Skip to main content

Märjamaa kihelkond Sisukord Piirkonna ajalugu | Märjamaa kihelkonna mõisad | Märjamaa kihelkonna vallad | Märjamaa kihelkonna pärand | Kihelkonna alad tänapäeval | Viited | Välislingid | NavigeerimismenüüMärjamaa kihelkondLäänemaa läbi sajandite. Vene aeg 1710–1918"VANA FOTO: Märjamaa kihelkond... kümme aastat hiljem""Märjamaa sai kingiks oma ajaloo"Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja LiivimaalGeographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und KurlandMärjamaa kihelkondMärjamaa kihelkondMärjamaa kihelkonnast Eesti mõisaportaalisTopographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter BandGeographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland

Märjamaa kihelkond


saksa keeleskihelkondLäänemaalEestimaa kubermanguHaapsalu kreisisKullamaaPaldiski kreisiPaul IMeinhard UustalukirikumõisrüütlimõisastkõrvalmõisagapoolmõisatkarjamõisatEesti Rahva MuuseumiRapla maakonnaMärjamaa valdaRapla valdaMärjamaaHaimre mõisKasti mõisKauri mõisKuuda mõisKõrvetaguse mõisLümandu mõisMõisamaa mõisMõraste mõisMänniku mõisNõmmpere mõisOrgita mõisPaeküla mõisPargi mõisPäädeva mõisSõtke mõisUue-Kasti mõisUue-Märjamaa mõisUuesalu mõisVaimõisa mõisValgu mõisVana-Märjamaa mõisEmmasteHanilaKaruseKirblaKullamaaKäinaLihulaLääne-NigulaMartnaMihkliMärjamaaNoarootsiPühalepaReigiRidalaVarblaVigalaVormsiHaapsaluMärjamaa kihelkondKullamaa kihelkondVigala kihelkondKirbla kihelkondMihkli kihelkondHaapsalu kihelkondRidala kihelkondMartna kihelkondLihula kihelkondKaruse kihelkondHanila kihelkondVarbla kihelkondLääne-Nigula kihelkondNoarootsi kihelkondVormsi kihelkondPühalepa kihelkondKäina kihelkondReigi kihelkondEmmaste kihelkondTallinnHaapsalu kreisLääne kreisPaldiski kreisTallinna kreisHarju kreisPaide kreisJärva kreisRakvere kreisViru kreisTallinnHaapsalu kreisLääne kreisTallinna kreisHarju kreisPaide kreisJärva kreisRakvere kreisViru kreis










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Märjamaa kihelkond




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search



Märjamaa kihelkond
saksa keeles Kirchspiel Merjama

kihelkonnakirik: Märjamaa Maarja kirik




Märjamaa Maarja kirik


Märjamaa kihelkond (lühend Mär; saksa keeles Kirchspiel Merjama) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.





Haapsalu kreis, Eestimaa kubermangus. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798




Sisukord





  • 1 Piirkonna ajalugu


  • 2 Märjamaa kihelkonna mõisad


  • 3 Märjamaa kihelkonna vallad


  • 4 Märjamaa kihelkonna pärand


  • 5 Kihelkonna alad tänapäeval


  • 6 Viited


  • 7 Välislingid




Piirkonna ajalugu |


Märjamaa kirikukihelkond asutati 13. sajandil, mil arvatavasti püstitati tähtsasse teeristi ka esimene kirik.[1]


1783. aastal Baltimaades maksma pandud uue asehalduskorraga eraldati Kullamaa ja Märjamaa kihelkond Läänemaast ja lülitati Paldiski kreisi külge. Kuid juba 1796. aastal tühistas keiser Paul I halduskorra ja taastas endised olud.[2]


1912. aastal oli Märjamaa kihelkonna elanike arv ligi 7000. Kihelkonnas asus 10 valla- ja 2 kreekakatoliku kirikukooli.[3]


Väga mahuka uurimuse Märjamaa kihelkonna ajaloost 13. sajandist kuni aastani 1990 on koostanud Meinhard Uustalu. Uurimust säilitatakse Märjamaa arhiivis.[4]



