Eesti Reformierakond Sisukord Erakonna juhid | Ajalugu | Eesti Reformierakonna Noortekogu | Reformierakonna rahastamisskandaal | Aunimetused | Viited | Skandaalid ja kahtlustused | Välislingid | Navigeerimismenüüwww.reform.eeReformierakond valis uue juhatuse ja esinaiseReformierakonna aseesimehed on Ligi, Paet, Klaas ja peasekretär ValdaruAuesimees"Reformierakond ja Vene Balti Erakond sõlmivad koostööleppe""Eesti venelaste parteimängud"Vene Balti Erakond Eestis (VBEE)"Reformierakond alustab kampaaniat "Viime Eesti viie jõukaima Euroopa riigi hulka!" (pressiteade)""Septembris meedia tähelepanu rahaskandaalile vaibus""Riigikogu valimistulemused 2015""Valimistulemus""Valimistulemused""Silver Meikar: erakondade rahastamisest. Ausalt""Riigiprokuratuur alustas Meikari väidete kontrollimiseks kriminaalmenetlust""Septembris meedia tähelepanu rahaskandaalile vaibus"Reformierakonna rahastamise kriminaalasi lõpetati täielikultReformierakondlased keelduvad avalikustamast erakonna ajalehe rahastamisega seotud annetajaidKaitsepolitsei pidas sotsiaalministri nõuniku reformierakondlasest Anders Tsahkna kinni kahtlustatavana mõjuvõimuga kauplemisesReform sattus rahastamise tõttu väljapressimise ohvriks?Ojulandi peo eest maksis nõuniku firmaReformierakonna veebileht2007. aasta Riigikogu valimiste kampaania tulude ja kulude aruanneMaripuu vitsad nuhtlevad Reformierakonda"Nimed Reformierakonna suurimast saladusest"r
Toimetamist ootavad (oktoober 2008)Eesti Reformierakond
13. novembril1994liberaalsetEestiparteiEesti Liberaaldemokraatlik ParteikodanikuühiskonnaturulEuroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusseKeskerakondKaja KallasHanno PevkurUrmas KlaasJürgen LigiUrmas PaetArto AasUrmas KlaasEerik-Niiles KrossUrmas KruuseMaris LauriJürgen LigiKristen MichalUrmas PaetHanno PevkurTaavi RõivasAnne SullingAivar SõerdUrve TiidusLaine RandjärvJaanus RatasAndrus SeemeSiim KallasKaja KallasJürgen LigiUrmas PaetHanno PevkurMaris LauriArto AasAnne SullingUrve TiidusAivar SõerdAnts LaaneotsUrmas KlaasAndrei KorobeinikLaine RandjärvKalle PallingKert ValdaruSiim KallasKristen Michal13. novembril1994TallinnasEesti PangaSiim Kallase1990Eesti Liberaaldemokraatliku Partei19959. detsembrilIgor GräzinRein LangValve KirsipuuUno MeresteIgnar FjukToomas SaviPaul-Eerik RummoMeelis AtonenKristiina OjulandHeiki KranichTiit KäbinToomas VilosiusAndres LipstokDaimar LiivHenn SarvAap NeljasAndres TaimlaRahvarindestLoomeliitude KultuurinõukogustLiberaalse InternatsionaaligaEesti KongressisÜlemnõukogu1992. aasta parlamendivalimistelMart Laari valitsusesLennart MeriBonnisEuroopa liberaalsete ja reformiparteide ühenduseEero TohverMärt RaskVene Balti erakonnaSergei IvanovVene erakonnaga EestisEuroopa KomisjonisBrüsselisseRiigikohtu esimeheksLaine JäneseToomas Hendrik IlveseArnold RüütlitRahvaliitSotsiaaldemokraatlik ErakondIsamaa ja Res Publica liitSwissôteliTerry MillerHeritage FoundationistViljar ArakasLiberalismi AkadeemiaAnvar SamostReformierakonna rahastamisskandaalSilver MeikarAitab valelikust poliitikastKalev KukkValdo RandpereKoonderakonna ja Maarahva ÜhendusegaAndres LipstokToomas VilosiusJaak AaviksooMärt RaskKalev Kukk19967. märtsil199917. märtsilIsamaaliiduMõõdukategaHeiki KranichToivo AsmerSigne KiviPeep AaviksooTatjana MuravjovaÜlle RajasaluKeit PentusRemo HolsmerTriinu RajasaluMargus Hanson2007. aasta Riigikogu valimisteTiina Lokk-TrambergRiigikogu valimisedkohalike omavalitsuste volikogude valimistelRiigikogu valimisedSilver Meikar
