Skip to main content

Vaimõisa mõis Sisukord Ajalugu | Mõisakompleks | Vaata ka | Viited | Välislingid | NavigeerimismenüüVaimõisa mõisast Eesti mõisaportaalisVaimõisa mõisast Eesti mõisaportaalisVaimõisa mõisa koduleht

Märjamaa kihelkondLäänemaa mõisad


saksa k.rüütlimõisMärjamaa kihelkonnasLäänemaalRapla maakondaMärjamaa valla1426Farensbachidelevasallilinnus17. sajandiPäädevaKõrvetaguse mõisagaFlemingitelePõhjasõjaBohnsackidele1724Wetter-RosenthalideNasackiniteleBaranoffidele1802Wilckenid18911919Vabadussõda19331940Siberisse19441945Vaimõisa põhikoolilevaraklassitsistliku1819kolmnurkfrontoonigarisaliitvestibüülanfilaadsedvalitsejamajasepikodaLümandu mõisauusgooti stiilismagasiaittuuleveskiregulaarparkMärjamaaHaimre mõisKasti mõisKauri mõisKuuda mõisKõrvetaguse mõisLümandu mõisMõisamaa mõisMõraste mõisMänniku mõisNõmmpere mõisOrgita mõisPaeküla mõisPargi mõisPäädeva mõisSõtke mõisUue-Kasti mõisUue-Märjamaa mõisUuesalu mõisVaimõisa mõisValgu mõisVana-Märjamaa mõis










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Vaimõisa mõis




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search




Waddemois


Vaimõisa mõis (saksa k. Waddemois) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Rapla maakonda Märjamaa valla territooriumile.




Sisukord





  • 1 Ajalugu


  • 2 Mõisakompleks


  • 3 Vaata ka


  • 4 Viited


  • 5 Välislingid




Ajalugu |


Esimesed kirjalikud teated Vaimõisa mõisast pärinevad 1426. aastast. Sel ajal Farensbachidele kuulunud mõisa keskuseks oli tõenäoliselt vasallilinnus[1]. Veel praegu viitavad suhteliselt varastele ehitusetappidele härrastemajas omaaegsetele vasallilinnustele omane ruumijaotus ning esimesel korrusel osaliselt säilinud arhailine võlvidesüsteem[viide?].




Vaimõisa mõis


17. sajandi alguses läks Vaimõisa koos Päädeva ja Kõrvetaguse mõisaga Flemingitele. Põhjasõja järel oli mõis panditud Bohnsackidele, kuid alates 1724 oli mõis Wetter-Rosenthalide omanduses. 18. sajandi lõpus kuulus mõis lühikest aega ka Reutzidele, Nasackinitele ja Baranoffidele. 1802 omandasid mõisa Wilckenid, kelle käes oli mõis kuni 1891. aastani. Seejärel olid omanikuks Knorringid ning 1899 - 1916 Alfred Schmidt. 1919. aastal võõrandati mõis eestlastest omanikelt Johannes Kiverilt ning Peter Shashulinilt.


Pärast Vabadussõda jäid mõisasüdame maad ja hooned Kängseppadele, kelle valdusse jäid mõisahoone ja 50-hektariline talu kuni 1920. aastate lõpuni. 1933 sai Vaimõisa omanikuks Peeter Oha, kes suurendas mõisa maad 120 hektarini. Mõis oli tema käes kuni 1940. aasta juunipöördeni. Peeter Oha küüditati Siberisse, kuid tema noor abikaasa jäi Eestisse ning lahkus 1944 Läände. Pärast sõja lõppu 1945. aastal läksid mõisa hooned ja maad Vaimõisa põhikoolile ning kolhoosile. Kool töötas peahoones kuni 1970. aastate alguseni, mil see suleti. 1990. aastate alguses tagastati mõis Peeter Oha seaduslikele pärijatele. Mõis on eravalduses.



