Pfalzi kuurvürstkond Sisukord Ajalugu | Vapid | Pfalzi kuurvürstkonna valitsejate loend | Välislingid | NavigeerimismenüüPfalzi kuurvürstkond
Baieri ajaluguSaksa-Rooma riikPfalzi kuurvürstkond
Saksa-Rooma riigipfaltskrahvipfaltskrahvkondkuurvürstidenaSaksa-Rooma riiki1356. aasta kuldbullagaPfalziRheinland-PfalziliidumaalPrantsuseregioonistAlsaceSeltzifoogtkondHeidelbergiMannheimiEzzonite dünastiaKölniBonniMoseliNaheAlzeyHermann IIKonrad der StauferFriedrich I BarbarossaHohenstaufeniteFrangimaalFranche-ComtéSaali keisriteltSaarbrückenistWelfideleWittelsbachiBaieri hertsogiteleBaieriLudwig IIAmbergiPavia lepingugaLudwig IVRudolfileRuprechtilekuurvürstkonnaksFrangimaaŠvaabimaaReinimaariigivikaariSimmernisKaiserslauternisZweibrückenisNeuburgisSulzbachisHeidelbergisluterlusekalvinismikalvinistileSimmerniFriedrich III-leHollandisPrantsusmaalFriedrich VBöömimaaFerdinand IIValgemäe lahingusokupeerisid varstiBaieri kuurvürstVestfaali rahugaKarl LudwigNeuburgiPhilipp WilhelmJülichiBergiJohann WilhelmiHeidelbergiMannheimiKarl TheodorBaieriBaieri kuurvürstkonnagaBaieri kuurvürstipfaltskrahvZweibrückeniPrantsuse revolutsioonisõdadesBadeniSaksa-Rooma riiksuurhertsogkonnaksViini kongressilSpeyeri piiskopkondSpeyerBaieri kuningriigiTirooliAustrialeregioonTeise maailmasõjaRheinland-PfalziPreisimaaHessen-DarmstadtiFriedrich I BarbarossaKonrad der StauferMaximilian ISõõrSaksa-Rooma riigisEzzonite dünastiaKölniBonniMoseliNaheAlzeyHermann IIKonrad der StauferFriedrich I BarbarossaHohenstaufeniteFrangimaalFranche-ComtéSaali keisriteltSaarbrückenistWelfideleWittelsbachiBaieri hertsogiteleBaieriLudwig IIAmbergiPavia lepingugaLudwig IVRudolfileRuprechtile1356. aasta kuldbullagakuurvürstkonnaksFrangimaaŠvaabimaaReinimaariigivikaariSaksa kuningatRichard CornwallistAlfonso XSimmernisKaiserslauternisZweibrückenisNeuburgisSulzbachisHeidelbergisluterlusekalvinismi
(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());
Pfalzi kuurvürstkond
Jump to navigation
Jump to search
Vapp
Lipp
Pfalzi kuurvürstkonna jaotus aastal 1789.
Reini pfaltskrahvkond (saksa keeles Pfalzgrafschaft bei Rhein), hiljem Pfalzi kuurvürstkond (saksa keeles Kurpfalz), oli Saksa-Rooma riigi ajalooline territoorium, pfaltskrahvi hallatav pfaltskrahvkond. Selle valitsejad teenisid kuurvürstidena Saksa-Rooma riiki "juba ammustest aegadest", nagu täheldatud paavsti kirjas aastast 1261, ja kinnitati 1356. aasta kuldbullaga kuurvürstideks.
Pfalzi kuurvürstkond oli palju suurem territoorium, kui see, mis sai hiljem tuntuks Reini Pfalzina (Rheinpfalz) Reini vasakul kaldal ning on nüüd tänapäevane Pfalzi piirkond Saksamaa Rheinland-Pfalzi liidumaal, ja osa Prantsuse regioonist Alsace'ist (Seltzi foogtkond aastatel 1418–1766). Pfalzi kuurvürstkond omas ka territooriumi Reini idakaldal, sealhulgas Heidelbergi ja Mannheimi linnad.