(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());
Eesti Reformierakond
Jump to navigation
Jump to search
 | See artikkel räägib Eesti erakonnast; Läti erakonna kohta vaata artiklit Reformierakond (Läti). |
| Eesti Reformierakond | |
|---|---|
Estonian Reform Party | |
Eesti erakond | |
| Esimees | Kaja Kallas |
| Peasekretär | Erkki Keldo |
| Asutamine | 1994 |
| Peakorter | Tallinn |
| Ideoloogia | Liberalism, majanduslik liberalism, klassikaline liberalism |
| Europarlamendi fraktsioon | Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus |
| Kohti Riigikogus | 34 |
| Liikmete arv | 12 051 (23.02.2019) |
| Ajaleht | Paremad Uudised Reformikiri |
| Koduleht | www.reform.ee |
Eesti Reformierakond on 13. novembril 1994 asutatud liberaalset maailmavaadet esindav Eesti partei, mille eelkäijaks oli Eesti Liberaaldemokraatlik Partei.
Eesti Reformierakonna programmiline eesmärk on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine, mille aluseks on lihtne maksusüsteem ja riigi vähene sekkumine turul toimuvasse.
Reformierakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse, kuhu Eesti erakondadest kuulub ka Keskerakond.
Erakonna auesimees Siim Kallas
Sisukord
1 Erakonna juhid
1.1 Volikogu
1.2 Esimehed
1.3 Peasekretärid
2 Ajalugu
2.1 Kronoloogia
2.1.1 Asutamine
2.1.2 1995–1999
2.1.3 2000–2004
2.1.4 2005–2009
2.1.5 2010–
2.2 Valimised ja valitsemised
2.2.1 VIII Riigikogu (1995–1999)
2.2.2 Kohalikud valimised 1996
2.2.3 IX Riigikogu (1999–2003)
2.2.4 Kohalikud valimised 1999
2.2.5 Kohalikud valimised 2002
2.2.6 X Riigikogu (2003–2007)
2.2.7 Euroopa parlamendi valimised 2004
2.2.8 Kohalikud valimised 2005
2.2.9 XI Riigikogu (2007–2011)
2.2.10 Euroopa parlamendi valimised 2009
2.2.11 Kohalikud valimised 2009
2.2.12 XII Riigikogu (2011–2015)
2.2.13 XIII Riigikogu (2015-2019)
2.2.14 Kohalikud valimised 2017
2.2.15 XIV Riigikogu (2019-2023)
3 Eesti Reformierakonna Noortekogu
4 Reformierakonna rahastamisskandaal
5 Aunimetused
6 Viited
7 Skandaalid ja kahtlustused
8 Välislingid
Erakonna juhid |
Erakonna esimees on alates 14. aprillist 2018 Kaja Kallas, enne teda juhtis erakonda 7. jaanuarist 2017 kuni 14. aprillini 2018 Hanno Pevkur.[1] Erakonna aseesimehed on Urmas Klaas, Jürgen Ligi ja Urmas Paet.[2]
14. aprillil 2018 valitud erakonna juhatusse kuuluvad lisaks esimehele Arto Aas, Urmas Klaas, Eerik-Niiles Kross, Urmas Kruuse, Maris Lauri, Jürgen Ligi, Kristen Michal, Urmas Paet, Hanno Pevkur, Taavi Rõivas, Anne Sulling, Aivar Sõerd, Urve Tiidus. Regioonide esindajatena on juhatuse liikmed ka Laine Randjärv, Jaanus Ratas ja Andrus Seeme.[1]
Eelmisse juhatuse koosseisu kuulusid Siim Kallas, Kaja Kallas, Jürgen Ligi, Urmas Paet, Hanno Pevkur, Maris Lauri, Arto Aas, Anne Sulling, Urve Tiidus, Aivar Sõerd, Ants Laaneots, Urmas Klaas, Andrei Korobeinik, Laine Randjärv ja Kalle Palling.