Märjamaa kihelkonna mõisad |


Kihelkonnas paiknes 22 mõisat – 1 kirikumõis, 12 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga, 3 poolmõisat ning 2 mõisa staatuse enne 1910. aastat minetanud mõisat. Lisaks veel 7 karjamõisat.[1]






  • Märjamaa kirikumõis (Pastorat Merjama)


  • Haimre (Heimar) rüütlimõis

  • (Kakkofer) Orgita mõisa kõrvalmõis

  • Kasti e Vana-Kasti mõis (Alt-Kasty) rüütlimõis


  • Kauri (Kauri), Sõtke kõrvalmõis


  • Konuvere mõis (Konofer)


  • Kuuda (Kuda) poolmõis, eraldati Tolli mõisast 1863. aastal


  • Kõrvetaguse (Körwentack) rüütlimõis


  • Lümandu (Limmat) rüütlimõis

  • (Moisaküll) Orgita mõisa kõrvalmõis

  • (Morras)


  • Mõisamaa (Moisama) rüütlimõis


  • Mõraste (Fersenau) rüütlimõis


  • Männiku (Mennik, Tannenhof) poolmõis[5], 1865. aastani rüütlimõis

  • Nurme mõis (Nurms)



  • Nõmmpere (Waldeck) poolmõis, eraldati Lümandu mõisast 1875. aastal


  • Orgita (Rosenthal) rüütlimõis


  • Paeküla (Paenküll) rüütlimõis


  • Pargi (Parkhof) poolmõis, eraldati Kõrvetaguse mõisast 1828. aastal


  • Päädeva (Pedua), Orgita kõrvalmõis

  • (Relwe) Nurme mõisa kõrvalmõis


  • Sõtke (Sötküll) rüütlimõis


  • Uue-Kasti (Neu-Kasty), Vana-Kasti kõrvalmõis


  • Uue-Märjamaa (Neu-Merjama), Vana-Kasti kõrvalmõis, kuni u 1851. aastani rüütlimõis


  • Uuesalu (Neuhall), oli hiljem mõisa staatuse minetanud


  • Vaimõisa (Waddemois) rüütlimõis


  • Valgu (Walck) rüütlimõis


  • Vana-Märjamaa (Alt-Merjama) rüütlimõis[6]


Märjamaa kihelkonna vallad |


  • Haimre vald (1866–1917)

  • Kasti vald (1866–1891)

  • Konuvere vald (1866–1891)

  • Kõrvetaguse vald (1866–1891)

  • Lümandu vald (1866–1868)

  • Lümandu vald (1868–1891)

  • Mõisamaa vald (1866–1891)

  • Märjamaa vald (1866–1917)

  • Orgita vald (1866–1891)

  • Paeküla vald (1866–1891)

  • Päädeva-Männiku vald (1868–1891)

  • Sõtke vald (1866–1891)

  • Tolli vald (1866–1891)

  • Vaimõisa vald (1866–1896)[7]


Märjamaa kihelkonna pärand |


Esimene Eesti Rahva Muuseumi vanavarakogumisretk Märjamaale toimus 1913. aastal. Muuseumi kogudes on Märjamaa kihelkonnast 692 eset, 63 etnograafilist joonist, ca 900 fotot, 14 välitööpäevikut, 11 etnograafilist kirjeldust.[8]



Kihelkonna alad tänapäeval |


Pindalalt väga suure kihelkonna alad jäävad tänapäeval tervikuna Rapla maakonna koosseisu. Praktiliselt kogu kihelkonna ala kuulub Märjamaa valda, väike kirdenurk kuulub Rapla valda.[1]



Viited |




  1. ↑ 1,01,11,2 Märjamaa kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 29. veebruar 2012)


  2. ↑ Läänemaa läbi sajandite. Vene aeg 1710–1918 Läänemaa Muuseum (vaadatud 29. veebruar 2012)


  3. ↑ "VANA FOTO: Märjamaa kihelkond... kümme aastat hiljem" Märjamaa Nädalaleht, 16. detsember 2011


  4. ↑ "Märjamaa sai kingiks oma ajaloo" Videvik, 11. aprill 2002


  5. ↑ Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool


  6. ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. pp. lk. 96–97. 