Sisukord
1 Ajalugu
1.1 Lotringi pfaltskrahvkond
1.2 Varajane ajalugu
1.3 Kuurvürstkond
1.4 Kolmekümneaastane sõda
1.5 Hilisem ajalugu
1.6 Pärast keisririiki
2 Vapid
3 Pfalzi kuurvürstkonna valitsejate loend
3.1 Lotringi pfaltskrahvid, 915–1085
3.1.1 Ezzonite dünastia
3.2 Reini pfaltskrahvid, 1085–1356
3.2.1 Hohenstaufenitest pfaltskrahvid
3.2.2 Welfidest pfaltskrahvid
3.2.3 Wittelsbachidest pfaltskrahvid
3.3 Pfalzi kuurvürstid, 1356–1777
3.3.1 Esimene kuurvürstkond, 1356–1648
3.3.2 Teine kuurvürstkond, 1648–1777
3.4 Baieri kuurvürstid ja Reini pfaltskrahvid, 1777–1803
3.5 Uuem ajalugu
4 Välislingid
Ajalugu |
Lotringi pfaltskrahvkond |
Pfalz tõusis esile Lotringi pfaltskrahvkonnast, mis tekkis 10. sajandil. 11. sajandil domineeris Pfalzis Ezzonite dünastia, kes valitses mitut krahvkonda Reini mõlemal kaldal. Need territooriumid asusid peamiselt Kölni-Bonni ümbruses, kuid ulatusid ka lõunasse Moseli ja Nahe jõgedeni. Lõunapoolseim punkt oli Alzey lähedal.
Varajane ajalugu |
Umbes aastast 1085/86, pärast viimase Ezzonite dünastiast pfaltskrahvi Hermann II surma kaotas Pfalz oma sõjalise tähtsuse Lotringis. Pfaltskrahvi territoriaalset võimu vähendati tema krahvkondadeni piki Reini, sellest ajast ka nimi Reini pfaltskrahvkond.
Esimene pärilik Reini pfaltskrahv (1156–1195) oli Konrad der Staufer, kes oli keiser Friedrich I Barbarossa noorem vend. Selle päriliku valdusega liidetud territooriumid algasid Hohenstaufenite valdustest Frangimaal ja Reinimaal (Hohenstaufenite muud harud said valdusi Švaabimaal, Franche-Comté ja nii edasi). Suur osa sellest oli nende keiserlikelt eelkäijatelt, Saali keisritelt, ja osa Konradi emapoolsetelt eelkäijatelt Saarbrückenist. See taust selgitab Ülem- ja Reini Pfalzi pärandi koosseisu järgnevatel sajanditel.
Aastal 1195 läks Pfalz Staufeni krahvi pärija Agnese abielu kaudu Welfidele. 13. sajandi algul langes territoorium Welfi pärija Agnese abielu kaudu Wittelsbachi Baieri hertsogitele, kes olid ka Baieri pfaltskrahvid.
Territooriumi hilisema jagamise käigus Ülem-Baieri hertsogi Ludwig II pärijate vahel aastal 1294 sai Wittelsbachide vanem haru valdusi nii Reini Pfalzis kui ka Baieri "Nordgau" (Baieri alad põhja pool Doonaud) territooriumidel tuumikuga ümber Ambergi linna. Kuna see regioon oli poliitiliselt ühendatud Reini Pfalziga, muutus nimi Ülem-Pfalz (saksa keeles Oberpfalz) 16. sajandi algusest üldiseks, võrreldes Alam-Pfalziga piki Reini.
Pavia lepinguga aastal 1329 andis Ludwig II poeg keiser Ludwig IV Pfalzi oma vennapoegadele Rudolfile ja Ruprechtile.
Kuurvürstkond |
Palantinaadi alad 1447. aastal
1356. aasta kuldbullaga tunnistati Pfalz üheks ilmalikuks kuurvürstkonnaks ja talle anti pärilik keisririigi ülemkammerhärra (saksa keeles Erztruchseß, ladina keeles Archidapifer) amet ning Frangimaa, Švaabimaa, Reinimaa ja Lõuna-Saksamaa riigivikaari (Reichsverweser) amet. Sellest ajast alates oli Reini pfaltskrahv üldiselt tuntud kui Pfalzi kuurvürst (saksa keeles Kurfürst von der Pfalz, ladina keeles Palatinus elector).