Reformierakonna peasekretär on alates 18. aprillist 2018 Kert Valdaru.[2]
Erakonna auesimees on Siim Kallas.[3]
Volikogu |
Reformierakonna volikogu moodustavad erakonna esindajad Euroopa parlamendis ja komisjonis, kõik Riigikogu liikmed, ministrid ning maakondlike piirkondlike organisatsioonide esimehed.
Reformierakonna volikogu esimees on Kristen Michal.
Esimehed |
1994–2004 Siim Kallas
2004–2014 Andrus Ansip
2014–2017 Taavi Rõivas
2017–2018 Hanno Pevkur
2018– Kaja Kallas
Peasekretärid |
1995–1999 Heiki Kranich
1999–2003 Eero Tohver
2003–2011 Kristen Michal
2011–2016 Martin Kukk
2016–2017 Reimo Nebokat
2017–2018 Tõnis Kõiv
2018– Kert Valdaru
Ajalugu |
Kronoloogia |
Asutamine |
Erakond asutati 13. novembril 1994. Sel päeval toimus Tallinnas kaks poliitilist kogunemist – Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDP-ga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9. detsembril 1994.
Siim Kallase algatusrühm tõi erakonda ettevõtjaid ja avaliku elu tegelasi – Igor Gräzin, Rein Lang jt. Samuti liitus sellega mitu seni erakondadesse mitte kuulunud poliitikut, nagu Valve Kirsipuu, Uno Mereste, Ignar Fjuk, Toomas Savi.
ELDP poolelt liitus uue erakonnaga Paul-Eerik Rummo, Meelis Atonen, Kristiina Ojuland, Heiki Kranich, Tiit Käbin, Toomas Vilosius, Andres Lipstok, Daimar Liiv, Henn Sarv, Aap Neljas, Andres Taimla jt. ELDP-l oli ka juba Eesti poliitikas osalemise kogemus: liikmed omaaegsest Rahvarindest ja Loomeliitude Kultuurinõukogust, kontakt Liberaalse Internatsionaaliga (vaatlejaliige alates 1990. aastast), töö Eesti Kongressis ja Ülemnõukogu viimases koosseisus, osalemine 1992. aasta parlamendivalimistel ning Mart Laari valitsuses, erakonna presidendikandidaadi Lennart Meri valimine Vabariigi Presidendiks, samuti ühenduse Noored Liberaalid tegevus.
1995–1999 |
8. jaanuaril 1995 toimunud Reformierakonna peakoosolekul kinnitati erakonna uus programm "Eesti Kodu", põhikiri ning valimisnimekiri. Valiti erakonna uus juhatus. Erakonna esimeheks valiti tagasi Siim Kallas. Erakonna presidendikandidaadiks 1996. aasta valimistel kuulutati teiseks tähtajaks president Lennart Meri.
10. mail 1997 toimus Reformierakonna üldkoosolek, kus võeti seoses Mittetulundusühingute seaduse jõustumisega vastu uus erakonna põhikiri ja muudeti erakonna programmi. Erakonna esimeheks valiti järgmiseks kaheks aastaks Siim Kallas.
11. detsembril 1998 Bonnis toimunud nõukogu istungil võeti Eesti Reformierakond Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühenduse (ELDR) täisliikmeks.
15. mail 1999 toimunud Reformierakonna korralisel üldkogul valiti erakonna esimeheks taas Siim Kallas. Erakonna peasekretäriks sai Eero Tohver.
2000–2004 |
2001. aasta presidendivalimiste eel käivitas Reformierakond sisevalimiste kampaania erakonna presidendikandidaadi väljaselgitamiseks. Üle Eesti toimunud presidendituuril osalesid kandidaatidena Siim Kallas, Märt Rask, Toomas Vilosius ja Toomas Savi. Alates sellest ajast on Reformierakonna valimisnimekirjad moodustunud erakonnasiseste eelvalimiste tulemusena.
