Skip to main content

Punane telefoniputka Sisukord Ajalugu | Kasutamine mujal | Vaata ka | Viited | Kirjandus | Välislingid | Navigeerimismenüü"Ringing the changes: phone box becomes mini-library""Phone box has new life as library""Phone box's new calling"Israel – Petah Tikva Imports Famed U.K. Red Phone Boxes For City CenterPunane telefoniputkaThe Telephone BoxPayPhoneBox

TelefonDisainSuurbritannia ehitised


ÜhendkuningriigiletelefoniputkadMaltaBermudaGibraltariBirminghamGeorge V[1]Elizabeth IIŠotimaaKingston upon HullBritish TelecomKingston upon ThamesGuernseyJerseyMani saare










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cdiv class="center"u003Eu003Cdiv class="floatnone"u003Eu003Ca href="http://ev101.miljonpluss.ut.ee/" rel="nofollow"u003Eu003Cimg alt="EV101 - Kas-oled-kirjutanud.png" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/89/EV101_-_Kas-oled-kirjutanud.png" decoding="async" width="700" height="70" data-file-width="700" data-file-height="70" /u003Eu003C/au003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Enu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Punane telefoniputka




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search




Üldlevinud punane telefoniputka (mudel K6). London, 2012.


Punane telefoniputka on eeskätt Inglismaale iseloomulik funktsionaalne tarbekunstitaies, mille disainis Sir Giles Scott. Lisaks Ühendkuningriigile kaunistasid punased telefoniputkad ka Malta, Bermuda ja Gibraltari linnade tänavaid. Vaatamata tänavatelefonide hulga vähendamisele viimastel aastatel võib traditsioonilist inglise punast telefonikabiini näha kõikjal Suurbritannias ning nii Briti praegustes ülemereterritooriumides kui ka endistes asumaades üle kogu maailma. Punast värvi on telefoniputkad eelkõige seetõttu, et need oleksid tänaval kergesti märgatavad.




Sisukord





  • 1 Ajalugu

    • 1.1 Mudel K1


    • 1.2 Mudel K2


    • 1.3 Mudel K3


    • 1.4 Mudel K4


    • 1.5 Mudel K5


    • 1.6 Mudel K6


    • 1.7 Telefoniputkade paigaldamine varasematel aastatel


    • 1.8 Kuningakrooni kujutis telefoniputkadel


    • 1.9 Tänapäevased mudelid K7 ja K8


    • 1.10 Erastamine



  • 2 Kasutamine mujal

    • 2.1 Briti krooni sõltkonnad


    • 2.2 Muud riigid



  • 3 Vaata ka


  • 4 Viited


  • 5 Kirjandus


  • 6 Välislingid




Ajalugu |



Mudel K1 |




K1-tüüpi telefoniputka Lowestofti transpordimuuseumis.


Esimene standardne üldkasutatav telefoniputka, mille võttis kasutusele Ühendkuningriigi Postiamet, valmistati 1920. aastal betoonist. Selle välisilme erines hilisematest tuntud punastest telefonikabiinidest märgatavalt. Esimestest tänavatelefonidest on alles on jäänud vaid mõned üksikud ning üks neist paikneb Kingston upon Hullis Trinity turul, leides kasutamist veel tänapäevalgi.



Mudel K2 |




G. Scotti kavandatud K2-tüüpi puidust telefoniputka Kuningliku Kunstiakadeemia väravakaare all Londonis on tänapäevalgi kasutusel.


Punase telefoniputka mudel K2 oli 1924. aasta konkursi võidutöö.
Konkursi eesmärgiks oli leida selline tänavatelefonitüüp, mis olnuks vastuvõetav Londoni Metropolitan Boroughsi linnaosa elanikele, kes seni olid vastu seisnud Ühendkuningriigi Postiameti püüdele üles panna K1-tüüpi telefonikabiinid selle piirkonna tänavaile. Teisalt ajendas konkurssi korraldama idee luua samalaadsed üldkasutatavad telefonikabiinid, nagu olid juba olemas politseil – spetsiaalsed telefoniputkad (police boxes), kust sai vajaduse korral otse politseile helistada.
Otsuse esitatud võistlustööde kohta langetas Kuninglik kaunite kunstide komisjon, valides välja Briti standardkioski.