Territooriumide jagamise praktika tõttu perekonna erinevate harude vahel said 16. sajandi alguses Pfalzi Wittelsbachide nooremad liinid võimule Simmernis, Kaiserslauternis ja Zweibrückenis (Alam-Pfalzis) ning Neuburgis ja Sulzbachis (Ülem-Pfalzis). Pfalzi kuurvürst, kes nüüd asus Heidelbergis, võttis omaks luterluse 1530. aastatel ja kalvinismi 1550. aastatel.
Kui perekonna vanem haru aastal 1559 välja suri, läks kuurvürstkond vankumatule kalvinistile Simmerni Friedrich III-le ja Pfalzist sai üks suuremaid kalvinismi keskusi Euroopas, toetades kalvinistlikke mässe nii Hollandis kui ka Prantsusmaal.
1645. aastal
Kolmekümneaastane sõda |
Pikemalt artiklis Kolmekümneaastane sõda.- Pikemalt artiklis Pfalzi kampaania.
Pikemalt artiklis Kolmekümneaastane sõda.Aastal 1619 nõustus Friedrich V võtma Böömimaa seisustelt vastu Böömimaa trooni. Ta alistati varsti, aastal 1620 keiser Ferdinand II vägede poolt Valgemäe lahingus, ning Hispaania ja Baieri väed okupeerisid varsti Pfalzi enda. Kutsuti "Talvekuningaks", kuna tema valitsemine Böömimaal kestis vaid ühe talve. Aastal 1623 pandi Friedrich riigivande alla. Friedrich V territooriumid ja tema seisund kuurvürstina anti üle Wittelsbachide kaugele sugulasele Baieri hertsog Maximilian I-le. Kuigi tehniliselt Pfalzi kuurvürst, oli ta tuntud kui Baieri kuurvürst. Aastast 1648 valitses ta vaid Baieris ja Ülem-Pfalzis, kuid säilitas kõik oma kuurvürsti tiitlid ja vanemluse Pfalzi kuurvürstkonnas.
Vestfaali rahuga aastal 1648 taastati Alam-Pfalzis troonile Friedrich V poeg Karl Ludwig ja talle anti uus kuurvürsti tiitel, milleks oli ka "Pfalzi kuurvürst", kuid vähem tähtis, kui teised kuurvürstid.
1712. aastal
Hilisem ajalugu |
Aastal 1685 suri Simmerni liin välja ja Pfalzi päris katoliiklasest Neuburgi pfaltskrahv Philipp Wilhelm (ka Jülichi ja Bergi hertsog). Johann Wilhelmi valitsemise ajal (1690-1716) viidi kuurvürsti residents Düsseldorfi, aastal 1718 toodi see tagasi Heidelbergi ja aastal 1720 viidi see Mannheimi.
circa 1750. aastal
Aastal 1742 päris Pfalzi Sulzbachi hertsog Karl Theodor. Karl Theodor päris ka Baieri kuurvürstkonna, kui selle valitsev liin aastal 1777 hääbus. Pfalzi kuurvürsti tiitel ja võim liideti Baieri kuurvürstkonnaga, Karl Theodor ja tema pärijad säilitasid ainult ühe hääle ja Baieri kuurvürsti eelnevuse. Nad jätkasid tiitli "Reini pfaltskrahv" (saksa keeles Pfalzgraf bei Rhein, ladina keeles Comes Palatinus Rheni) kasutamist.
Karl Theodori pärija, Zweibrückeni (Prantsuse piiril) hertsog Maximilian Joseph kogus aastal 1799 kõik Wittelsbachide territooriumid ühtse valitsemise alla. Pfalz lammutati Prantsuse revolutsioonisõdades. Esiteks okupeeriti ja siis annekteeriti selle vasakkalda territooriumid Prantsusmaa poolt alates aastast 1795; seejärel võeti aastal 1803 selle paremkalda territooriumid Badeni markkrahvi poolt. Reini Pfalz, kui selgepiiriline territoorium, kadus. Aastal 1806 lõpetati Saksa-Rooma riik ja koos sellega kõik kuurvürstide õigused ja vastutused.
