


  • 3 Pärand

    • 3.1 Abikaasa ja järeltulijad



  • 4 Residentsid


  • 5 Mälestuse jäädvustamine


  • 6 Vaata ka


  • 7 Kirjandus




Valitsemine |




Victoria



Victoria ajastu |



Next.svg Pikemalt artiklis Victoria ajastu.

Tema valitsemisaeg sai tuntuks Victoria ajastu nime all, mis andis kuju uuele, pulseerivale ja Atlandi-ülesele maailmale. See ajastu järgnes valgustusajastule ning pakatas tööstusrevolutsioonidest, selle jooksul laienes Suurbritannia kaubanduslik ja poliitiline impeerium. Jõudsalt arenesid nii raudteendus, tööstus, kultuur, teadus, sõjandus kui ka poliitika. Kuningriik tõusis mõne kümnendiga ülekaalukalt maailma võimsaimaks riigiks; rikkamaks ja mõjukamaks kõikidest Euroopa rivaalidest, välja arvatud Venemaa.


Londonist kui impeeriumi pealinnast sai maailma suurim ja rahvarohkeim linn, kus elas üle 6 miljoni inimese. Metropolist oli kujunenud globaalselt domineeriv poliit-, finants- ja kommertskeskus. Sinna emigreerusid inimesed nii Briti enda kolooniatest kui ka Euroopa vaesematest osadest. Ühel hetkel moodustasid Iirimaa suure näljahäda (1845–1852) eest põgeneved iirlased 20% linna elanikkonnast, tunduvalt väiksemad olid juudi ja skandinaavia kogukonnad.


Sajandi lõppedes võtsid tärkavad Ameerika Ühendriigid siiski Ühendkuningriigilt maailmaliidri tiitli üle. Suurbritannia kõrvale tekkis Euroopas lisaks veel üks suurvõim, mis moodustus Saksa riikidest, kus arendati rasketööstust ning ehitati üles vägevat armeed ja mereväge. Antud olukorda, üksteise mõistmatust ja käärimist Euroopa impeeriumide vahel peetakse Suure Sõja alguse peamiseks ajendiks.





Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi alad



Pärand |


Victoriat peeti kogu kuningliku Euroopa matriarhiks, ta oli peaaegu kõikide Euroopa suurte dünastiate otsene esiema või vähemalt hõimlane. Tema isa oli kuningas George III neljas poeg Edward Augustus.



Abikaasa ja järeltulijad |


Victoria abikaasa oli Saksi-Coburgi ja Gotha prints Albert; neil oli üheksa last:



  • Victoria Alexandra, kuninglik printsess (1840–1901)


  • Albert Edward, kuningas Edward VII (1841–1910)


  • Alice, Hesseni suurhertsoginna (1843–1878)


  • Alfred, Edinburghi ning Saksi-Coburgi ja Gotha hertsog (1844–1900)


  • Helena, Christian of Schleswig-Holstein'i printsess (1846–1923)


  • Louise, Argylli hertsoginna (1848–1939)


  • Arthur, Connaughti hertsog (1850–1942)


  • Leopold, Albany hertsog (1853–1884)


  • Beatrice, Henry of Battenberg'i printsess (1857–1944)

Pärast Alberti surma 1861. aastal tõmbus ta endasse ja temast sai "Windsori lohutamatu lesk".


Lapselapsi sündis kokku 48.


Tänapäeval ulatub Victoria järeltulijate arv sadadesse. Nende hulka kuuluvad Elizabeth II ja tema abikaasa Philip Mountbatten, Norra kuningas Harald V, Rootsi kuningas Karl XVI Gustav, Taani kuninganna Margrethe II, Hispaania kuningas Juan Carlos I ja tema abikaasa Sofía.


Tütar printsess Beatrice ja poeg kuningas Edward VII otsustasid pärast ema surma, et tema päevikuid ei sobi anda avalikkusele uurida, ning need lasti peaaegu viimseni hävitada.



