Skip to main content

Reinimaa Viited | Navigeerimismenüü

Saksamaa ajaloolised piirkonnadSaksamaa geograafia


saksa keelesLääne-EuroopasSaksamaalReini jõeBingeniHollandiNeckariKölniniLuksemburgiBelgiaMadalmaadeSaarimaa19. sajandiPreisi kuningriikJülich-Cleves-BergReini provintsiReinimaa-PalatinaadiPõhja-Rein-VestfaaliEsimest maailmasõdaAntantVersailles' rahulepinguremilitariseeris Reinimaa1936Teise maailmasõjaWesterwaldHunsrückTaunusEifelMoselRuhriAachenBonnKölnDuisburgDüsseldorfKoblenzKrefeldLeverkusenTrier










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Reinimaa




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search




Disambig gray.svg See artikkel räägib ajaloolisest piirkonnast; provintsi kohta vaata artiklit Reini provints



Reinimaa asukoht Reini jõe ääres


Reinimaa (saksa keeles Rheinland) on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, peamiselt Saksamaal Reini jõe kallastel[1]. Uuemal ajal on sellest saanud üldisem nimi Saksamaa alade kohta Reini kesk- ja alamjooksul Bingeni linnast Hollandi piirini või Neckari jõest Kölnini[2]. Läänes ulatub Reinimaa Luksemburgi, Belgia ja Madalmaade piirideni; idas hõlmab see vaid linnu, mis asuvad Reini ääres. Üldjoontes kattub see nime tänapäevase kasutusega, välja arvatud Saarimaa.


Kahe maailmasõja vahel tähistas "Reinimaa" kogu okupeeritud ja demilitariseeritud tsooni lääne pool Reini, sealhulgas sillapäid jõe idakaldal. Pärast Prantsuse võimu aluse läänekalda kokkukukkumist 19. sajandi alguses annekteeris Preisi kuningriik saksa- ja hollandikeelsed (Jülich-Cleves-Berg) alad jõe kesk- ja alamjooksul. Preisi valitsus moodustas neist aladest Reini provintsi (tuntud ka Reini Preisimaa nime all); see nimi sisaldub tänapäeval Reinimaa-Palatinaadi ja Põhja-Rein-Vestfaali liidumaade nimedes. Pärast Esimest maailmasõda okupeeris Reinimaa lääneosa Antant, seejärel demilitariseeriti see Versailles' rahulepingu alusel. Saksa armee remilitariseeris Reinimaa 1936. aastal osana diplomaatilisest jõudemonstratsioonist, kolm aastat enne Teise maailmasõja algust.


Piirkonna lõuna- ja idaosa on peamiselt künklikud (Westerwald, Hunsrück, Taunus ja Eifel) ning seda lõhestavad jõeorud, eelkõige Rein ja Mosel. Põhjaosa hõlmab Ruhri org.


Reinimaa suuremate linnade hulka kuuluvad Aachen, Bonn, Köln, Duisburg, Düsseldorf, Koblenz, Krefeld, Leverkusen ja Trier.



Viited |




  1. Dickinson, Robert E (1964). Germany: A regional and economic wild geography (2nd ed.). London: Methuen, p. 357 ff. Mall:ASIN.


  2. Marsden, Walter (1973). The Rhineland, Hastings House, New York. ISBN 978-0-8038-2070-8.










Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Reinimaa&oldid=4800603"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.056","walltime":"0.072","ppvisitednodes":"value":129,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":493,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":108,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":4,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":829,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 48.270 1 -total"," 18.88% 9.111 1 Mall:Viited"," 18.63% 8.991 1 Mall:Keel-de"," 13.17% 6.356 1 Mall:Lang"," 6.84% 3.303 1 Mall:See_artikkel"," 2.90% 1.398 1 Mall:ASIN"],"cachereport":"origin":"mw1306","timestamp":"20190330115902","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":112,"wgHostname":"mw1329"););

Popular posts from this blog

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Luksemburg Sisukord Nimi | Asend | Loodus | Riigikord | Haldusjaotus | Rahvastik | Riigikaitse | Majandus | Taristu | Ajalugu | Eesti ja Luksemburgi suhted | Haridus | Kultuur | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü50° N, 6° EÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.World Bank'i andmebaasÜlevaade Luksemburgi loodusest.Ülevaade Luksemburgi metsadest.Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.Luxembourg’s biodiversity at risk.Maailma kahepaiksete andmebaas.Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.Système politique. TerritoireÜlevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.The World FactbookMonique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.Luksemburgi armee koduleht.Luksemburgi armee relvastus.Eesti Välisministeerium.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.Luksemburgr

Johann Wolfgang von Goethe Sisukord Elukäik | Looming | Tunnustus | Teosed | Teosed eesti keeles | Kirjandus | Välislingid | Viited | NavigeerimismenüüJohann Wolfgang von GoetheGoethe sajanda surmapäeva puhulGoethe — filosoof ja loodusuurija"Rahuldamatus: "Faustist" ja Eestist""Romaaniülikool: J. W. Goethe "Noore Wertheri kannatused""SurimaskVappJohann Wolfgang von Goether"Türklannast „Luther“ reformib islamit"Arhiiviversioon