  7. ↑ Märjamaa kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv


  8. ↑ Märjamaa kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 29. veebruar 2012)




Välislingid |


  • Märjamaa kihelkonnast Eesti mõisaportaalis


  • Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. pp. 527–530. 


  • Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. pp. lk. 96–97. 


.mw-parser-output .navboxbox-sizing:border-box;border:1px solid #aaa;clear:both;font-size:88%;text-align:center;padding:2px;background-color:#fdfdfd;margin:1em auto 0.mw-parser-output .navbox+.navboxmargin-top:-1px.mw-parser-output .navbox-titlefont-weight:bold;background-color:#ccccff.mw-parser-output .mw-collapsed .navbox-titleimagedisplay:none.mw-parser-output .navbox-titleimagemargin:0;padding:2px;float:left;display:block
Märjamaa kirik 2004.jpg

Märjamaa kihelkond


Kirik: Märjamaa
Mõisad: Haimre mõis | Kasti mõis | Kauri mõis | Kuuda mõis | Kõrvetaguse mõis | Lümandu mõis | Mõisamaa mõis | Mõraste mõis | Männiku mõis | Nõmmpere mõis | Orgita mõis | Paeküla mõis | Pargi mõis | Päädeva mõis | Sõtke mõis | Uue-Kasti mõis | Uue-Märjamaa mõis | Uuesalu mõis | Vaimõisa mõis | Valgu mõis | Vana-Märjamaa mõis








Läänemaa kihelkonnad 20. sajandi algul


Emmaste – Hanila – Karuse – Kirbla – Kullamaa – Käina – Lihula – Lääne-Nigula – Martna – Mihkli – Märjamaa – Noarootsi – Pühalepa – Reigi – Ridala – Varbla – Vigala – Vormsi







Haapsalu-Lääne kreis


Kreisilinn: Haapsalu
Kihelkonnad:Märjamaa kihelkond  | Kullamaa kihelkond  | Vigala kihelkond  | Kirbla kihelkond  | Mihkli kihelkond  | Haapsalu kihelkond  | Ridala kihelkond  | Martna kihelkond  | Lihula kihelkond  | Karuse kihelkond  | Hanila kihelkond  | Varbla kihelkond  | Lääne-Nigula kihelkond  | Noarootsi kihelkond  | Vormsi kihelkond  | Pühalepa kihelkond  | Käina kihelkond  | Reigi kihelkond  | Emmaste kihelkond







Tallinna asehaldurkond


Keskus: Tallinn
Kreisid: Haapsalu kreis-Lääne kreis |Paldiski kreis | Tallinna kreis-Harju kreis | Paide kreis-Järva kreis | Rakvere kreis-Viru kreis







Eestimaa kubermang


Kubermangulinn: Tallinn
Kreisid: Haapsalu kreis-Lääne kreis | Tallinna kreis-Harju kreis | Paide kreis-Järva kreis | Rakvere kreis-Viru kreis












Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Märjamaa_kihelkond&oldid=5050387"










Navigeerimismenüü

























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.140","walltime":"0.174","ppvisitednodes":"value":523,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":15264,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":3105,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":4,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":7434,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":1,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 117.468 1 -total"," 38.63% 45.379 1 Mall:Provints"," 24.13% 28.348 1 Mall:Viited"," 19.95% 23.436 3 Mall:Cite_book"," 12.37% 14.531 1 Mall:Märjamaa_kihelkond"," 10.89% 12.793 5 Mall:Navigeerimismall"," 2.46% 2.895 1 Mall:Lääne_kreis"," 2.35% 2.758 1 Mall:Läänemaa_kihelkonnad"," 2.25% 2.647 1 Mall:Tallinna_asehaldurkond"," 2.21% 2.594 1 Mall:Eestimaa_kubermang"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.019","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":1365660,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1302","timestamp":"20190413004457","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":106,"wgHostname":"mw1240"););
-