Pärast keisririiki |
Aastal 1806 ülendati Baden suurhertsogkonnaks ja osa endisest Pfalzist, sealhulgas Mannheim, sai uue suurhertsogkonna osaks. Viini kongressil aastatel 1814 ja 1815 tagastati vasakkalda Pfalz – suurendatuna selliste territooriumidega nagu endine Speyeri piiskopkond ja vaba riigilinn Speyer –Wittelsbachidele ja sai aastal 1816 Baieri kuningriigi ametlikuks osks, vastutasuks Tirooli eest, mille Baieri loovutas Austriale. Seejärel oli see regioon, mis on põhimõtteliselt tuntud kui Pfalz. Ala jäi Baieri osaks Teise maailmasõja järgse ajani, kui see eraldati ja sai uue Rheinland-Pfalzi liidumaa osaks, koos endiste Preisimaa ja Hessen-Darmstadti vasakkalda territooriumidega.
Vapid |
Täielik vapp aastast 1703.
Aastal 1156 sai keiser Friedrich I Barbarossa vend Konrad der Staufer pfaltskrahviks. Vana Hohenstaufenite vapp, üksik lõvi, sai pfaltskrahvkonna vapiks. Abieludega lisandusid Pfalzi vapile ka Welfide ja hiljem Wittelsbachide elemendid. Ka Baieri vappi kasutati viitega kuurvürsti Baieri valdustele. Vappi laiendati lõvi ja Baieri vapi lisamisega pärast Maximilian I tõusmist Pfalzi kuurvürstiks aastal 1623, kasutati samaaegselt näidatud vappidega. Sõõr kujutas nende positsiooni Saksa-Rooma riigi ülemkammerhärrana.
Pfalzi kuurvürstkonna valitsejate loend |
Pfalzi kuurvürst (saksa keeles Kurfürst von der Pfalz) valitses Reini Pfalzi kuurvürstkonda Saksa kuningriigis ja Saksa-Rooma riigis aastatel 915–1803.
Lotringi pfaltskrahvid, 915–1085 |
Pfalz kasvas välja Lotringi pfaltskrahvkonnast, mis tekkis 10. sajandil.
Wigerich, Bidgau krahv (u 915/916–922)- Godfrey, Jülichgau krahv (u 940)
Ezzonite dünastia |
11. sajandi jooksul domineeris pfaltskrahvkonnas Ezzonite dünastia, kes valitses mitut krahvkonda Reini mõlemal kaldal. Need territooriumid asusid peamiselt Kölni-Bonni ümbruses, kuid ulatusid ka lõunasse Moseli ja Nahe jõgedeni. Lõunapoolseim punkt oli Alzey lähedal.
Hermann I, 945–994
Ezzo, 994–1034
Otto I, 1034–1045 (Švaabimaa hertsog 1045–47)
Heinrich I, 1045–1061
Hermann II, 1061–1085 (Anno II eestkoste all aastani 1064)
Reini pfaltskrahvid, 1085–1356 |
Umbes aastast 1085/86, pärast viimase Ezzonite dünastiast pfaltskrahvi Hermann II surma kaotas Pfalz oma sõjalise tähtsuse Lotringis. Pfaltskrahvi territoriaalset võimu vähendati tema krahvkondadeni piki Reini, sellest ajast ka nimi Reini pfaltskrahvkond.
Heinrich II von Laach, 1085–1095
Siegfried von Ballenstedt, 1095–1113
Gottfried von Calw, 1113–1129
Wilhelm von Ballenstedt, 1129–1139
Heinrich IV Jasomirgott, 1139–1142
Hermann III von Stahleck, 1142–1155
Hohenstaufenitest pfaltskrahvid |
Esimene pärilik Reini pfaltskrahv oli Konrad der Staufer, kes oli keiser Friedrich I Barbarossa noorem vend. Selle päriliku valdusega liidetud territooriumid algasid Hohenstaufenite valdustest Frangimaal ja Reinimaal (Hohenstaufenite muud harud said valdusi Švaabimaal, Franche-Comté ja nii edasi). Suur osa sellest oli nende keiserlikelt eelkäijatelt, Saali keisritelt, ja osa Konradi emapoolsetelt eelkäijatelt Saarbrückenist. See taust selgitab Ülem- ja Reini Pfalzi pärandi koosseisu järgnevatel sajanditel.
