Ernest Rutherford
Ernest Rutherford
Sündinud	30. august 1871 Brightwater
Surnud	19. oktoober 1937 (66-aastaselt) Cambridge
Kodakondsus	Suurbritannia
Teaduskarjäär
Tegevusala(d)	füüsika, keemia
Autasud	Rumfordi medal (1905) Nobeli keemiaauhind (1908) Elliott Cressoni medal (1910) Matteucci medal (1913) Copley medal (1922) Franklini medal (1924)

Ernest Rutherford (1931. aastast esimene Nelsoni parun Rutherford (Baron Rutherford of Nelson); tuntud ka kui lord Rutherford; 30. august 1871 Brightwater – 19. oktoober 1937 Cambridge) oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana.

Rutherford tegi kuldfooliumi alfaosakestega pommitamise eksperimendiga (Geigeri-Marsdeni eksperiment) kindlaks aatomituuma kui sellise olemasolu ja määras selle ligilähedased mõõtmed. (Eksperimentidega alustati 1909 aastal. Kirjalik selgitus katsete tulemustest, nn Rutherfordi aatomimudel ilmus 1911. aastal)

Elulugu |

Ernest Rutherford sündis üheteistkümnelapselises peres Uus-Meremaal. Ta oli väga taibukas poiss, eriti matemaatikas. Ta lõpetas Uus-Meremaa ja Cambridge'i ülikooli. Uus-Meremaa ülikoolis oli ta väitlusklubi president.

Cambridge'is hakkas ta tegelema tollal põneva ja uudse probleemiga – radioaktiivsusega. Ta tuvastas, et radioaktiivsed ained tekitavad kolme tüüpi kiirgust. Tolleks ajaks olid teadlased alles hakanud uurima, mis on aatomi sees. Rohkem kui 2000 aastat oli arvatud, et aatom on midagi tibatillukese kivi taolist, kuid Rutherfordi katsed näitasid, et aatomi sees on väga tihe ja raske klomp (aatomituum) ning suurem osa aatomist on tühi ruum. Rutherford kutsus oma laborisse tööle andekaid aatomiuurijaid, näiteks James Chadwicki ja John Cockfordi. Nende ja teiste teadlaste, eeskätt Marie ja Pierre Curie, Enrico Fermi ja Niels Bohri tööd panid aluse uuele ajastule füüsikas – tuumaajastule. Tänu sellele said võimalikuks vähihaigete kiiritusravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv.

Aastal 1899 võttis Rutherford kasutusele terminid "alfakiirgus" ja "beetakiirgus", et tähistada kaht tüüpi kiirgust, mis väljuvad vastavalt tooriumist ja uraanist. Need kiirgused erinesid läbitungimisvõime poolest: alfakiirguse peatamiseks piisab juba paberilehest. 1900–1903 töötas ta koos Frederick Soddyga, kes pälvis 1921 Nobeli keemiaauhinna, ja nad uurisid elementide muundumist üksteiseks. Rutherford näitas, et radioaktiivsus on aatomite lagunemise tagajärg. Rutherford märkas ka, et samast kogusest radioaktiivsest ainest laguneb pool alati konstantse aja jooksul, ja võttis kasutusele termini "poolestusaeg". Ta töötas ka välja selle praktilise rakenduse, kasutades seda kellana, ja seda kasutades määras Maa vanuse. Maa osutus märgatavalt vanemaks, kui enamik tolle aja teadlasi arvas.

Aastal 1903 avastas Rutherford, et raadiumi lagunemisel tekib kolmandat liiki kiirgus. Selle kiirguse oli juba 1900 avastanud prantslane Paul Villard, aga ta polnud sellele nime pannud. Seda tüüpi kiirgus oli eriliselt suure läbitungimisvõimega. Rutherford nimetas selle gammakiirguseks.

Rutherford suri 1937 nabasongaoperatsiooni tüsistuste kätte. Kuna ta oli tõstetud aadliseisusse, nõudis etikett, et lihtrahva seast pärinev kirurg ei tohi teda opereerida, ja aadlikust kirurgi leidmine nõudis nii palju aega, et see maksis talle elu.

Ernest Rutherfordi vapp

Tunnustused |

• 1905 – Rumfordi medal
  


• 1908 – Nobeli keemiaauhind
  


• 1910 – Elliott Cressoni medal
  


• 1913 – Matteucci medal
  


• 1914 – tõsteti aadliseisusse


• 1922 – Copley medal
  


• 1924 – Franklini medal
  


• 1925 – Order of Merit
  


• 1931 – sai päriliku aadlitiitli Baron Rutherford of Nelson. See tiitel suri välja Rutherfordi surmaga, sest tal polnud poega

Valitud teadusühingute liikmeks |

• 1903 – Londoni Kuninglik Selts
  


• 1904 – Uus-Meremaa Kuninglik Selts
  


• 1904 – Ameerika Filosoofiaselts
  

Mälestuse jäädvustamine |

Ernest Rutherfordi järgi on nimetuse saanud keemiline element rutherfordium.