2002. aasta märtsis kirjutasid Reformierakonna ja Vene Balti erakonna (VBEE) juhid alla koostööleppe.[4] Kavas oli ühinemine, mis aga sisevastuolude tõttu ei õnnestunud.[5] VBEE esimees Sergei Ivanov visati erakonnast välja ja hiljem ühines VBEE Vene erakonnaga Eestis.[6]
Kevadel 2003 valis Reformierakonna üldkogu taas esimeheks Siim Kallase. Erakonna aseesimeesteks said Meelis Atonen, Märt Rask ja Andrus Ansip. Reformierakonna peasekretäriks nimetati Kristen Michal.
Alates maist 2004 asus Reformierakonna esimees Siim Kallas tööle Eesti volinikuna Euroopa Komisjonis. 2004. aasta sügisel alustanud Euroopa Komisjoni uues koosseisus sai Siim Kallasest komisjoni asepresident. Kuna Kallas asus tööle Brüsselisse, oli Andrus Ansip vastavalt Reformierakonna juhatuse otsusele alates 2004. aasta suvest Reformierakonna esimene aseesimees, kes vajadusel täidab erakonna esimehe ülesandeid.
2004. aasta sügisel valiti aseesimeheks Kristiina Ojuland, sest Märt Rask nimetati Riigikohtu esimeheks ja ta pidi erakonnast lahkuma. Novembris toimunud erakonna Üldkogul valiti Reformierakonna uueks esimeheks Andrus Ansip. Siim Kallasest sai erakonna auesimees.
2005–2009 |
2. novembril 2006 avaldas Reformierakond oma uue kampaaniasõnumi ja valimislubaduse viia Eesti 15 aastaga (aastaks 2022) Euroopa viie jõukaima riigi hulka. Kampaania tunnuslause võeti kasutusele erakonna üldvalimiste kogu valimisprogrammi kohta.[7] Lubadus sai väga palju tähelepanu, kui Reformierakonna peamine kampaanianägu Andrus Ansip selle 2007. aasta aprilli lõpus populariseeris.
Aprillis 2007 nimetas Reformierakonna juhatus presidendikandidaatideks Paul-Eerik Rummo, Laine Jänese ja Toomas Hendrik Ilvese.
23. septembril 2007 valiti 174 valijamehe häälega Eesti Vabariigi presidendiks Toomas Hendrik Ilves. Presidendivalimiste käigus oli toimunud oluline muutus poliitikamaastikul, kus ühel poolel hoidsid kokku Arnold Rüütlit toetanud Keskerakond ja Rahvaliit (sõlmisid omavahel nn KeRa lepingu) ning teisel poolel Ilvest toetanud Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Isamaa ja Res Publica liit ning Reformierakond.
23. aprillil 2008 valiti Reformierakonna uueks aseesimeheks Jürgen Ligi.
15. novembril 2008 toimus Tallinnas Swissôteli konverentsikeskuses majanduskonverents Restart, kus Reformierakonna kutsel esinesid Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, Rootsi majandusanalüütik Johnny Munkhammar, iga-aastase majandusvabaduse indeksi koostamise eest vastutav, endine USA asevälisminister Terry Miller Heritage Foundationist, Rootsi Riigikassa peadirektor Bo Lundgren, innovatsioonikonsultant Pekka Roine, tolleaegne justiitsminister Rein Lang ja ettevõtja Viljar Arakas.
2009. aasta detsembris toimunud Üldkogul valiti erakonna esimeheks ligi tuhande häälega tagasi Andrus Ansip. Erakonna juhatuse koosseis uuenes poole võrra.
2010– |
8. märtsil 2010 tähistas Reformierakonna juures tegutsev Liberalismi Akadeemia Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) asutamise 20. aastapäeva. Aasta Liberaaliks 2010 valiti rahandusminister Jürgen Ligi.
Mais 2010 alustas Reformierakond üle-eestilise laienemiskampaaniaga, mille eesmärgiks oli kutsuda inimesi erakonnaga liituma. Liikmeskond kasvas selle tulemusena 7500-lt 10 000-ni.
Aprillis 2011 nimetas erakonna juhatus ametisse uue peasekretäri, kelleks sai Martin Kukk.
Juunis valiti uueks volikogu esimeheks justiitsminister Kristen Michal. Sellele järgnenud erakonna üldkogul valiti erakonnale uus juhatus ja kinnitati järgmiseks kaheks aastaks ametisse erakonna senine esimees Andrus Ansip.