Residentsid |


Kuninganna Victoria elas Buckinghami palees ning puhkas Põhja-Šoti mägismaa äärealal asuvas Balmorali lossis.



Mälestuse jäädvustamine |




Victoriat kujutav maailma esimene postmark aastast 1840


Victoria järgi on nimetatud palju kohti, eriti Briti Rahvaste Ühenduse piires, sealhulgas Seišellide pealinn, Hongkongi erihalduspiirkonna keskus, Aafrika suurim järv, Victoria juga, Suur Victoria kõrb, Victoria saar, kaks Austraalia osariiki (Victoria ja Queensland) ning kahe Kanada osariigi keskus (Briti Columbia keskus Victoria ja Saskatchewani keskus Regina). Tema järgi on nime saanud ka Buckinghami palee lähistel asuv Victoria raudteejaam Londoni kesklinnas.





Eelnev:
William IV

Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna
1837–1901
Järgnev:
Edward VII


Vaata ka |


  • Belle époque

  • Kullatud ajastu


Kirjandus |



  • Andrew Norman Wilson, "Kuninganna Victoria" (tõlkinud Kalev Lattik, Tallinn, Varrak, 2016) ISBN 9789985337196

.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em




Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Victoria_(Suurbritannia_kuninganna)&oldid=5210228"





Navigeerimismenüü

























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.152","walltime":"0.209","ppvisitednodes":"value":415,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":12552,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":349,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":8,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":7359,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 151.492 1 -total"," 69.73% 105.637 1 Mall:Toimeta"," 54.92% 83.203 3 Mall:Ambox"," 15.35% 23.249 1 Mall:Commons"," 13.90% 21.058 1 Mall:Sõsarprojekt"," 11.29% 17.110 1 Mall:Äärekast"," 5.30% 8.025 1 Mall:Allikad"," 3.50% 5.305 1 Mall:Keeletoimeta"," 1.84% 2.782 1 Mall:Vaata"," 1.43% 2.174 1 Mall:Eelnev-järgnev"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.073","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":1184493,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1338","timestamp":"20190312035457","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":145,"wgHostname":"mw1274"););eWOJSBu NJF2Fe oVWSSW5mkQUJ 1zs6uefiQ,eYeawn3CK5op6UHsojBzvSJGd 7S7kD8y,E4me28yJ,3o,cHh kb4LLZ6nS6T,bOv
fk,F9vjLy7Rl q Og,L,QYKl6CNIP dSRvr1T mZ32QQd erOKj y6QmZt6XKKn

Popular posts from this blog

Creating centerline of river in QGIS? The 2019 Stack Overflow Developer Survey Results Are In Announcing the arrival of Valued Associate #679: Cesar Manara Planned maintenance scheduled April 17/18, 2019 at 00:00UTC (8:00pm US/Eastern)Finding centrelines from polygons in QGIS?Splitting line into two lines with GRASS GIS?Centroid of the equator and a pointpostgis: problems creating flow direction polyline; not all needed connections are drawnhow to make decent sense from scattered river depth measurementsQGIS Interpolation on Curved Grid (River DEMs)How to create automatic parking baysShortest path creation between two linesclipping layer using query builder in QGISFinding which side of closest polyline point lies on in QGIS?Create centerline from multi-digitized roadway lines Qgis 2.18Getting bathymetric contours confined only within river banks using QGIS?

What is the result of assigning to std::vector::begin()? The Next CEO of Stack OverflowWhat are the differences between a pointer variable and a reference variable in C++?What does the explicit keyword mean?Concatenating two std::vectorsHow to find out if an item is present in a std::vector?Why is “using namespace std” considered bad practice?What is the “-->” operator in C++?What is the easiest way to initialize a std::vector with hardcoded elements?What is The Rule of Three?What are the basic rules and idioms for operator overloading?Why are std::begin and std::end “not memory safe”?