Konrad der Staufer 1156–1195
Welfidest pfaltskrahvid |
Aastal 1195 läks Pfalz Staufeni krahvi pärija Agnese abielu kaudu Welfidele.
Heinrich V Vanem, 1195–1213
Heinrich VI Noorem, 1213–1214
Wittelsbachidest pfaltskrahvid |
13. sajandi algul langes territoorium Welfi pärija Agnese abielu kaudu Wittelsbachi Baieri hertsogitele, kes olid ka Baieri pfaltskrahvid.
Ludwig I, 1214–1227
Otto II, 1227–1253
Ludwig II Range (Ülem-Baieri hertsog), 1253–1294
Territooriumi hilisema jagamise käigus Ülem-Baieri hertsogi Ludwig II pärijate vahel aastal 1294 sai Wittelsbachide vanem haru valdusi nii Reini Pfalzis kui ka Baieri "Nordgau" (Baieri alad põhja pool Doonaud) territooriumidel tuumikuga ümber Ambergi linna. Kuna see regioon oli poliitiliselt ühendatud Reini Pfalziga, muutus nimi Ülem-Pfalz (saksa keeles Oberpfalz) 16. sajandi algusest üldiseks, võrreldes Alam-Pfalziga piki Reini.
Rudolf I, 1294–1317
Adolf, 1317–1327
Pavia lepinguga aastal 1329 andis Ludwig II poeg keiser Ludwig IV Pfalzi oma vennapoegadele Rudolfile ja Ruprechtile.
Rudolf II, 1329–1353
Ruprecht I, 1353–1356
Pfalzi kuurvürstid, 1356–1777 |
1356. aasta kuldbullaga tunnistati Pfalz üheks ilmalikuks kuurvürstkonnaks ja talle anti pärilik keisririigi ülemkammerhärra (saksa keeles Erztruchseß, ladina keeles Archidapifer) amet ning Frangimaa, Švaabimaa, Reinimaa ja Lõuna-Saksamaa riigivikaari (Reichsverweser) amet. Sellest ajast alates oli Reini pfaltskrahv üldiselt tuntud kui Pfalzi kuurvürst (saksa keeles Kurfürst von der Pfalz, ladina keeles Palatinus elector). Kuurvürsti amet oli juba varem eksisteerinud (näiteks valiti aastal 1257 kaks rivaalitsevat Saksa kuningat: Richard Cornwallist ja Alfonso X), kuigi on raske määrata selle ameti täpset algust.
Territooriumide jagamise praktika tõttu perekonna erinevate harude vahel said 16. sajandi alguses Pfalzi Wittelsbachide nooremad liinid võimule Simmernis, Kaiserslauternis ja Zweibrückenis (Alam-Pfalzis) ning Neuburgis ja Sulzbachis (Ülem-Pfalzis). Pfalzi kuurvürst, kes nüüd asus Heidelbergis, võttis omaks luterluse 1530. aastatel ja kalvinismi 1550. aastatel.