Augustis suudeti esimest korda taasiseseisvunud Eestis valida president ära parlamendis. Presidendiks valiti Toomas Hendrik Ilves, kelle poolt hääletas 73 Riigikogu liiget.
13. novembril liberalismi päeva tähistamisele pühendatud Liberalismi Akadeemia seminaril kuulutati aasta liberaaliks 2011 ajakirjanik Anvar Samost.
21. märtsil 2012 kogunenud juhatus nimetas erakonna uueks välissekretäriks Priit Kallakase.
Meeleavalduseks valmistatud plakat, mis viitas irooniliselt peaminister Andrus Ansipi väitele, et Reformierakonna rahastamisskandaali algatanud Silver Meikar heideti parteist välja, kuna rahva kannatus oli katkenud.
Mais puhkes Reformierakonna rahastamisskandaal ehk nn Silvergate, kui Silver Meikar andis avalikkusele teada, et annetas erakonnale raha, mille päritolu ta enda väitel ei tea. Alates Silver Meikari kirjutise ilmumisest maikuus püsis Eesti Reformierakond meediatähelepanu keskmes kuni septembrini.[8] Pärast varajatud annetuste väljatulekut tekkis ka kodanikuliikumine Aitab valelikust poliitikast, mille raames viidi läbi poliitilisi meeleavaldusi ja arutelukoosolekuid.
16. novembril tähistati liberalismi päeva seminariga, kus kuulutati aasta liberaaliks 2012 peaministri majandusnõunik, Tallinna Ülikooli inimgeograafia külalisõppejõud ja tõlkija Kalev Kukk. Samuti esitleti akadeemia poolt kirjastatud teost „Vabaduse raamat. 111 teost liberaalsest vaimuloost".
Novembris valiti Reformierakonna Tallinna piirkonna uueks juhiks Valdo Randpere.
Valimised ja valitsemised |
VIII Riigikogu (1995–1999) |
1995. aasta parlamendivalimistel sai Reformierakond 87 531 häält ehk 16,19%, mis andis 19 kohta Riigikogus. 1995. aasta sügisel lõi erakond valitsuskoalitsiooni Koonderakonna ja Maarahva Ühendusega. Riigikogu esimeheks valiti reformierakondlane Toomas Savi. Erakonna esimees Siim Kallas sai välisministriks. Valitsusse kuulusid Reformierakonna poolt veel Andres Lipstok majandus-, Toomas Vilosius sotsiaal-, Jaak Aaviksoo haridus-, Märt Rask sise- ning Kalev Kukk teede- ja sideministrina.
Novembris 1996 otsustas Reformierakond valitsuskoalitsioonist lahkuda. Siirduti opositsiooni ja loodi saadikuühendus Ühinenud Opositsioon.
Kohalikud valimised 1996 |
Reformierakonna jaoks esimestel kohalikel valimistel osaleti 22 nimekirjaga, lisaks oldi kolmes valimisliidus. Reformierakonna nimekirjas valiti üle Eesti kohalikesse volikogudesse 124 inimest.
IX Riigikogu (1999–2003) |
7. märtsil 1999 toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 77 088 häält ja 18 kohta Riigikogus. 17. märtsil sõlmis Reformierakond Isamaaliidu ja Mõõdukatega koalitsioonilepingu, mille alusel moodustati valitsus, kus Reformierakond sai viis ministrikohta. Erakonna esimees Siim Kallas sai rahandusministriks, erakonna peasekretär Heiki Kranich keskkonnaministriks, erakonna juhatuse liikmed Märt Rask justiits- ja Toivo Asmer portfellita ministriks. Kultuuriministriks kinnitati Signe Kivi. Riigikogu esimeheks valiti Reformierakonna aseesimees Toomas Savi.
2001. aasta detsembris lahkus Reformierakond Tallinnas valitsuskoalitsioonist. Jõulude eel moodustati Tallinnas uus koalitsioon Keskerakonnaga. See samm tõi jõulude eel kaasa valitsuse tagasiastumise, kuna ei õnnestunud säilitada riigi ja kohalike võimude lahusus.
