Vaimõisa mõis Sisukord Ajalugu | Mõisakompleks | Vaata ka | Viited | Välislingid | NavigeerimismenüüVaimõisa mõisast Eesti mõisaportaalisVaimõisa mõisast Eesti mõisaportaalisVaimõisa mõisa koduleht
Märjamaa kihelkondLäänemaa mõisad
saksa k.rüütlimõisMärjamaa kihelkonnasLäänemaalRapla maakondaMärjamaa valla1426Farensbachidelevasallilinnus17. sajandiPäädevaKõrvetaguse mõisagaFlemingitelePõhjasõjaBohnsackidele1724Wetter-RosenthalideNasackiniteleBaranoffidele1802Wilckenid18911919Vabadussõda19331940Siberisse19441945Vaimõisa põhikoolilevaraklassitsistliku1819kolmnurkfrontoonigarisaliitvestibüülanfilaadsedvalitsejamajasepikodaLümandu mõisauusgooti stiilismagasiaittuuleveskiregulaarparkMärjamaaHaimre mõisKasti mõisKauri mõisKuuda mõisKõrvetaguse mõisLümandu mõisMõisamaa mõisMõraste mõisMänniku mõisNõmmpere mõisOrgita mõisPaeküla mõisPargi mõisPäädeva mõisSõtke mõisUue-Kasti mõisUue-Märjamaa mõisUuesalu mõisVaimõisa mõisValgu mõisVana-Märjamaa mõis
(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());
Vaimõisa mõis
Jump to navigation
Jump to search
Vaimõisa mõis (saksa k. Waddemois) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Rapla maakonda Märjamaa valla territooriumile.
Sisukord
1 Ajalugu
2 Mõisakompleks
3 Vaata ka
4 Viited
5 Välislingid
Ajalugu |
Esimesed kirjalikud teated Vaimõisa mõisast pärinevad 1426. aastast. Sel ajal Farensbachidele kuulunud mõisa keskuseks oli tõenäoliselt vasallilinnus[1]. Veel praegu viitavad suhteliselt varastele ehitusetappidele härrastemajas omaaegsetele vasallilinnustele omane ruumijaotus ning esimesel korrusel osaliselt säilinud arhailine võlvidesüsteem[viide?].
17. sajandi alguses läks Vaimõisa koos Päädeva ja Kõrvetaguse mõisaga Flemingitele. Põhjasõja järel oli mõis panditud Bohnsackidele, kuid alates 1724 oli mõis Wetter-Rosenthalide omanduses. 18. sajandi lõpus kuulus mõis lühikest aega ka Reutzidele, Nasackinitele ja Baranoffidele. 1802 omandasid mõisa Wilckenid, kelle käes oli mõis kuni 1891. aastani. Seejärel olid omanikuks Knorringid ning 1899 - 1916 Alfred Schmidt. 1919. aastal võõrandati mõis eestlastest omanikelt Johannes Kiverilt ning Peter Shashulinilt.
Pärast Vabadussõda jäid mõisasüdame maad ja hooned Kängseppadele, kelle valdusse jäid mõisahoone ja 50-hektariline talu kuni 1920. aastate lõpuni. 1933 sai Vaimõisa omanikuks Peeter Oha, kes suurendas mõisa maad 120 hektarini. Mõis oli tema käes kuni 1940. aasta juunipöördeni. Peeter Oha küüditati Siberisse, kuid tema noor abikaasa jäi Eestisse ning lahkus 1944 Läände. Pärast sõja lõppu 1945. aastal läksid mõisa hooned ja maad Vaimõisa põhikoolile ning kolhoosile. Kool töötas peahoones kuni 1970. aastate alguseni, mil see suleti. 1990. aastate alguses tagastati mõis Peeter Oha seaduslikele pärijatele. Mõis on eravalduses.
Mõisakompleks |
Kahekorruselise kelpkatusega varaklassitsistliku peahoone ehitust alustati 1790. aastatel ning lõpetati 1819. Peahoone esifassaadil on kolmnurkfrontooniga keskrisaliit. Viiluväljal on säilinud Nasackinite vapp. Säilinud on ka klassitsistlikud välisuksed. Idapoolsel otsauksel on 20. sajandi algusest pärit varikatus. Esimesel korrusel on avar vestibüül, saal jt anfilaadsed esindusruumid on teisel korrusel.
Majandushooned (laudad, valitsejamaja, sepikoda) asuvad peahoonest põhja pool, ajaloolise sissesõidutee ääres. Mõisa "tagaväljakut" raamistasid kavaleride maja, tall-tõllakuur (varemetes) ning ait-kuivati. Lümandu mõisa poole mineva tee ääres on ainulaadne uusgooti stiilis magasiait 19. sajandi lõpust ning mõisa kivist tuuleveski (varemetes).
Mõisahooneid seob kompleksi korrastatud park: idapoolne vabakujunduslik osa on valdavalt 19. sajandi keskpaigast, läänepoolne on varasem, ilmselt endine hilisbarokne regulaarpark. Mõisa ümbruses olnud paljudest hiiekohtadest on tänaseni säilinud nn Hiielepik.
Vaata ka |
- Eesti mõisate loend
- Vanamõisa mõisa sild
Viited |
↑ Vaimõisa mõisast Eesti mõisaportaalis
Välislingid |
- Vaimõisa mõisast Eesti mõisaportaalis
- Vaimõisa mõisa koduleht
Kategooriad:
- Märjamaa kihelkond
- Läänemaa mõisad
(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.072","walltime":"0.102","ppvisitednodes":"value":158,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":2673,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":887,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":4,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":1015,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 29.763 1 -total"," 67.84% 20.191 1 Mall:Märjamaa_kihelkond"," 51.57% 15.350 1 Mall:Navigeerimismall"," 19.74% 5.876 1 Mall:Viited"," 11.38% 3.387 1 Mall:Lisa_viide"],"cachereport":"origin":"mw1324","timestamp":"20190411075305","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":99,"wgHostname":"mw1319"););