Skip to main content

14. aprill Sisukord Sündmused | Sündinud | Surnud | Pühad | Ilmarekordid | Viited | NavigeerimismenüüChess is mandatory in Armenian schoolsr

Aasta päevad


Gregoriuse kalendriliigaastalJuliuse kalendri190120990. jaanuar30. veebruar31. veebruar0. märts










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




14. aprill




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search













































<< Aprill >>

E

T

K

N

R

L

P
123456
7
8910111213
14
151617181920
21
222324252627
28
2930

2019

14. aprill on Gregoriuse kalendri 104. (liigaastal 105.) päev. Juliuse kalendri järgi 1. aprill (1901–2099).




Sisukord





  • 1 Sündmused

    • 1.1 Eestis


    • 1.2 Maailmas



  • 2 Sündinud


  • 3 Surnud


  • 4 Pühad


  • 5 Ilmarekordid


  • 6 Viited




Sündmused |



Eestis |



  • 1909 – Eesti Rahva Muuseumi tegevus algas[1].


  • 1922 – registreeriti Hobuseasjanduse ja -Arendamise Armastajate Ühing, mis oli Eesti Ratsaspordi Liidu eelkäija[2].


  • 1927 – Kohtla-Järvel asutati spordiselts Võimula[2].


  • 1939 – Hollandi saadik L. P. J. de Decker esitas oma volitused presidendile Konstantin Pätsile.


  • 1951 – Leonid Lentsmann sai EK(b)P Keskkomitee ideoloogiasekretäriks. Ta oli alates 20. augustist 1953 olnud Keskkomitee teine sekretär.


  • 1961 – Lihula ja Räpina rajoon likvideeriti.


  • 1988 – Tartus algasid muinsuskaitsepäevade üritused, mis toimusid kuni 17. aprillini. 10 tuhande osavõtjaga miiting Eesti Üliõpilaste Seltsi maja juures ja Eesti lipu värvide väljatoomine väljendasid rahvustunde taassündi.


  • 1992 – Pärnus algas 15. aprillini kestnud Eesti-Vene läbirääkimiste esimene voor. Eesti delegatsiooni juhtis Uno Veering.


  • 1994 – Riigikogu vabastas ametist Eesti Raadio peadirektori Herkki Haldre, tuues põhjuseks riigikontrolli avastatud seaduserikkumised raadio rahaasjades.


  • 1995 – euroreformiminister Endel Lippmaa avaldas vastuseisu Eesti-Vene juulilepete ratifitseerimisele.


  • 1996 – Eesti ja Läti "kilusõda" leidis lahenduse. Peaminister Tiit Vähi saavutas Läti kolleegi Andris Šķēlega Vilniuses esialgse kokkuleppe merepiiri kulgemise asjus. Eesti säilitas Ruhnu ümbruses 12-miilise territoriaalmere, lubades seal Läti laevadel 1. augustini kala püüda.


  • 1998 – "Titanic" tõusis Eesti kõigi aegade suurima kassatuluga filmiks, vaadatavuselt jäi film kolmandale kohale.


  • 2005 – Riigikogu võttis vastu seaduse, mis muutis jõululaupäeva riigipühaks.

  • ...


Maailmas |



  • 1205 – Adrianoopoli lahingus kaotas Ladina keisririik bulgaarlastele eesotsas tsaar Kalojaniga. Ladina keiser Balduin I võeti vangi.


  • 1471 – Yorki väed lõid Inglismaal Barneti lahingus Lancasteri vägesid, kuningas Edward IV tõusis tagasi troonile.


  • 1544 – Taani lõpetas liidu Prantsusmaaga.


  • 1672 – Prantsusmaa ja Rootsi sõlmisid liidu Hollandi vastu.


  • 1834 – Prantsuse armee surus maha vabariiklaste ülestõusu.


  • 1849 – Ungari riigipäev kuulutas riigi iseseisvaks ning Lajos Kossuthi riigihoidjaks


  • 1865 – näitleja John Wilkes Booth tulistas Washingtoni Fordi teatris USA president Abraham Lincolni, kes suri järgmisel hommikul.


  • 1890 – Ameerika Riikide Konverentsil Washingtonis pandi alus hilisemale Pan-Ameerika Liidule.


  • 1900 – Prantsuse president Emile Loubet avas Pariisi maailmanäituse.


  • 1912 – kell 23.40 põrkas Atlandi ookeanil põrkas jäämäega kokku tollane maailma suurim laev, Briti laevakompanii White Star Lines reisiaurik RMS Titanic. Laev uppus 15. aprillil kell 2.20.


  • 1934 – Prantsuse politsei avastas Barbizonis Lev Trotski salajase asukoha.


  • 2003 – inimese genoomi projekt: Inimgenoomi Sekveneerimise Konsortsium tegi avalduse, et inimese genoom on täielikult sekveneeritud.[3]


  • 2011 – Armeenia valitsus otsustas riigi üldhariduskoolide programmi lülitada eraldi õppeainena male. Male sai kohustuslikuks aineks 2.-4. klassi õpilastele.[4]


Sündinud |



Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 14. aprillil.