Mõisakompleks |


Kahekorruselise kelpkatusega varaklassitsistliku peahoone ehitust alustati 1790. aastatel ning lõpetati 1819. Peahoone esifassaadil on kolmnurkfrontooniga keskrisaliit. Viiluväljal on säilinud Nasackinite vapp. Säilinud on ka klassitsistlikud välisuksed. Idapoolsel otsauksel on 20. sajandi algusest pärit varikatus. Esimesel korrusel on avar vestibüül, saal jt anfilaadsed esindusruumid on teisel korrusel.


Majandushooned (laudad, valitsejamaja, sepikoda) asuvad peahoonest põhja pool, ajaloolise sissesõidutee ääres. Mõisa "tagaväljakut" raamistasid kavaleride maja, tall-tõllakuur (varemetes) ning ait-kuivati. Lümandu mõisa poole mineva tee ääres on ainulaadne uusgooti stiilis magasiait 19. sajandi lõpust ning mõisa kivist tuuleveski (varemetes).


Mõisahooneid seob kompleksi korrastatud park: idapoolne vabakujunduslik osa on valdavalt 19. sajandi keskpaigast, läänepoolne on varasem, ilmselt endine hilisbarokne regulaarpark. Mõisa ümbruses olnud paljudest hiiekohtadest on tänaseni säilinud nn Hiielepik.



Vaata ka |


  • Eesti mõisate loend

  • Vanamõisa mõisa sild


Viited |




  1. ↑ Vaimõisa mõisast Eesti mõisaportaalis




Välislingid |


  • Vaimõisa mõisast Eesti mõisaportaalis

  • Vaimõisa mõisa koduleht


.mw-parser-output .navboxbox-sizing:border-box;border:1px solid #aaa;clear:both;font-size:88%;text-align:center;padding:2px;background-color:#fdfdfd;margin:1em auto 0.mw-parser-output .navbox+.navboxmargin-top:-1px.mw-parser-output .navbox-titlefont-weight:bold;background-color:#ccccff.mw-parser-output .mw-collapsed .navbox-titleimagedisplay:none.mw-parser-output .navbox-titleimagemargin:0;padding:2px;float:left;display:block
Märjamaa kirik 2004.jpg

Märjamaa kihelkond


Kirik: Märjamaa
Mõisad: Haimre mõis | Kasti mõis | Kauri mõis | Kuuda mõis | Kõrvetaguse mõis | Lümandu mõis | Mõisamaa mõis | Mõraste mõis | Männiku mõis | Nõmmpere mõis | Orgita mõis | Paeküla mõis | Pargi mõis | Päädeva mõis | Sõtke mõis | Uue-Kasti mõis | Uue-Märjamaa mõis | Uuesalu mõis | Vaimõisa mõis | Valgu mõis | Vana-Märjamaa mõis












Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vaimõisa_mõis&oldid=5183622"










Navigeerimismenüü

























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.072","walltime":"0.102","ppvisitednodes":"value":158,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":2673,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":887,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":4,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":1015,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 29.763 1 -total"," 67.84% 20.191 1 Mall:Märjamaa_kihelkond"," 51.57% 15.350 1 Mall:Navigeerimismall"," 19.74% 5.876 1 Mall:Viited"," 11.38% 3.387 1 Mall:Lisa_viide"],"cachereport":"origin":"mw1324","timestamp":"20190411075305","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":99,"wgHostname":"mw1319"););
-

Popular posts from this blog

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Image
Valle di Casies tedescocomune italianoprovincia autonoma di BolzanoTrentino-Alto AdigeValVal Pusteriario CasiesMonguelfoAustriatoponimo117811891299tedescoXII secolo1929municipio1985ted.cappuccinoJoachim HaspingerAndreas HoferbavaresifrancesinapoleonicibronzoOthmar Winklerbunkersbarramento Planca di SopraVallo Alpino in Alto Adigesci di fondoGran fondo della Val Casiesskiliftpiste da slittino naturale Valle di Casies Da Wikipedia, l'enciclopedia libera. Jump to navigation Jump to search Valle di Casies comune ( IT ) Valle di Casies ( DE ) Gsies Una veduta della vallata Localizzazione Stato   Italia Regione Trentino-Alto Adige Provincia Bolzano Amministrazione Sindaco Kurti Taschler (SVP) dal 10-5-2015 (1º mandato) Lingue ufficiali Tedesco, Italiano Territorio Coordinate 46°46′N 12°11′E  /  46.766667°N 12.183333°E 46.766667; 12.183333  ( Valle di Casies ) Coordinate: 46°46...
Read more