Esimene kuurvürstkond, 1356–1648 |
| Wittelsbachide dünastia | ||||
| Pilt | Nimi | Algus | Lõpp | Märkused |
|---|---|---|---|---|
 | Ruprecht I | 10. jaanuar 1356 | 16. veebruar 1390 | Ülalkirjeldatud Ruprecht I |
 | Ruprecht II | 16. veebruar 1390 | 6. jaanuar 1398 | Ruprecht I vennapoeg, Adolfi poeg |
 | Ruprecht III | 6. jaanuar 1398 | 18. mai 1410 | Ruprecht II poeg, valiti aastal 1400 Saksa kuningaks |
 | Ludwig III | 18. mai 1410 | 30. detsember 1436 | Ruprecht III poeg |
 | Ludwig IV | 30. detsember 1436 | 13. august 1449 | Ludwig III poeg |
 | Friedrich I | 13. august 1449 | 12. detsember 1476 | Ludwig IV vend |
 | Philipp | 12. detsember 1476 | 28. veebruar 1508 | Ludwig IV poeg |
 | Ludwig V | 28. veebruar 1508 | 16. märts 1544 | Philippi poeg |
 | Friedrich II | 16. märts 1544 | 26. veebruar 1556 | Ludwig V vend |
 | Ottheinrich | 26. veebruar 1556 | 12. veebruar 1559 | Friedrich II vennapoeg, Ruprecht von Freisingi poeg |
| Simmerni liin | ||||
| Pilt | Nimi | Algus | Lõpp | Märkused |
 | Friedrich III | 12. veebruar 1559 | 26. oktoober 1576 | Kui perekonna vanem haru aastal 1559 välja suri, läks kuurvürstkond vankumatule kalvinistile Simmerni Friedrich III-le ja Pfalzist sai üks suuremaid kalvinismi keskusi Euroopas, toetades kalvinistlikke mässe nii Hollandis kui ka Prantsusmaal. |
 | Ludwig VI | 26. oktoober 1576 | 22. oktoober 1583 | Friedrich III poeg |
 | Friedrich IV | 22. oktoober 1583 | 19. september 1610 | Ludwig VI poeg. Asutas aastal 1608 koos oma nõuandja Anhalti Christianiga protestantlike riikide evangeelse uniooni. |
 | Friedrich V | 19. september 1610 | 23. veebruar 1623 | Friedrich IV poeg ning abielus James I tütre Elizabethiga. Aastal 1619 nõustus Friedrich V võtma Böömimaa seisustelt vastu Böömimaa trooni. Ta alistati varsti, aastal 1620 keiser Ferdinand II vägede poolt Valgemäe lahingus, ning Hispaania ja Baieri väed okupeerisid varsti Pfalzi enda. Kutsuti "Talvekuningaks", kuna tema valitsemine Böömimaal kestis vaid ühe talve. Aastal 1623 pandi Friedrich riigivande alla. |
| Baieri dünastia, 1623–48 | ||||
| Pilt | Nimi | Algus | Lõpp | Märkused |
 | Maximilian I | 23. veebruar 1623 | 24. oktoober 1648 | Friedrich V territooriumid ja tema seisund kuurvürstina anti üle Wittelsbachide kaugele sugulasele Baieri hertsog Maximilian I-le. Kuigi tehniliselt Pfalzi kuurvürst, oli ta tuntud kui Baieri kuurvürst. Aastast 1648 valitses ta vaid Baieris ja Ülem-Pfalzis, kuid säilitas kõik oma kuurvürsti tiitlid ja vanemluse Pfalzi kuurvürstkonnas. |
Teine kuurvürstkond, 1648–1777 |
| Taastatud Simmerni liin | ||||
| Pilt | Nimi | Algus | Lõpp | Märkused |
|---|---|---|---|---|
 | Karl I Ludwig | 24. oktoober 1648 | 28. august 1680 | Friedrich V poeg. Vestfaali rahuga aastal 1648 taastati Alam-Pfalzis troonile Friedrich V poeg Karl Ludwig ja talle anti uus kuurvürsti tiitel, milleks oli ka "Pfalzi kuurvürst", kuid vähem tähtis, kui teised kuurvürstid. |
 | Karl II | 28. august 1680 | 26. mai 1685 | Karl I Ludwigi poeg. Viimane Simmerni liinist. |
| Neuburgi liin | ||||
| Pilt | Nimi | Algus | Lõpp | Märkused |
 | Philipp Wilhelm | 26. mai 1685 | 2. september 1690 | Aastal 1685 suri Simmerni liin välja ja Pfalzi päris katoliiklasest Neuburgi pfaltskrahv Philipp Wilhelm (ka Jülichi ja Bergi hertsog). |
 | Johann Wilhelm | 2. september 1690 | 8. juuni 1716 | Philipp Wilhelmi poeg |
 | Karl III Philipp | 8. juuni 1716 | 31. detsember 1742 | Johann Wilhelmi vend. Viimane Neuburgi liinist. Viis Pfalzi pealinna aastal 1720 Heidelbergist Mannheimi. |
| Sulzbachi liin | ||||
| Pilt | Nimi | Algus | Lõpp | Märkused |
 | Karl IV Theodor | 31. detsember 1742 | 16. veebruar 1799 | Aastal 1742 päris Pfalzi Sulzbachi hertsog Karl Theodor. Karl Theodor päris ka Baieri kuurvürstkonna, kui selle valitsev liin aastal 1777 hääbus. |
