Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu peahoone (2012)

Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu on Cambridge'i Ülikooli keskasutuse staatuses olev akadeemiline raamatukogu, mis asub Suurbritannias Cambridge'is. Asutus hõlmab viit eri kohtades paiknevat raamatukogu:

• raamatukogu peahoones asuvat keskraamatukogu, mida tavakeeles nimetatakse lihtsalt ülikooli raamatukoguks (the UL)


• meditsiiniraamatukogu (Medical Library)^[1]


• matemaatikaraamatukogu (Betty and Gordon Moore Library;^[2] asukoht Centre for Mathematical Sciences)


• loodusteaduste raamatukogu (Central Science Library,^[3] varasema nimega Scientific Periodicals Library)


• õigusraamatukogu (Squire Law Library)^[4]

Cambridge'i Ülikooli raamatukogus on üle 7 miljoni köite^[5] ja paljud neist on avariiulitel (erinevalt Bodleian Libraryst ja Briti Raamatukogust). See on üks kuuest raamatukogust (ja kolmest ülikooliraamatukogust) Suurbritannias ja Iirimaal, millel on õigus saada sundeksemplar mis tahes Suurbritannias ja Iirimaal avaldatud raamatust. Igal aastal uueneb raamatukogu ligikaudu 80 000 raamatuga (arvestamata annetatud ja kingitud raamatuid).

Ülikooli teised raamatukogud |

Cambridge'i ülikoolile kuulub 114 raamatukogu.

Peale Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu viie raamatukogu on igal teaduskonnal oma eriala raamatukogu, kus on tavaliselt 30 000–150 000 raamatut, näiteks Seeley Ajalooraamatukogus on üle 100 000 raamatu.

Samuti on oma raamatukogu igal kolledžil. Näiteks Trinity kolledži Wreni raamatukogule kuulub 200 000 raamatut, mis on trükitud enne aastat 1800. Corpus Christi kolledži Parkeri raamatukogul on üks maailma suurematest varakeskaegsetest Euroopa käsikirjade kogudest (üle 600 käsikirja).

Kokku on ülikoolil umbes 15 miljonit raamatut.

Näitused |

Cambridge'i Ülikooli Raamatukogus korraldatakse regulaarselt näitusi,^[6] mis on külastajatele enamasti tasuta. Samuti pannakse välja erinevate kogude tähelepanuväärseid eksemplare.

Ajalugu |

Vaade peahoonele Robinsoni kolledžist. Näha on juurdeehitis.

Raamatukogu eksisteeris juba 15. sajandi alguses. Esimesed kindlad viited sellele raamatukogule pärinevad 1416. aasta märtsist, ehkki juhuslikke viiteid on juba 1250. ja 1363. aastast^[viide?]. 1416. aastal pärandas William Loring oma raamatud raamatukogule järgmiste sõnadega: "Item volo quod omnes libri mei juris civilis remaneant in communi libraria scolarium universitatis Cantebrigg' in perpetuum."

Kõige varasem kataloog pärineb umbes 1424. aastast.

Alates 16. sajandist on raamatukogu saanud teoseid heldetelt annetajatelt ja pärandajatelt ning kogu on sel viisil märkimisväärselt kasvanud.

Alates sellest ajast, kui raamatukogu hakkas saama sundeksemplare, on kogu pidev suurenemine tagatud.

Hooned |

Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu peahoone torn

Raamatukogu on mitmel korral laiendatud. 19. sajandi lõpul asus raamatukogu Old Schoolsis Senate House'i lähedal. Kui seal tekkis ruumikitsikus, siis mõisteti, et tollase raamatukogu laiendamine või juurdeehitused on ainult ajutised lahendused. 1921. aastal otsustati, et raamatukogu tuleb kolida "äärelinna".

Peahoone asub praegu Cambridge'i kesklinna lääneservas Robinsoni kolledži ning Clare'i kolledži Memorial Courti vahel. See ehitati aastatel 1931–1934. Hoone arhitekt on Giles Gilbert Scott, kes projekteeris ka Clare'i kolledži Memorial Courti. Tema projekt nägi ette avariiulitega raamatukogu, kus materjalidest moodustavad terviku vana (vanamoelised tammepuust raamatukapid) ja uus (koridoride põrandate geomeetriliste mustritega kaunistatud linoleum).

1934. aasta suve jooksul pakiti raamatukogu vallasvara 23 725 kasti ja transporditi kesklinnast uude hoonesse, kus raamatud paigutati metallriiulitele.^[7]Hoone kuninglik avamine^[viide?] toimus oktoobris, mil Cambridge'i Ülikoolis algab akadeemiline õppeaasta.