Luksemburg Sisukord Nimi | Asend | Loodus | Riigikord | Haldusjaotus | Rahvastik | Riigikaitse | Majandus | Taristu | Ajalugu | Eesti ja Luksemburgi suhted | Haridus | Kultuur | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü50° N, 6° EÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.World Bank'i andmebaasÜlevaade Luksemburgi loodusest.Ülevaade Luksemburgi metsadest.Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.Luxembourg’s biodiversity at risk.Maailma kahepaiksete andmebaas.Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.Système politique. TerritoireÜlevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.The World FactbookMonique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.Luksemburgi armee koduleht.Luksemburgi armee relvastus.Eesti Välisministeerium.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.Luksemburgr

Image
RiigidEuroopa maadLuksemburg merepiiritariikEuroopasMadalmaadeHollandiBelgiagaBeneluxiPrantsusmaaSaksamaaLuxembourgikindlusestSaksa keeles963SiegfriedileläänestpõhjastidastRheinland-PfalziSaarimaalõunastLorraineMoselleMeurthe-et-Moselle'i departemangudArdennideMoseli jõejõedmetsagaharilik pöökharilik tammhall nelkharilik kortslehtmageveekalukahepaikseidpäriskonnalisiroomajaidimetajaidsaarmasNatura 20001964EuroopasÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.parasvöötme kliimasuvejaanuarveebruarjuuliaugustkonstitutsiooniline monarhiaTäidesaatvat võimuSeadusandlik võim2013põhiseadus18421868NATOEuroopa Liidu1. jaanuari20171985letseburgi keelprantsuse keelkodakondsusePortugaliPrantsusmaaItaaliakatoliiklust187019882013ilmikpreestritajateenistusBosnia ja Hertsegoviinaskindral2000politseijõudLiechtensteiniKataritöötusSaksamaaBelgiaPrantsusmaaHollandmineraalidHiinaeurotsooniga1999euro2002sadamKeldi2. sajandil e...
Read more

Johann Wolfgang von Goethe Sisukord Elukäik | Looming | Tunnustus | Teosed | Teosed eesti keeles | Kirjandus | Välislingid | Viited | NavigeerimismenüüJohann Wolfgang von GoetheGoethe sajanda surmapäeva puhulGoethe — filosoof ja loodusuurija"Rahuldamatus: "Faustist" ja Eestist""Romaaniülikool: J. W. Goethe "Noore Wertheri kannatused""SurimaskVappJohann Wolfgang von Goether"Türklannast „Luther“ reformib islamit"Arhiiviversioon

Image
Saksa kirjanikudNäitekirjanikudKeiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia liikmedSündinud 1749Surnud 1832 28. august1749Frankfurt Maini ääres22. märts1832Weimarsaksapolühistorõigusteaduse17651768Leipzigi ülikoolis17701771Strasbourgi ülikoolisõigusteadustStrasbourgisJohann Gottfried Herderigatormi ja tungi1775Saksi-Weimari hertsogKarl AugustWeimari1782aadliseisusseItaalias1794Friedrich Schilleriga1806Christiane VulpiusegaJohann Peter Eckermann18361846SaksamaalGötz von Berlichingen1774Noore Wertheri kannatusedCharlotte BuffFaustloomingusaforismidmaailmakirjanduseida filosoofiaGinkgo BilobahõlmikpuulehedSE & JSMarie Under (function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissab...
Read more