1923. aastal toimunud konkurss, mille oli korraldanud Londoni Metropolitan Boroughsi linnaosa ühiskomitee, polnud rahuldavat tulemust andnud. Ka oli sideamet tagasi lükanud Birminghami Kodanike Seltsi (Birmingham Civic Society) väljatöötatud mudeli. Siiski ei andnud Birminghami Kodanike Selts alla ja jätkas koos teiste teda toetavate asutustega surve avaldamist, nii et postiamet kuulutas välja uue, piiratud osavõtjate arvuga konkursi.
1924. aasta konkursile kutsusid korraldajad osalema kolm mainekat arhitekti. Nende esitatud võistlustöödest osutus väljavalituks Sir Giles Gilbert Scotti esitatud töö – ümarkupliga klassikalises stiilis telefonikabiin.[1]


Konkursile esitatud puidust näidismudelid paigaldati hiljem Londonis mitmele poole vihma eest kaitstud kohtadesse. Ainus G. Scotti kavandatud ja tänaseni säilinud puust telefonikabiin asub endistviisi kohas, kuhu see kunagi aastate eest paigaldati – Kuningliku Akadeemia väravakaare all.


Postiamet otsustas lasta teha G. Scotti kujundatud telefonikabiinid valumetallist (G. Scott soovitas kasutada terasplekki) ning lasta värvida need punaseks (Scotti soovitud värvid olid hõbe väljaspool ja rohekassinine seespool). Pärast kavandis väikeste muudatuste tegemist võeti see kabiinitüüp kasutusele kui mudel K2. Alates 1962. aastast paigaldati K2-tüüpi telefoniputkasid nii Londonis kui ka selle ümbruses. K1-tüüpi telefoniputkade ülespanemist jätkati mujal piirkondades.



Mudel K3 |




Tänaseni ainuke kasutusel olev K3 Mk2-tüüpi telefoniputka asub Šotimaal, Kinrossi ja Perthi krahvkonnas Rhyndis.


1929. aastal tutvustas Gilbert Scott üldsusele uut mudelit K3, mis sarnanes K2-ga, kuid oli valmistatud betoonist ja mõeldud kasutamiseks kõikjal üle riigi. Et pakutu oli küll odavam kui K2, ent siiski K1-st märkimisväärselt kallim, siis otsustati lubada vaid maapiirkondadel valida, kumba varianti nad eelistaksid (K2 või K3).
Mudelite K1 ja K3 standardne värvilahendus nägi ette, et telefonikabiini põhivärv on kreemjas ning klaasruudud on punases raamistuses. Üht vähestest säilinud K3-tüüpi telefonikabiinidest, mis on taastatud oma esialgses värvilahenduses, võib praegu näha Londoni loomaaias.



Mudel K4 |




Mudel K4 – postkastiga punane telefoniputka Warringtoni linnas, Cheshire'i krahvkonnas Inglismaal. Kummalgi pool kirjade sisselaskmisava on vertikaalne paneel, mille asemel oli varem olnud postmarkide müügiautomaat. Telefonikabiini ülaservas ilutseb endisaegne silt “Postmargid”.


Mudel K4 (postiameti tehnikaosakonna kavand, 1927) ühendas endas nii tänavatelefoni, postkasti kui ka markide müügiautomaadi. Selliseid telefoniputkasid valmistati ainult 50 tükki.



Mudel K5 |


Vineerist valmistatud mudelit K5 tutvustati üldsusele 1934. aastal ning see oli mõeldud eksponeerimiseks üksnes näitustel.