Scott on disaininud ka märgilise punase telefoniputka. Tema loomingu hulka kuuluvad veel näiteks Liverpooli katedraal, Waterloo sild ning Bankside'i elektrijaam, kus praegu asub Tate Moderni kunstimuuseum.^[8] Raamatukoguhoone on sarnane Scotti tööstusarhitektuuriga.

Hoone torni kõrgus on 48 meetrit (2 meetrit madalam St John'si kolledži kabelist ja 3 meetrit kõrgem King's College'i kabeli tipust). Kaasaegsete kinnitusel nimetas tollane varakantsler Neville Chamberlain seda avamisel "this magnificent erection"^[viide?], kuigi pärimus omistab seda fraasi ka kuningas George V-le. "Tumedale tornile" C. S. Lewisele omistatavas romaanis "The Dark Tower" on see torn prototüübiks. Torni on paigutatud väheväärtuslikuks peetud kirjandus ning lugejaid sinna ei lasta. Seetõttu tekkis üliõpilastel ettekujutus, et seal hoitakse pornograafiat.^[9]

Peahoonet on mitu korda laiendatud. Jaapani ja Hiina kogud asuvad Tadao Aoi annetatud juurdeehitises Aoi paviljonis, mis avati 1998. aastal.

Sundeksemplarid |

Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu on üks kuuest Suurbritannia ja Iirimaa sundeksemplare saavast raamatukogust (ning üks kolmest Suurbritannia ja Iirimaa ülikooliraamatukogust), millel on õigus saada sundeksemplar mis tahes raamatust, perioodilisest väljaandest, kaardist ja heliloomingusalvestisest, mis antakse välja Suurbritannias või Iirimaal. Need raamatukogud on:

• 
  Briti Raamatukogu^[10]


• Oxfordi Ülikooli Bodleian Library^[11]


• Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu


• 
  Šotimaa Rahvusraamatukogu^[12]


• 
  Dublini Trinity Kolledži Raamatukogu Iirimaal^[13]


• 
  Walesi Rahvusraamatukogu^[14]

Igal aastal lisandub Cambridge'i Ülikooli Raamatukokku umbes 120 000 raamatut. Suurbritannia teistest sundeksemplare saavatest raamatukogudest erineb see raamatukogu selle poolest, et suur hulk raamatuid asub avariiulitel. Osal raamatukogu lugejaskonnast (näiteks Cambridge'i Ülikooli akadeemilistel töötajatel ja kraadiõppuritel) on võimalik neid raamatuid koju laenutada.

Kohvik |

Raamatukogu peahoones on kohvik, mida nimetatakse Tea Roomiks. Seal pakutakse täisroogi, suupisteid ja jooke. Ehkki sinna ei tohi raamatukogu teavikutega siseneda, on see populaarne ajaviitmiskoht, kuhu võib minna ka oma suupistete ja teetermosega.

Lugejateenindus |

Raamatukogu on avatud kõigile Cambridge'i ülikooli liikmetele. Akadeemilised töötajad ja üliõpilased saavad raamatuid koju laenutada.

Ülejäänud Suurbritannia ülikoolide akadeemilised töötajad ja kraadiõppurid saavad raamatukogu kohapeal kasutada.

Teised peavad raamatukogu külastamiseks ostma raamatukogupileti ja neil pole õigust raamatuid koju laenutada.

Kogud |

Vaade peahoonele parkimisplatsilt. Juurdeehitist ei ole näha.

Raamatukogu kollektsiooni kuuluvad muu seas:

• Eksemplar 1455. aasta Gutenbergi Piiblist; see on varaseim Euroopa raamat, mille trükkimisel on kasutatud tinaladu (iga täht omaette tükk).


• 
  lord Actoni (katoliiklik ajaloolane, uusaja ajaloo Regiuse professor 1885–1902) raamatukogu, kuhu kuulub Euroopa ajalugu ja kirikuajalugu käsitlevaid raamatuid 15.–19. sajandist. Paljud neist raamatutest sisaldavad lord Actoni enda käega kirjutatud märkusi. Selle umbes 60 000 köitest koosneva raamatukogu sai ülikooli raamatukogu lord Actonilt päranduseks.


• 
  Charles Darwini kirjavahetuse ja raamatute arhiiv, mis pärineb tema tööraamatukogust, sealhulgas tema enda tööde eksemplarid.


• Hansoni kogu, kuhu kuulub olulisi raamatuid laevajuhtimise ja -ehituse kohta, samuti mereatlaseid, millest mõned pärinevad 16. sajandist.


• Bradshaw' kogu, mis koondab üle 14 000 köite, mis on kas Iirimaa-teemalised, on trükitud Iirimaal või mille on kirjutanud Iiri autorid. Tegemist on ühe tähtsama omalaadse koguga maailmas. Kogu pärineb Henry Bradshaw'lt. Osa raamatutest on trükitud Iirimaal enne 1850. aastat.^[15]


• 
  Cambridge University Pressiga tihedalt seotud tüpograafi Stanley Morisoni raamatukogu.