2002. aasta jaanuaris toimunud koalitsioonikõnelustel moodustas Reformierakond valitsuskoalitsiooni Keskerakonnaga. Reformierakonna esimees Siim Kallas sai peaministriks. Välisministriks sai Kristiina Ojuland, keskkonnaministrina jätkas Heiki Kranich, justiitsministrina Märt Rask, kultuuriministrina Signe Kivi, portfellita regionaalministrina Toivo Asmer.
Kohalikud valimised 1999 |
17. oktoobril 1999 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel osales Reformierakond 16 oma nimekirjaga ning neljas valimisliidus. Nii linnapea kui volikogu esimehe koht saadi seitsmes linnas, ainult volikogu esimehe koht 5 linnas ja ainult linnapea koht kahes linnas.
Kohalikud valimised 2002 |
2002. aasta oktoobris toimunud kohalikel valimistel osales Reformierakond oma valimisnimekirjaga 55 omavalitsuses üle Eesti. Et veel viimast korda olid kohalikel valimistel lubatud valimisliidud, siis osalesid paljud Reformierakonna liikmed valimistel valimisliitude nimekirjades. Reformierakond sai võimule 54 omavalitsuses, nende hulgas näiteks Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Paides, Rakveres aga ka paljudes väikelinnades ja valdades.
2004. aasta oktoobris sõlmis Reformierakond Tallinnas uue võimuliidu Res Publica ja Rahvaliiduga. Linnakoalitsioonist lahkus Keskerakond. Reformierakondlastest abilinnapeadena asusid ametisse Peep Aaviksoo, Tatjana Muravjova ja Ülle Rajasalu. Linnaosavanematena jätkasid tööd Keit Pentus, Hanno Pevkur ja Taavi Rõivas, lisandusid Remo Holsmer ning Triinu Rajasalu.
2005. aasta märtsis muutus taas kord linnavõim Tallinnas. Reformierakond asus opositsiooni ning linna hakkas juhtima Keskerakonna ja Res Publica koalitsioon.
X Riigikogu (2003–2007) |
2003. aasta märtsis sai Reformierakond Riigikogu valimistel 87 551 häält. See oli 17,7 protsenti kõikidest antud häältest ning andis 19 kohta parlamendis.
Aprillis 2003 sõlmis Reformierakond valitsusleppe Res Publica ja Rahvaliiduga. Valitsuses asusid tööle majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen, välisminister Kristiina Ojuland, kultuuriminister Urmas Paet, kaitseminister Margus Hanson ja rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo.
2005. aasta märtsis lagunes peaminister Juhan Partsi tagasiastumise tõttu valitsus. Peaministriks sai presidendi ettepanekul ja Riigikogu otsuse järel 12. aprillil 2005 Reformierakonna esimees Andrus Ansip, kes juhtis valitsust, kuhu lisaks Reformierakonnale kuulusid veel Keskerakond ja Rahvaliit. Teised Reformierakonna ministrid: välisminister Urmas Paet, kaitseminister Jaak Jõerüüt, justiitsminister Rein Lang ja rahvastikuministrina jätkas Paul-Eerik Rummo.
Oktoobris 2005 astus ametist tagasi kaitseminister Jaak Jõerüüt, ministrikohused võttis üle Jürgen Ligi.
Euroopa parlamendi valimised 2004 |
Juunis 2004 toimunud europarlamendi valimistel valiti üheks kuuest Eesti saadikust Reformierakonna kandidaat Toomas Savi. Ta sai Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu fraktsiooni liikmeks ning kuulus europarlamendi arengukomisjoni.
Kohalikud valimised 2005 |
2005. aasta sügisel toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel olid Reformierakonna valimisnimekirjad väljas 151 omavalitsuses 2113 kandidaadiga ja volikogudesse pääseti 127 omavalitsuses. Kokku sai erakond 83 953 häält ehk 16,9% . Reformierakond säilitas võimupositsiooni Tartus, Võrus, Valgas, Jõgeval, Viljandis, Keilas, Raplas, Kärdlas ja Kuressaares.
XI Riigikogu (2007–2011) |
4. märtsil 2007 toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 153 041 häält ehk 27,8%, mis andis 31 kohta Riigikogus.