  • 1578 – Felipe III, Hispaania kuningas ehk Filipe II, Portugali kuningas


  • 1629 – Christiaan Huygens, madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik


  • 1754 – Nikolai Rumjantsev, Vene poliitik ja diplomaat


  • 1862 – Pjotr Stolõpin, vene poliitik


  • 1882 – Moritz Schlick, saksa filosoof


  • 1889 – Jefim Bogoljubov, ukraina/saksa maletaja


  • 1904 – Valter Kaaver, eesti publitsist ja luuletaja


  • 1907 – François Duvalier "Papa Doc", Haiti arst, poliitik ja diktaator


  • 1933 – Morton Subotnik, ameerika helilooja


  • 1941 – Julie Christie, inglise näitleja


  • 1942 – Valentin Lebedev, kosmonaut


  • 1945 – Ritchie Blackmore, briti rokk-kitarrist (Deep Purple, Rainbow)


  • 1950 – Péter Esterházy, ungari kirjanik


  • 1951 – Julian Lloyd Webber, muusik


  • 1966 – Aarne Ermus, Eesti sõjaväelane


  • 1973 – Roberto Ayala, argentina jalgpallur


  • 1974 – Françoise Mbango Etone, Kameruuni kergejõustiklane


  • 1977 – Sarah Michelle Gellar, ameerika näitleja


  • 1977 – Martin Kaalma, eesti jalgpallur


  • 1978 – Roland Lessing, eesti laskesuusataja


Surnud |



Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 14. aprillil.

  • 1759 – Georg Friedrich Händel, saksa helilooja


  • 1910 – Mihhail Vrubel, vene maalikunstnik


  • 1917 – Ludovik Lejzer Zamenhof, poola silmaarst, esperanto looja


  • 1930 – Vladimir Majakovski, vene luuletaja


  • 1970 – Eduard Mailend, Eesti kohtunik


  • 1980 – Gianni Rodari, itaalia kirjanik


  • 1986 – Simone de Beauvoir, prantsuse kirjanik ja filosoof


  • 2000 – Phil Katz, ameerika programmeerija, ZIP-pakkimisvormingu autor


  • 2009 – Maurice Druon, prantsuse kirjanik, Prantsuse Akadeemia liige


Pühad |


  • künnipäev


  • Gruusia keele päev


Ilmarekordid |



  • Tallinna maksimumtemperatuur +20,8 °C (1989)

  • Tallinna miinimumtemperatuur –16,6 °C (1809)


  • Tartu maksimumtemperatuur +23,3 °C (1920)

  • Tartu miinimumtemperatuur –12,3 °C (1867 ja 1966)


Viited |




  1. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 174


  2. 2,02,1 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)


  3. http://web.ornl.gov/sci/techresources/Human_Genome/project/press4_2003.shtml (kasutatud 19.09.2013).


  4. Chess is mandatory in Armenian schools, The Daily Caller, 26. märts 2013











Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=14._aprill&oldid=4836634"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.192","walltime":"0.231","ppvisitednodes":"value":1042,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":37225,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":14031,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":7,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":4102,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 115.493 1 -total"," 69.24% 79.971 1 Mall:Kuupäevad"," 65.01% 75.087 1 Mall:Navmall"," 26.94% 31.113 1 Mall:Navbar"," 10.63% 12.279 1 Mall:Aprillikalender"," 6.92% 7.991 1 Mall:Viited"," 4.92% 5.687 1 Mall:KuuKalenderAlgusE"," 2.42% 2.790 2 Mall:Vaata"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.014","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":595115,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1273","timestamp":"20190403203518","ttl":86400,"transientcontent":true);mw.config.set("wgBackendResponseTime":387,"wgHostname":"mw1273"););

Popular posts from this blog

Bett Inhaltsverzeichnis Geschichte | Bettformen | Bettgrößen | Andere Bezeichnungen | Bettenmangel | Betten in der bildenden Kunst | Schlafmedizinische Gesichtspunkte | Siehe auch | Literatur | Weblinks | Einzelnachweise | NavigationsmenüBett, Bettstatt, BettstelleCommons: BettBabybetten: Anwendung, Ausstattungsmerkmale und VergleichskriterienWasserbetten. Vorurteile im TestHapfnNursch10.1007/s11818-012-0584-74006250-8AKS4329276-8

Luksemburg Sisukord Nimi | Asend | Loodus | Riigikord | Haldusjaotus | Rahvastik | Riigikaitse | Majandus | Taristu | Ajalugu | Eesti ja Luksemburgi suhted | Haridus | Kultuur | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü50° N, 6° EÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.World Bank'i andmebaasÜlevaade Luksemburgi loodusest.Ülevaade Luksemburgi metsadest.Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.Luxembourg’s biodiversity at risk.Maailma kahepaiksete andmebaas.Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.Système politique. TerritoireÜlevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.The World FactbookMonique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.Luksemburgi armee koduleht.Luksemburgi armee relvastus.Eesti Välisministeerium.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.Luksemburgr

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6