Temanimeline kraater on Kuul ja Marsil.

Tema kujutis on Uus-Meremaa 100-dollarisel rahatähel.

Isiklikku |

Rutherford abiellus 1900 Mary Georgina Newtoniga. Abielust sündis üks laps, tütar Eileen Mary (1901–1930), kes abiellus Briti füüsiku ja astronoomi Ralph Fowleriga.

Välislingid |

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ernest Rutherford

• Rutherfordi muuseum

.mw-parser-output .navboxbox-sizing:border-box;border:1px solid #aaa;clear:both;font-size:88%;text-align:center;padding:2px;background-color:#fdfdfd;margin:1em auto 0.mw-parser-output .navbox+.navboxmargin-top:-1px.mw-parser-output .navbox-titlefont-weight:bold;background-color:#ccccff.mw-parser-output .mw-collapsed .navbox-titleimagedisplay:none.mw-parser-output .navbox-titleimagemargin:0;padding:2px;float:left;display:block

Nobeli keemiaauhinna laureaat

1901 Hoff • 1902 Fischer • 1903 Arrhenius • 1904 Ramsay • 1905 Baeyer • 1906 Moissan • 1907 Buchner • 1908 Rutherford • 1909 Ostwald • 1910 Wallach • 1911 M. Curie • 1912 Grignard, Sabatier • 1913 Werner • 1914 Richards • 1915 Willstätter • 1918 Haber • 1920 Nernst • 1921 Soddy • 1922 Aston • 1923 Pregl • 1925 Zsigmondy • 1926 Svedberg • 1927 Wieland • 1928 Windaus • 1929 Harden, Euler-Chelpin • 1930 Fischer • 1931 Bosch, Bergius • 1932 Langmuir • 1934 Urey • 1935 F. Joliot-Curie, I. Joliot-Curie • 1936 Debye • 1937 Haworth, Karrer • 1938 Kuhn • 1939 Butenandt, Ružička • 1943 Hevesy • 1944 Hahn • 1945 Virtanen • 1946 Sumner, Northrop, Stanley • 1947 Robinson • 1948 Tiselius • 1949 Giauque • 1950 Diels, Alder • 1951 McMillan, Seaborg • 1952 Martin, Synge • 1953 Staudinger • 1954 Pauling • 1955 Vigneaud • 1956 Hinshelwood, Semjonov • 1957 Todd • 1958 Sanger • 1959 Heyrovský • 1960 Libby • 1961 Calvin • 1962 Perutz, Kendrew • 1963 Ziegler, Natta • 1964 Hodgkin • 1965 Woodward • 1966 Mulliken • 1967 Eigen, Norrish, Porter • 1968 Onsager • 1969 Barton, Hassel • 1970 Leloir • 1971 Herzberg • 1972 Anfinsen, Moore, Stein • 1973 Fischer, Wilkinson • 1974 Flory • 1975 Cornforth, Prelog • 1976 Lipscomb • 1977 Prigogine • 1978 Mitchell • 1979 Brown, Wittig • 1980 Berg, Gilbert, Sanger • 1981 Fukui, Hoffmann • 1982 Klug • 1983 Taube • 1984 Merrifield • 1985 Hauptman, Karle • 1986 Herschbach, Lee, Polanyi • 1987 Cram, Lehn, Pedersen • 1988 Deisenhofer, Huber, Michel • 1989 Altman, Cech • 1990 Corey • 1991 Ernst • 1992 Marcus • 1993 Mullis, Smith • 1994 Olah • 1995 Crutzen, Molina, Rowland • 1996 Curl, Kroto, Smalley • 1997 Boyer, Walker, Skou • 1998 Kohn, Pople • 1999 Zewail • 2000 Heeger, MacDiarmid, Shirakawa • 2001 Knowles, Noyori, Sharpless • 2002 Fenn, Tanaka, Wüthrich • 2003 Agre, MacKinnon • 2004 Ciechanover, Hershko, Rose • 2005 Grubbs, Schrock, Chauvin • 2006 Kornberg • 2007 Ertl • 2008 Shimomura, Chalfie, Tsien • 2009 Ramakrishnan, Steitz, Yonath • 2010 Heck, Negishi, Suzuki • 2011 Shechtman • 2012 Lefkowitz, Kobilka • 2013 Karplus, Levitt, Warshel • 2014 Betzig, Hell, Moerner • 2015 Lindahl, Modrich, Sancar • 2016 Feringa, Sauvage, Stoddart • 2017 Dubochet, Frank, Henderson • 2018 Arnold, Smith, Winter