Mudel K6 |


Tähistamaks kuningas George V valitsemise 25. aastapäeva, töötati 1935. aastal välja mudel K6. See oli esimene punast värvi tänavatelefonikabiini tüüp, mis võeti laialdaselt kasutusele väljaspool Londonit. Peaaegu igas linnas ja alevis pandi üles uusi tänavatelefonikabiine, kusjuures enamik juba olemasolevatest vahetati uute vastu välja. Tuhandetesse paikadesse üle kogu maa paigaldati uued tänavatelefonid. K6-tüüpi tänavatelefonist, kuigi see polnud esmalt kuigi suures soosingus, on saanud Briti ikoon. Kabiini punane värv oli mitmetes paikades kohalikele elanikele vastukarva ning postiametile esitati palju palveid, et telefoniputka ei oleks nii silmatorkavat värvi. Punane värv, praegu nii endastmõistetav, ei olnud igal pool elanikele vastuvõetav ning postiamet oli sunnitud lubama mahedamat värvitooni. Arvestades konkreetse paiga loodust ja arhitektuuri lubati kasutada kabiine, mis olid halli värvi ja mille klaasiruudud olid punases raamistuses.
Kõlab üsnagi irooniliselt, kuid nüüd on nii mõneski paigas need vähesed allesjäänud telefoniputkad üle värvitud punaseks.



Telefoniputkade paigaldamine varasematel aastatel |


Vajadus tänavatelefonide järele kasvas ning telefonikabiine K6 paigaldati järjest uutesse paikadesse. Kui seni kasutati telefonikabiinide paigaldamiseks kraanat, siis 1953. aastal loodi selle töö tarvis spetsiaalne treiler, vähendamaks rahalisi kulutusi.
[1]




Kõrvuti seisvad telefoniputkad K6 (vasakul) ja K2 St John's Wood Streetil.


K6 on kõige rohkem kasutatav tänavatelefoni-tüüp Ühendkuningriigis alates 1935. aastast. See ilmneb selgelt Briti Telekommunikatsiooni arhiivide dokumentidest.
































Periood
Number
Märkused
1925–1,000(ainult K1)
1930–8,000(lisandusid K2 & K3)
1935–19,000(võeti kasutusele K6)
1940–35,000
1950–44,000
1960–64,000
1970–70,000(1968 võeti kasutusele K8)
1980–73,000


Kuningakrooni kujutis telefoniputkadel |




Ilma krooni kujutiseta telefoniputka K6 Hullis


1952. aastal otsustas troonile tõusnud kuninganna Elizabeth II loobuda seni vaid sümboolse tähendusega Tudorite krooni kasutamisest oma valitsuse sümbolina ning võtta kasutusele St Edwardi kroon, mida tavaliselt kasutati Briti kuninglike peade kroonimistseremooniatel.


Alates 1955. aastast hakati uutele telefonikabiinidele paigaldama St Edwardi krooni kujutist. Vanematel telefonikabiinidel, kuigi mitte kõikidel, asendati senine Tudorite kroon uuega.
Šotimaal otsustas postiamet – kooskõlas valitsuse uue lähenemisega riigi erinevate piirkondade valitsemisel – kasutusele võtta Šotimaa krooni. Varem kasutati Tudorite krooni kujutist sümbolina Ühendkuningriigi kõikides piirkondades ja kogu Briti impeeriumis.
Kingston upon Hull oli Suurbritannias ainuke koht, kus telefonikabiinid olid ja jäid ilma krooni kujutiseta, sest tänavatelefone ei paigaldanud selles linnas mitte Ühendkuningriigi Postiamet, vaid kohalik firma Hull Corporation (hilisema nimetusega Hulli linnanõukogu). Kõik Hulli linna telefonikabiinid olid värvitud kreemikaks.



