Valitsemisvorm ehk poliitiline režiim on üldine raamistik, mille abil kontrollitakse riiki või kogukonda. Valitsemisvormiga määratakse riigivalitsemise üldised põhimõtted, riigivõimu ulatus ja viis, kuidas toimub võimuvahetus.

Aristotelese taksonoomia |

Aristotelese režiimide liigitus

Valitsemise koostisosad |

Valitsemisvormide juures on oluline, millest koosneb riigi poliitiline võimusüsteem ^[1]:

• traditsiooniline/eelmodernne (valitsus moodustub klanni või sugulussidemete põhjal või modernsel bürokraatlikul viisil)


• isikustatud või ebaisikuline


• 
  autokraatia (totalitarism), oligarhia või demokraatia
  


• 
  valitav või päritav


• 
  otsesed valimised või kaudsed valimised (näiteks valimiskogu)


• 
  sekulaarne, riigiusk koos religioonide võrdõiguslikkusega, teokraatia
  


• 
  vabariik või monarhia
  


• 
  konstitutsiooniline monarhia või absoluutne monarhia
  


• 
  enamusvalitsus või valitsuskoalitsioon
  


• valimised, kus igas ringkonnas võidab üks kandidaat, või proportsionaalsed valimised
  


• 
  parteisüsteem: lubatud valimisliidud, üheparteiline riik, domineerivate parteidega süsteem, kaheparteisüsteem, mitmeparteisüsteem


• 
  võimude lahusus (seadusandlik võim, kohtuvõim ja täidesaatev võim) on olemas või puudub


• 
  parlamentaarne vabariik, presidentaalne vabariik või poolpresidentaalne vabariik
  


• kas juhtimine on jaotatud mitme institutsiooni vahel, näiteks Prantsusmaal on peaminister ja president, USA-s peaminister puudub


• seadusandliku võimu pädevus: kummipitsat või aktiivne parlament
  


• 
  unikameralism või bikameralism (harva ka trikameralism ja tetrakameralism)


• mitu parteid või koalitsiooni on parlamendis


• 
  konföderatsioon, föderatsioon või unitaarriik
  


• 
  valimissüsteem:
  
  • 
    pluralistlik ("esimene saab ka koha")
  
  
  • 
    enamusvalimised (50% + 1), sealhulgas kahe vooruga valimised
  
  
  • supermajoritaarne (55–75%) – USA senati valimine, absoluutne enamus
  
  
  • ühehäälsus (100%)
  
  


• majandussüsteem


• valdavad ideoloogiad ja kultuur
  


• tugev või nõrk institutsionaalne võimekus


• 
  legitiimne või mitte


• 
  de facto (toimiv) või de jure (vaid seadustes kirjas, aga tegelikult mittetoimiv) valitsus


• 
  Suveräänsus, pooliseseisev, sõltuv

Riigivalitsemise vorme
Vabariik ██ Presidentaalne vabariik ██ Presidentaalne valitsemise vorm koos parlamendiga, kus täidesaateva võimu kohustused on jaotatud ██ Poolpresidentaalne vabariik ██ Parlamentaarne vabariik Monarhistlik riik ██ Parlamentaarne monarhia ██ Konstitutsiooniline monarhia ██ Absoluutne monarhia Erilised ██ Üheparteisüsteem ██ Sõjaväeline diktatuur Seisuga: Aprill 2006

Valitsemisvormide näiteid |

• 
  Monarhia – ainuvalitsus, võim päritav.


• 
  Teokraatia – vaimulik ja ilmalik võim lahutamata ning usujuht on ühtlasi riigijuhiks.


• 
  Autokraatia – isikuvõim, isikuvalitsus, autoritaarne diktatuur


• 
  Türannia ehk hirmuvalitsus – massiline vägivald ja ohjeldamatu omavoli.


• 
  Despootia – türannia idamaades.


• 
  Diktatuur – ainuvalitsus, sõjaväelise riigipöörde teel võimule tulnud režiim.


• 
  Aristokraatia – võim kuulub teatud ringkonnale.


• 
  Oligarhia – kildkonnavalitsus, võim kinnisel seltskonnal.


• 
  Nomenklatuurivalitsus – iseloomulik diktatuurile, kus on valitseva ringkonna jaoks loodud privileegide ehk eesõiguste süsteem.


• 
  Demokraatia – rahvavõim.


• 
  Dominioon – piiratud territooriumi osaline iseseisvus (oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus), impeeriumi või suurriigi koosseisus.

Viited |

Välislingid |

• 
  20. sajandi valitsuste vormid (inglise keeles)


• 
  20. sajandi valitsuste vormid 2. klassifikatsioon (inglise keeles)