Skip to main content

Märjamaa kihelkond Sisukord Piirkonna ajalugu | Märjamaa kihelkonna mõisad | Märjamaa kihelkonna vallad | Märjamaa kihelkonna pärand | Kihelkonna alad tänapäeval | Viited | Välislingid | NavigeerimismenüüMärjamaa kihelkondLäänemaa läbi sajandite. Vene aeg 1710–1918"VANA FOTO: Märjamaa kihelkond... kümme aastat hiljem""Märjamaa sai kingiks oma ajaloo"Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja LiivimaalGeographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und KurlandMärjamaa kihelkondMärjamaa kihelkondMärjamaa kihelkonnast Eesti mõisaportaalisTopographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter BandGeographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland

Multi tool use
Multi tool use

Märjamaa kihelkond


saksa keeleskihelkondLäänemaalEestimaa kubermanguHaapsalu kreisisKullamaaPaldiski kreisiPaul IMeinhard UustalukirikumõisrüütlimõisastkõrvalmõisagapoolmõisatkarjamõisatEesti Rahva MuuseumiRapla maakonnaMärjamaa valdaRapla valdaMärjamaaHaimre mõisKasti mõisKauri mõisKuuda mõisKõrvetaguse mõisLümandu mõisMõisamaa mõisMõraste mõisMänniku mõisNõmmpere mõisOrgita mõisPaeküla mõisPargi mõisPäädeva mõisSõtke mõisUue-Kasti mõisUue-Märjamaa mõisUuesalu mõisVaimõisa mõisValgu mõisVana-Märjamaa mõisEmmasteHanilaKaruseKirblaKullamaaKäinaLihulaLääne-NigulaMartnaMihkliMärjamaaNoarootsiPühalepaReigiRidalaVarblaVigalaVormsiHaapsaluMärjamaa kihelkondKullamaa kihelkondVigala kihelkondKirbla kihelkondMihkli kihelkondHaapsalu kihelkondRidala kihelkondMartna kihelkondLihula kihelkondKaruse kihelkondHanila kihelkondVarbla kihelkondLääne-Nigula kihelkondNoarootsi kihelkondVormsi kihelkondPühalepa kihelkondKäina kihelkondReigi kihelkondEmmaste kihelkondTallinnHaapsalu kreisLääne kreisPaldiski kreisTallinna kreisHarju kreisPaide kreisJärva kreisRakvere kreisViru kreisTallinnHaapsalu kreisLääne kreisTallinna kreisHarju kreisPaide kreisJärva kreisRakvere kreisViru kreis










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Märjamaa kihelkond




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search



Märjamaa kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Merjama


kihelkonnakirik: Märjamaa Maarja kirik




Märjamaa Maarja kirik


Märjamaa kihelkond (lühend Mär; saksa keeles Kirchspiel Merjama) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.





Haapsalu kreis, Eestimaa kubermangus. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798




Sisukord





  • 1 Piirkonna ajalugu


  • 2 Märjamaa kihelkonna mõisad


  • 3 Märjamaa kihelkonna vallad


  • 4 Märjamaa kihelkonna pärand


  • 5 Kihelkonna alad tänapäeval


  • 6 Viited


  • 7 Välislingid




Piirkonna ajalugu |


Märjamaa kirikukihelkond asutati 13. sajandil, mil arvatavasti püstitati tähtsasse teeristi ka esimene kirik.[1]


1783. aastal Baltimaades maksma pandud uue asehalduskorraga eraldati Kullamaa ja Märjamaa kihelkond Läänemaast ja lülitati Paldiski kreisi külge. Kuid juba 1796. aastal tühistas keiser Paul I halduskorra ja taastas endised olud.[2]


1912. aastal oli Märjamaa kihelkonna elanike arv ligi 7000. Kihelkonnas asus 10 valla- ja 2 kreekakatoliku kirikukooli.[3]


Väga mahuka uurimuse Märjamaa kihelkonna ajaloost 13. sajandist kuni aastani 1990 on koostanud Meinhard Uustalu. Uurimust säilitatakse Märjamaa arhiivis.[4]



Märjamaa kihelkonna mõisad |


Kihelkonnas paiknes 22 mõisat – 1 kirikumõis, 12 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga, 3 poolmõisat ning 2 mõisa staatuse enne 1910. aastat minetanud mõisat. Lisaks veel 7 karjamõisat.[1]






  • Märjamaa kirikumõis (Pastorat Merjama)


  • Haimre (Heimar) rüütlimõis

  • (Kakkofer) Orgita mõisa kõrvalmõis

  • Kasti e Vana-Kasti mõis (Alt-Kasty) rüütlimõis


  • Kauri (Kauri), Sõtke kõrvalmõis


  • Konuvere mõis (Konofer)


  • Kuuda (Kuda) poolmõis, eraldati Tolli mõisast 1863. aastal


  • Kõrvetaguse (Körwentack) rüütlimõis


  • Lümandu (Limmat) rüütlimõis

  • (Moisaküll) Orgita mõisa kõrvalmõis

  • (Morras)


  • Mõisamaa (Moisama) rüütlimõis


  • Mõraste (Fersenau) rüütlimõis


  • Männiku (Mennik, Tannenhof) poolmõis[5], 1865. aastani rüütlimõis

  • Nurme mõis (Nurms)