• "Kuninglik raamatukogu", mis koosneb Ely piiskopi John Moore'i enam kui 30 000 raamatust. Selle kogu pärandas ülikooli raamatukogule 1715. aastal kuningas George I (sellest ka kollektsiooni nimi).


• 
  Royal Commonwealth Society raamatukogu, mis sisaldab raamatuid, perioodikat, pamflette, fotosid ja käsikirju Briti impeeriumi ja Rahvaste Ühenduse kohta.


• 
  Piibliseltsi raamatukogu ja misjoniseltsi Society for Promoting Christian Knowledge raamatukogu.


• 
  Taylor-Schechteri kogu, kuhu kuulub 193 000 käsikirja ja käsikirjakatkendit Kairo Ben Ezra sünagoogist. Seda kogu on nimetatud hindamatuks. Kollektsioon on kingitus, mille tegi 1898. aastal Solomon Schechter. Tegemist on maailma suurima ja olulisima keskaegsete juudi käsikirjade koguga.^[16]


• 
  Codex Bezae Cantabrigiensis on tähtis kreeka- ja ladinakeelne Uue Testamendi koodeks 5. sajandist. Kreekakeelne tekst on ainulaadne, sest sisaldab interpolatsioone, mida ei leidu kuskil mujal. Selle annetas ülikoolile protestantlik õpetlane Theodor Beza, Jean Calvini õpilane ja järglane.


• 
  Cambridge'i laulud (Carmina Cantabrigiensia) – keskajast pärinevad ladinakeelsed luuletused 10 lehel (Codex Cantabrigiensis).


• Kogu Briti orientalistilt Edward Granville Browne'ilt (ligikaudu 480 koodeksit).


• Mitme helilooja, (näiteks William Alwyni, Arthur Blissi, Roberto Gerhardi, Peter Tranchelli) arhiivid.


• 
  Isaac Newtoni, lord Kelvini, Ernest Rutherfordi, George Edward Moore'i ja Siegfried Sassooni jt pabereid.


• 
  Greenwichi observatooriumi arhiivid.


• 
  Cambridge'i Ülikooli materjalid ja arhiivid.


• Ligi 1,5 miljonit kaarti.

Digiteerimisprojekt |

Squire Law Library.

2010. aasta juunis tegi Cambridge'i'i Ülikool teatavaks, et tänu 1,5 miljoni Suurbritannia naelsterlingi suuruse annetuse saamisele on võimalik alustada ülikooli raamatukogu mõnede kogude digiteerimist. Neid pääseb ka interneti teel tasuta vaatama Cambridge'i Digitaalse Raamatukogu lehe^[17] kaudu.

Selles projektis keskenduti algselt kahele kogule ("The Foundations of Faith", "The Foundations of Science"), mis sisaldavad Isaac Newtoni^[18] ja tema kaasaegsete käsikirju ning religioosseid tekste raamatukogu arhiivist.

Töötajad |

Raamatukogu praegune direktor Anne Jarvis on selle raamatukogu esimene naisdirektor^[19] ning peab ametit alates aastast 2009. Jarvis on õppinud Dublinis Trinity Kolledžis ajalugu ja kuulus juba aastatel 2000–2009 Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu töökollektiivi.

Enne Jarvist oli 15 aastat raamatukogu direktor Peter Fox (1994–2009).

Varasematel aegadel juhtis raamatukogu tööd üle 25 aasta Augustus Theodore Bartholomew. Seda ametikohta pidasid ka A. F. Scholfield (1923–1949), Eric Bertrand Ceadel (1967–1979) ja Frederick William Ratcliffe (1980–1994). 17. sajandil juhatas raamatukogu Abraham Wheelocke.

Ülikooli raamatukogus on töötanud ka Henry Bradshaw ja Charles Edward Sayle, kes koostas Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu ajaloo 1278–1900.^[15]

Viited |

Kirjandus |

• Peter Fox. "Cambridge University Library: the great collections", Cambridge, UK; New York: Cambridge University Press, 1998. ISBN 0521626366.


• J. C. T. Oates. "Cambridge University Library: a History; [Vol. 1]: From the beginnings to the Copyright Act of Queen Anne", Cambridge, UK; New York: Cambridge University Press, 1986. ISBN 0521306566.


• David McKitterick. "Cambridge University Library: a History; [Vol. 2]: the eighteenth and nineteenth centuries", Cambridge, UK; New York: Cambridge University Press, 1986. ISBN 0521306558.

Välislingid |

• Cambridge University Library


• Cambridge Digital Library


• University of Cambridge – Library catalogue interfaces