Tänapäevased mudelid K7 ja K8 |




Telefoniputka K8 Amershami jaamas




Telefoniputka KX100


1959. aastal anti arhitekt Neville Conderile ülesandeks kavandada uus telefonikabiin, ent mudel K7 jäigi vaid kavandi tasemele. Bruce Martini kavandatud mudel K8 võeti kasutusele 1968. aastal. Seda paigaldati peamiselt uutesse paikadesse: üles pandi ligikaudu 11 000 telefonikabiini. Varasemad asendati uutega ainult sel juhul, kui need tuli mujale paigutada või vajasid remonti. K8 värv jäi endistviisi punaseks, kuid see oli pisut heledamat tooni, nn moonipunane, mis muutus mudeli K8 standardvärviks.


K8-tüüpi telefonikabiinide uksel ja kahel küljel on suured klaastahvlid. Kabiinide valgustatus paranes tunduvalt, kuid neid oli väga kerge lõhkuda. Säilinud on vaid 12 K8-tüüpi telefonikabiini – enamik asendati kabiinimudeliga KX100 – ning seetõttu on need sama haruldased nagu K3. Ümarkupliga kabiinimudel KX100PLUS võeti kasutusele 1996 ning see sarnaneb K2- ja K6-ga. Järgmiste mudelite kujundused erinevad juba märgatavalt vanas stiilis punastest telefoniputkadest.



Erastamine |


Pärast firma Post Office Telephones erastamist alustas selle järglane British Telecom enamiku olemasolevate telefoniputkade asendamist praktilisema mudeliga KX100. Ligi 2000 telefoniputka asukoht kanti kultuuri- ja ajaloopärandi tehnikamälestiste nimekirja ning mõni tuhat jäeti alles – enamasti maapiirkondades, kus neid kasutati võrdlemisi vähe. Mitmed tuhanded K2- ja K6-tüüpi kabiinid müüdi maha. Need leidsid kasutamist mitmel moel.
Mõningad telefoniputkad võeti eramajades kasutusele dušikabiinidena. Kingston upon Thamesi linnas valmistas skulptor David Mach 1989. aastal vanadest K6-tüüpi kabiinidest installatsiooni, mis näitas piltlikult langevate doominokivide efekti.[2]
2009. aastal võtsid Somerseti krahvkonna Westbury-sub-Mendipi küla elanikud K6-tüüpi telefonikabiini kasutusele raamatukoguna, kus leidus ligikaudu 100 raamatut. Ööpäev läbi võis igaüks tulla ja valida enda jaoks huvitava raamatu, tuues samal ajal tagasi juba loetud trükise. Sellise raamatukogu ideele tulid külaelanikud pärast seda, kui küla ainus tänavatelefon maha võeti ning ka raamatukogubuss (mobil library, bookmobile) lõpetas nende küla teenindamise. Raamatukoguna kasutatava telefoniputka ostis külanõukogu Briti Telecomilt sümboolse 1 naelsterlingi eest.[3][4][5]


Kingston upon Hulli telefonisideameti erastas firma Kingston Communications, kes 2007. aasta paiku eemaldas linnatänavailt suurel hulgal kuulsaid kreemikat värvi telefonikabiine K6. Sellest teguviisist nördinud linnaelanikud kurtsid seepeale, et nad on kaotanud osa oma ajaloopärandist.
Firma on jätnud tänavaile alles ligikaudu 125 K6-tüüpi telefoniputkat. Ettevõte eraldas umbes 1000 telefonikabiini elanikkonnale müügiks ning paljud telefoniputkad jõuti maha müüa juba enne mahavõtmist.



Kasutamine mujal |



Briti krooni sõltkonnad |


Briti krooni sõltkondades otsustavad tänavatelefonide paigutamise ja värvilahenduse üle kohalikud telefonsidefirmad.
Guernsey saarel oli telefonikabiinide värvilahenduseks valge (põhivärv) ja kollane (raamistus) seni, kuni saare telefonisideameti omanikuks sai 2002. aastal firma Cable and Wireless, kes laskis kabiinid siniseks värvida.
Jersey saarel kasutatakse kohapeal valmistatud telefonikabiinide värvidena kreemikat ja kollast.
Mani saare telefoniputkad on endistviisi punased – praegune telefonsidefirma ei ole oma eelkäijate GPO ja British Telecomi kasutatud värvilahendust muutnud. Seevastu saare lõunaservas asuvas Cregneashi linnas on telefonikabiinid rohelist värvi.