  • Nõmmpere (Waldeck) poolmõis, eraldati Lümandu mõisast 1875. aastal


  • Orgita (Rosenthal) rüütlimõis


  • Paeküla (Paenküll) rüütlimõis


  • Pargi (Parkhof) poolmõis, eraldati Kõrvetaguse mõisast 1828. aastal


  • Päädeva (Pedua), Orgita kõrvalmõis

  • (Relwe) Nurme mõisa kõrvalmõis


  • Sõtke (Sötküll) rüütlimõis


  • Uue-Kasti (Neu-Kasty), Vana-Kasti kõrvalmõis


  • Uue-Märjamaa (Neu-Merjama), Vana-Kasti kõrvalmõis, kuni u 1851. aastani rüütlimõis


  • Uuesalu (Neuhall), oli hiljem mõisa staatuse minetanud


  • Vaimõisa (Waddemois) rüütlimõis


  • Valgu (Walck) rüütlimõis


  • Vana-Märjamaa (Alt-Merjama) rüütlimõis[6]


Märjamaa kihelkonna vallad |


  • Haimre vald (1866–1917)

  • Kasti vald (1866–1891)

  • Konuvere vald (1866–1891)

  • Kõrvetaguse vald (1866–1891)

  • Lümandu vald (1866–1868)

  • Lümandu vald (1868–1891)

  • Mõisamaa vald (1866–1891)

  • Märjamaa vald (1866–1917)

  • Orgita vald (1866–1891)

  • Paeküla vald (1866–1891)

  • Päädeva-Männiku vald (1868–1891)

  • Sõtke vald (1866–1891)

  • Tolli vald (1866–1891)

  • Vaimõisa vald (1866–1896)[7]


Märjamaa kihelkonna pärand |


Esimene Eesti Rahva Muuseumi vanavarakogumisretk Märjamaale toimus 1913. aastal. Muuseumi kogudes on Märjamaa kihelkonnast 692 eset, 63 etnograafilist joonist, ca 900 fotot, 14 välitööpäevikut, 11 etnograafilist kirjeldust.[8]



Kihelkonna alad tänapäeval |


Pindalalt väga suure kihelkonna alad jäävad tänapäeval tervikuna Rapla maakonna koosseisu. Praktiliselt kogu kihelkonna ala kuulub Märjamaa valda, väike kirdenurk kuulub Rapla valda.[1]



Viited |




  1. 1,01,11,2 Märjamaa kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 29. veebruar 2012)


  2. Läänemaa läbi sajandite. Vene aeg 1710–1918 Läänemaa Muuseum (vaadatud 29. veebruar 2012)


  3. "VANA FOTO: Märjamaa kihelkond... kümme aastat hiljem" Märjamaa Nädalaleht, 16. detsember 2011


  4. "Märjamaa sai kingiks oma ajaloo" Videvik, 11. aprill 2002


  5. Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool


  6. Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. pp. lk. 96–97. 


  7. Märjamaa kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv


  8. Märjamaa kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 29. veebruar 2012)




Välislingid |


  • Märjamaa kihelkonnast Eesti mõisaportaalis


  • Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. pp. 527–530. 


  • Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. pp. lk. 96–97. 













Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Märjamaa_kihelkond&oldid=5050387"










Navigeerimismenüü

























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.140","walltime":"0.174","ppvisitednodes":"value":523,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":15264,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":3105,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":4,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":7434,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":1,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 117.468 1 -total"," 38.63% 45.379 1 Mall:Provints"," 24.13% 28.348 1 Mall:Viited"," 19.95% 23.436 3 Mall:Cite_book"," 12.37% 14.531 1 Mall:Märjamaa_kihelkond"," 10.89% 12.793 5 Mall:Navigeerimismall"," 2.46% 2.895 1 Mall:Lääne_kreis"," 2.35% 2.758 1 Mall:Läänemaa_kihelkonnad"," 2.25% 2.647 1 Mall:Tallinna_asehaldurkond"," 2.21% 2.594 1 Mall:Eestimaa_kubermang"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.019","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":1365660,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1302","timestamp":"20190413004457","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":106,"wgHostname":"mw1240"););D T2LPaqpjBLUNZdKhSQn99nzVkw vST pEAKSuTD95Z
1A5Hc6 n6,YPOufX2N,1n4bJgP9e6d 1vgrmX f4B M8 I EgFHu 5M4 f O 3a8AYHG2C,TPtEF74HgLnt k,p9Cfy474m t0YOgpj,qt

Popular posts from this blog

Creating centerline of river in QGIS? The 2019 Stack Overflow Developer Survey Results Are In Announcing the arrival of Valued Associate #679: Cesar Manara Planned maintenance scheduled April 17/18, 2019 at 00:00UTC (8:00pm US/Eastern)Finding centrelines from polygons in QGIS?Splitting line into two lines with GRASS GIS?Centroid of the equator and a pointpostgis: problems creating flow direction polyline; not all needed connections are drawnhow to make decent sense from scattered river depth measurementsQGIS Interpolation on Curved Grid (River DEMs)How to create automatic parking baysShortest path creation between two linesclipping layer using query builder in QGISFinding which side of closest polyline point lies on in QGIS?Create centerline from multi-digitized roadway lines Qgis 2.18Getting bathymetric contours confined only within river banks using QGIS?

What is the result of assigning to std::vector::begin()? The Next CEO of Stack OverflowWhat are the differences between a pointer variable and a reference variable in C++?What does the explicit keyword mean?Concatenating two std::vectorsHow to find out if an item is present in a std::vector?Why is “using namespace std” considered bad practice?What is the “-->” operator in C++?What is the easiest way to initialize a std::vector with hardcoded elements?What is The Rule of Three?What are the basic rules and idioms for operator overloading?Why are std::begin and std::end “not memory safe”?