Popular posts from this blog

Oświęcim Innehåll Historia | Källor | Externa länkar | Navigeringsmeny50°2′18″N 19°13′17″Ö / 50.03833°N 19.22139°Ö / 50.03833; 19.2213950°2′18″N 19°13′17″Ö / 50.03833°N 19.22139°Ö / 50.03833; 19.221393089658Nordisk familjebok, AuschwitzInsidan tro och existensJewish Community i OświęcimAuschwitz Jewish Center: MuseumAuschwitz Jewish Center

Image
Städer i Lillpolens vojvodskapStadskommuner i Lillpolens vojvodskap stadPolenKatowiceKraków2006kronlandetGalizienSołasWeichselösterrikarepreussareAuschwitzZatorpiastiska kungahusettyska förbundetkoncentrationslägretAuschwitzandra världskrigetförintelselägerFörintelsenmuseumOświęcims synagoga Koordinater: 50°2′18″N 19°13′17″Ö  /  50.03833°N 19.22139°Ö  / 50.03833; 19.22139 Oświęcim Från Wikipedia Hoppa till navigering Hoppa till sök .mw-parser-output .infoboxborder:1px solid #aaa;background-color:#f9f9f9;color:black;margin:.5em 0 .5em 1em;padding:.2em;float:right;clear:right;width:22em;text-align:left;font-size:88%;line-height:1.6em.mw-parser-output .infobox td,.mw-parser-output .infobox thvertical-align:top;padding:0 .2em.mw-parser-output .infobox captionfont-size:larger.mw-parser-output .inf...
Read more

Typsetting diagram chases (with TikZ?) Announcing the arrival of Valued Associate #679: Cesar Manara Planned maintenance scheduled April 17/18, 2019 at 00:00UTC (8:00pm US/Eastern)How to define the default vertical distance between nodes?Draw edge on arcNumerical conditional within tikz keys?TikZ: Drawing an arc from an intersection to an intersectionDrawing rectilinear curves in Tikz, aka an Etch-a-Sketch drawingLine up nested tikz enviroments or how to get rid of themHow to place nodes in an absolute coordinate system in tikzCommutative diagram with curve connecting between nodesTikz with standalone: pinning tikz coordinates to page cmDrawing a Decision Diagram with Tikz and layout manager

Image
What LEGO pieces have "real-world" functionality? Why does tar appear to skip file contents when output file is /dev/null? Passing functions in C++ What computer would be fastest for Mathematica Home Edition? Active filter with series inductor and resistor - do these exist? How do you clear the ApexPages.getMessages() collection in a test? Strange behaviour of Check Is it possible to ask for a hotel room without minibar/extra services? Is 1 ppb equal to 1 μg/kg? The following signatures were invalid: EXPKEYSIG 1397BC53640DB551 Stopping real property loss from eroding embankment If I can make up priors, why can't I make up posteriors? What are the performance impacts of 'functional' Rust? Is above average number of years spent on PhD considered a red flag in future academia or industry positions? When is phishing education going too far? Need a suitable toxic chemical for a murder plot in my novel How do I automatically answer y in b...
Read more

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Image
Valle di Casies tedescocomune italianoprovincia autonoma di BolzanoTrentino-Alto AdigeValVal Pusteriario CasiesMonguelfoAustriatoponimo117811891299tedescoXII secolo1929municipio1985ted.cappuccinoJoachim HaspingerAndreas HoferbavaresifrancesinapoleonicibronzoOthmar Winklerbunkersbarramento Planca di SopraVallo Alpino in Alto Adigesci di fondoGran fondo della Val Casiesskiliftpiste da slittino naturale Valle di Casies Da Wikipedia, l'enciclopedia libera. Jump to navigation Jump to search Valle di Casies comune ( IT ) Valle di Casies ( DE ) Gsies Una veduta della vallata Localizzazione Stato   Italia Regione Trentino-Alto Adige Provincia Bolzano Amministrazione Sindaco Kurti Taschler (SVP) dal 10-5-2015 (1º mandato) Lingue ufficiali Tedesco, Italiano Territorio Coordinate 46°46′N 12°11′E  /  46.766667°N 12.183333°E 46.766667; 12.183333  ( Valle di Casies ) Coordinate: 46°46...
Read more