Muud riigid |


Inglise punaseid telefonikabiine on paigaldatud mitmele poole USAs – neid näeb Oklahoma ülikooli üliõpilaslinnakus, Briti saatkonnahoone juures Washingtonis, Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi tudengikeskuses ja mujal.
Iirimaal Corki krahvkonna Kinsale'i linnas on Briti telefoniputkad K6 rohelist värvi.
Punaseid telefoniputkasid näeb ka Kariibi mere saartel Antigual ja Barbadosel, lisaks Küprosel, Austraalias, Uus-Meremaal ja mujal.
2008. aastal pandi 10 K6-tüüpi tänavatelefoni üles Petah Tikva linnas Iisraelis.[6]



Vaata ka |


  • London


Viited |




  1. New Telephone Kiosks", The Times, 28 March 1925, p. 9


  2. Kingston upon Thames#Landmarks


  3. Morris, Steven (2009-11-30). "Ringing the changes: phone box becomes mini-library". London: The Guardian. Vaadatud 1. detsember 2009. 


  4. "Phone box has new life as library". BBC. 29. november 2009. Vaadatud 1. detsember 2009. 


  5. "Phone box's new calling". This is Somerset. 2009-11-16. Vaadatud 1. detsember 2009. 


  6. Israel – Petah Tikva Imports Famed U.K. Red Phone Boxes For City Center




Kirjandus |


  • Gavin Stamp – Telephone Boxes (Chatto & Windus, 1989) ISBN 0-7011-3366-X

  • Neil Johannessen – Telephone Boxes (Shire, 1994 – 1st Edn; 1999 – 2nd Edn; reprinted 2010) ISBN 0-7478-0419-2

  • www.redlondontelephone.com


Välislingid |


.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em



  • The Telephone Box Complete illustrated history of the Red Telephone Box. Includes K5 & K7 images.


  • PayPhoneBox Index of British Red Phone Boxes.




Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Punane_telefoniputka&oldid=5010612"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.140","walltime":"0.177","ppvisitednodes":"value":351,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":6765,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":419,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":10,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":4775,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 92.439 1 -total"," 54.80% 50.653 1 Mall:Viited"," 41.78% 38.617 3 Mall:Cite_news"," 36.84% 34.059 1 Mall:Commons_category"," 29.70% 27.457 1 Mall:Commons"," 27.13% 25.081 1 Mall:Sõsarprojekt"," 23.83% 22.024 1 Mall:Äärekast"," 4.65% 4.300 1 Mall:-"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.028","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":1316993,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1318","timestamp":"20190326164423","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":118,"wgHostname":"mw1271"););

Popular posts from this blog

Oświęcim Innehåll Historia | Källor | Externa länkar | Navigeringsmeny50°2′18″N 19°13′17″Ö / 50.03833°N 19.22139°Ö / 50.03833; 19.2213950°2′18″N 19°13′17″Ö / 50.03833°N 19.22139°Ö / 50.03833; 19.221393089658Nordisk familjebok, AuschwitzInsidan tro och existensJewish Community i OświęcimAuschwitz Jewish Center: MuseumAuschwitz Jewish Center

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Typsetting diagram chases (with TikZ?) Announcing the arrival of Valued Associate #679: Cesar Manara Planned maintenance scheduled April 17/18, 2019 at 00:00UTC (8:00pm US/Eastern)How to define the default vertical distance between nodes?Draw edge on arcNumerical conditional within tikz keys?TikZ: Drawing an arc from an intersection to an intersectionDrawing rectilinear curves in Tikz, aka an Etch-a-Sketch drawingLine up nested tikz enviroments or how to get rid of themHow to place nodes in an absolute coordinate system in tikzCommutative diagram with curve connecting between nodesTikz with standalone: pinning tikz coordinates to page cmDrawing a Decision Diagram with Tikz and layout manager