Baieri kuurvürstid ja Reini pfaltskrahvid, 1777–1803 |
| Sulzbachi liin | ||||
| Pilt | Nimi | Algus | Lõpp | Märkused |
|---|---|---|---|---|
Karl IV Theodor | 30. detsember 1777 | 16. veebruar 1799 | Pfalzi kuurvürsti tiitel ja võim liideti Baieri kuurvürstkonnaga, Karl Theodor ja tema pärijad säilitasid ainult ühe hääle ja Baieri kuurvürsti eelnevuse. Nad jätkasid tiitli "Reini pfaltskrahv" (saksa keeles Pfalzgraf bei Rhein, ladina keeles Comes Palatinus Rheni) kasutamist. | |
| Zweibrückeni liin | ||||
| Pilt | Nimi | Algus | Lõpp | Märkused |
 | Maximilian II Joseph | 16. veebruar 1799 | 27. april 1803 | Karl Theodori pärija, Zweibrückeni (Prantsuse piiril) hertsog Maximilian Joseph kogus aastal 1799 kõik Wittelsbachide territooriumid ühtse valitsemise alla. Pfalz lammutati Prantsuse revolutsioonisõdades. Esiteks okupeeriti ja siis annekteeriti selle vasakkalda territooriumid Prantsusmaa poolt alates aastast 1795; seejärel võeti aastal 1803 selle paremkalda territooriumid Badeni markkrahvi poolt. Reini Pfalz, kui selgepiiriline territoorium, kadus. Aastal 1806 lõpetati Saksa-Rooma riik ja koos sellega kõik kuurvürstide õigused ja vastutused. |
Uuem ajalugu |
Alles pärast suuri taastamisi aastal 1815 taastati (Reini või Alam-)Pfalz, kuigi ilma igasuguse kuurvürstliku rollita enam, ühena siis kaheksast Baieri ringkonnast (provintsist). Pärast Teist maailmasõda võttis Ameerika sõjaväeline valitsus Saksamaal selle Baierilt ära ja pani kokku naaberterritooriumidega uue liidumaa Rhenania-Pfalzi (saksa: Rheinland-Pfalz) moodustamiseks pealinnaga Mainzis. Rahvas – niipalju kui Pfalzi jagamine neid puudutas, tundes sügavat hooletussejätmise tunnet kauge Müncheni valitsuse poolt – kiitis selle hiljem rahvahääletusel heaks.
Välislingid |
.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Pfalzi kuurvürstkond |
Kategooriad:
- Baieri ajalugu
- Saksa-Rooma riik
- Pfalzi kuurvürstkond
(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.244","walltime":"0.322","ppvisitednodes":"value":498,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":6121,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":268,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":10,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":1,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":2881,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 155.066 1 -total"," 75.37% 116.881 1 Mall:ToimetaAeg"," 52.57% 81.524 1 Mall:Ambox"," 21.31% 33.037 1 Mall:Commonskat"," 18.20% 28.223 1 Mall:Commons"," 16.15% 25.040 1 Mall:Sõsarprojekt"," 13.65% 21.168 1 Mall:Äärekast"," 2.89% 4.477 2 Mall:Vaata"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.072","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":842289,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1301","timestamp":"20190403064015","ttl":2592000,"transientcontent":false););"@context":"https://schema.org","@type":"Article","name":"Pfalzi kuurvu00fcrstkond","url":"https://et.wikipedia.org/wiki/Pfalzi_kuurv%C3%BCrstkond","sameAs":"http://www.wikidata.org/entity/Q22880","mainEntity":"http://www.wikidata.org/entity/Q22880","author":"@type":"Organization","name":"Wikimedia projektide kaastu00f6u00f6lised","publisher":"@type":"Organization","name":"Wikimedia Foundation, Inc.","logo":"@type":"ImageObject","url":"https://www.wikimedia.org/static/images/wmf-hor-googpub.png","datePublished":"2012-09-16T17:51:03Z","dateModified":"2019-01-05T11:40:39Z","image":"https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/03/Arms_of_the_Palatinate_%28Bavaria-Palatinate%29.svg"(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgBackendResponseTime":116,"wgHostname":"mw1245"););