2. aprillil 2007 sõlmisid Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit ning Sotsiaaldemokraadid koalitsioonilepingu. Loodud valitsuse juhiks sai Andrus Ansip, välisministrina jätkas Urmas Paet ja justiitsministrina Rein Lang, kultuuriministriks sai Laine Jänes, sotsiaalministriks Maret Maripuu ning Jaanus Tamkivist sai keskkonnaminister.
Veebruaris 2009 astus Maret Maripuu tagasi ning uueks sotsiaalministriks sai Hanno Pevkur.
Juunis 2009 lahkusid sotsiaaldemokraadid valitsuskoalitsioonist, uueks rahandusministriks sai Jürgen Ligi
2007. aasta Riigikogu valimiste eel tegi erakond rohkesti valimisreklaami, sealhulgas tänavaplakatitega enne aktiivse valimiskampaania algust.[viide?] Lubadused keskendusid palkade ja toetuste suurendamisele.
Euroopa parlamendi valimised 2009 |
7. juunil 2009 toimusid europarlamendi valimised ning Reformierakonnast osutus valituks Kristiina Ojuland. Reformierakond sai 60877 häält ehk 15,3%.
Kohalikud valimised 2009 |
18. oktoobril 2009 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel sai Reformierakond 110 275 häält. Kõige suurem toetus oli Reformierakonnal Saaremaal (32,8%), järgnes Põlvamaa (31,9%) ja Tartu (30,88%). Nimeliselt pälvisid rohkem hääli linnapea Urmas Kruuse Tartus, Kalle Jents Viljandis ja Urve Tiidus Kuressaares ning Rapla vallavanem Aare Heinvee.
XII Riigikogu (2011–2015) |
6. märtsil 2011 toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 164 255 häält ehk 28,6% kogu häältearvust, saades Riigikogus 33 kohta.
Uue võimuliidu otsustas Reformierakond pärast läbirääkimisi sõlmida senise valitsuspartneri Isamaa ja Res Publica Liiduga, kellega kahe peale omatakse Riigikogus 56 kohta. Loodud valitsuse juhina jätkas Andrus Ansip, välisministrina Urmas Paet, rahandusministrina Jürgen Ligi, sotsiaalministrina Hanno Pevkur, kultuuriministriks sai Rein Lang, justiitsministriks Kristen Michal ja Keit Pentusest sai keskkonnaminister.
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimeheks valiti Jaanus Tamkivi, aseesimeesteks Valdo Randpere ja Remo Holsmer. Riigikogu aseesimeheks esitati Laine Randjärv.
6. detsembril teatas oma tagasiastumisest justiitsminister Kristen Michal. Uueks justiitsministriks sai Hanno Pevkur ning sotsiaalministriks Taavi Rõivas. Kristen Michali Riigikogu saadiku volitused taastati, Riigikogu Reformierakonna fraktsioonist lahkus asendusliige Terje Trei. Taavi Rõivase asemel sai Riigikogu liikmeks Tiina Lokk-Tramberg.
XIII Riigikogu (2015-2019) |
Reformierakond võitis 2015. aasta Riigikogu valimised 158 971 häälega (27,7%) ning sai 30 mandaati.[9]
Kohalikud valimised 2017 |
2017. aastal toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel oli Reformierakond peale Keskerakonda ja valimisliite kolmas 113 538 häälega (19,5%). [10]
XIV Riigikogu (2019-2023) |
Reformierakond võitis 2019. aasta Riigikogu valimised 162 364 häälega (28,9%) ning sai 34 mandaati.[11]
Eesti Reformierakonna Noortekogu |
Pikemalt artiklis Eesti Reformierakonna Noortekogu.
Pikemalt artiklis Eesti Reformierakonna Noortekogu.
Reformierakonna rahastamisskandaal |
Erakonna 18. sünnipäeval 2012. aastal toimus Tartus raekoja platsil erakonna kontori ees valeliku poliitika vastane meeleavaldus.
- Pikemalt artiklis Reformierakonna rahastamisskandaal.
Silver Meikar teatas 2012. aasta mais, et annetas aastatel 2009–2010 Eesti Reformierakonnale raha, mille päritolu ta enda väitel ei tea.[12] Riigiprokuratuur alustas samal päeval kriminaalmenetlust, et kontrollida Postimehes ilmunud väiteid, et Reformierakond on vastu võtnud teadmata allikatest pärinevat vara, mis on vormistatud erakonna liikmete annetustena.[13] Järgmised viis kuud oli erakond meedia tähelepanu keskmes[14]. Oktoobris uurimine lõpetati, sest tekkis "sõna sõna vastu" olukord.[15]
Aunimetused |
Keskkonnakirves 2008
Maksumaksja vaenlane 2014
Viited |
↑ 1,01,1 Reformierakond valis uue juhatuse ja esinaise Reformierakond, 14.04.2018 (vaadatud 15.04.2018)
↑ 2,02,1 Reformierakonna aseesimehed on Ligi, Paet, Klaas ja peasekretär Valdaru Reformierakond, 14.04.2018 (vaadatud 15.08.2018)
↑ Auesimees. Reformierakonna koduleht (vaadatud 11.09.2011.)
↑ "Reformierakond ja Vene Balti Erakond sõlmivad koostööleppe" Postimees, 4. märts 2002
↑ "Eesti venelaste parteimängud" Postimees, 17. juuni 2002
↑ Vene Balti Erakond Eestis (VBEE) erakonnad.info
↑ Henri Arras. "Reformierakond alustab kampaaniat "Viime Eesti viie jõukaima Euroopa riigi hulka!" (pressiteade)". 2006-11-02. Eesti Reformierakond. Kasutatud 2015-01-21.
↑ Oliver Kahu: "Septembris meedia tähelepanu rahaskandaalile vaibus" ERR, 13. oktoober 2012 (vaadatud 13. novembril 2012)
↑ "Riigikogu valimistulemused 2015". rk2015.vvk.ee. Kasutatud 05.03.2019.
↑ "Valimistulemus". kov2017.valimised.ee. Kasutatud 05.03.2019.
↑ "Valimistulemused". Delfi.ee. Kasutatud 05.03.2019.
↑ Silver Meikar. "Silver Meikar: erakondade rahastamisest. Ausalt" Postimees, 22. mai 2012.
↑ "Riigiprokuratuur alustas Meikari väidete kontrollimiseks kriminaalmenetlust" Postimees, 22. mai 2012.
↑ "Septembris meedia tähelepanu rahaskandaalile vaibus" ERR, 13. oktoober 2012
↑ Reformierakonna rahastamise kriminaalasi lõpetati täielikult Delfi, 15.10.2012
Skandaalid ja kahtlustused |
Reformierakondlased keelduvad avalikustamast erakonna ajalehe rahastamisega seotud annetajaid Äripäev 4. mai 2009
Kaitsepolitsei pidas sotsiaalministri nõuniku reformierakondlasest Anders Tsahkna kinni kahtlustatavana mõjuvõimuga kauplemises Eesti Päevalehe veebiväljaanne 10. juuni 2009
Reform sattus rahastamise tõttu väljapressimise ohvriks?, Delfi 22. oktoober 2009
Koit Brinkmann, Ojulandi peo eest maksis nõuniku firma, Äripäev 27. oktoober 2009
Välislingid |
- Reformierakonna veebileht
2007. aasta Riigikogu valimiste kampaania tulude ja kulude aruanne (PDF)
Tõnis Saarts. Maripuu vitsad nuhtlevad Reformierakonda Eesti Päevaleht 13. jaanuar 2009
"Nimed Reformierakonna suurimast saladusest" Äripäev, 25. november 2017
Kategooriad:
- Toimetamist ootavad (oktoober 2008)
- Eesti Reformierakond
(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.292","walltime":"0.380","ppvisitednodes":"value":1257,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":19175,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":3954,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":7,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":1,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":13872,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 289.842 1 -total"," 34.24% 99.228 1 Mall:ToimetaAeg"," 27.89% 80.826 1 Mall:Ambox"," 26.89% 77.929 1 Mall:Partei"," 25.30% 73.331 1 Mall:Infokast"," 23.42% 67.892 1 Mall:Eesti_erakonnad"," 21.91% 63.497 1 Mall:Navmall"," 7.60% 22.032 1 Mall:Viited"," 5.40% 15.643 1 Mall:Navbar"," 2.50% 7.240 4 Mall:Netiviide"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.087","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":1272326,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1343","timestamp":"20190408185657","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":114,"wgHostname":"mw1327"););
