Skip to main content

1. september Sisukord Sündmused | Sündinud | Surnud | Pühad | Ilmarekordid | Viited | Navigeerimismenüür

Aasta päevad


Gregoriuse kalendriliigaastalJuliuse kalendri190120990. jaanuar30. veebruar31. veebruar0. märts










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




1. september




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search




















































<< September >>

E

T

K

N

R

L

P

1
234567
8
91011121314
15
161718192021
22
232425262728
29
30

2019

1. september on Gregoriuse kalendri 244. (liigaastal 245.) päev. Juliuse kalendri järgi 19. august (1901–2099).




Sisukord





  • 1 Sündmused

    • 1.1 Eestis


    • 1.2 Maailmas



  • 2 Sündinud


  • 3 Surnud


  • 4 Pühad


  • 5 Ilmarekordid


  • 6 Viited




Sündmused |



Eestis |



  • 1785 – Balti kubermangudes hakkas kehtima Venemaa linnaseadus[1].


  • 1881 – avati Tallinna Peetri Reaalkool[2].


  • 1913 – asutati Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise toimkond[3].


  • 1912 – Tartus toimusid kergejõustikuvõistlused, kus esimest korda Eestis võtsid osa ka naised[4].


  • 1913 – maadleja Jaan Jaago võitis Peterburis maailmameistrivõistlused maadluses[4].


  • 1937 – asutati Riigi Viljasalv

  • 1939 – propagandaminister Ants Oidermaa esines kell 21:00 õhtul raadios erakorralise sõnavõtuga Saksamaa ja Poola vahel alanud sõja teemal. Ta rääkis, et Eesti on erapooletu, meid esialgu midagi ei ähvarda ja edasisele sündmuste käigule reageerib valitsus adekvaatselt.[5]


  • 1944 – Eesti Omavalitsuse juhi otsusega suleti teatrid, varieteed, teatrikoolid, muusikakoolid ja kunstikoolid[6].


  • 1947 – tegutsema hakkasid Tallinna Õpetajate Instituut ja Tartu Õpetajate Instituut[1].


  • 1952 – Tallinna Õpetajate Instituut korraldati ümber Tallinna Pedagoogiliseks Instituudiks[1].


  • 1954 – peaaegu kõikides koolides (v.a keskkoolide lõpuklassides) hakati poisse ja tüdrukuid koos õpetama[1].


  • 1956 – õppemaks kaotati üldhariduskoolide 8.-11. klassides, keskeriõppeasutustes ja kõrgkoolides[1].


  • 1962 – keskkoolide õppekavasse tuli uus aine: ühiskonnaõpetus[1].


  • 1964 – maa-asulates elavatele õpilastele maksti nüüdsest kinni sõit kooli ja koolist tagasi[1].


  • 1964 – põllumajandusliku suunaga tehnikume ja nende baasmajandeid hakati ühendama sovhoostehnikumideks[1].


  • 1970 – võimude käsul hakati üle minema üldise keskhariduse nõudele[1].


  • 1975 – loodi Viljandi rajooni põllumajanduskoondis[1]..


  • 1988 – Tartu kaubamajas tabati Ülo Kiple ("Haiguste ravi kontrollitud...").


  • 1993 – Tallinna nelja linnarajooni asemel moodustati kaheksa linnaosa.


  • 1998 – Tartus avati purskkaev ja skulptuur "Suudlevad tudengid".


Maailmas |



  • 5598 eKr – Kreeka ilmaliku ajaarvamise algus


  • 5508 eKr – Maailma loomine Bütsantsi traditsiooni järgi. Konstantinoopoli tsiviilajaarvamise algus.


  • 0338 eKr – Chaironeia lahing, Makedoonia saavutas kreeka aladel ülemvõimu.


  • 0069 – Jeruusalemm purustati (traditsiooniline daatum).


  • 1575 – Kuningas Felipe II kuulutas välja Hispaania riigipankrotti.


  • 1804 – Karl Ludwig Harding avastas asteroidi Juno.


  • 1818 – James Blundell tegi Londoni St. Guy haiglas esimese vereülekande inimesele. Patsient ei jäänud ellu.


  • 1870 – Preisimaa võitis Sedani lahingus Prantsusmaad.


  • 1914 – Cincinnati loomaaias suri viimane rändtuvi.


  • 1923 – Tōkyōt ja Yokohamat laastas maavärin, põhjustades ligi 100 000 ohvrit.


  • 1928 – Ahmed Zogu kuulutas Albaania kuningriigiks ja enda kuningaks.


  • 1939 – Saksamaa kallaletungiga Poolale algas Teine maailmasõda.


  • 1951 – San Franciscos algas rahukonverents Jaapani ja Teise maailmasõja liitlasriikide vahel.


  • 1963 – Singapur iseseisvus Suurbritanniast.


  • 1969 – Liibüas toimus Mu‘ammar al-Qadhdhāfī juhtimisel riigipööre.


  • 1983 – NSVL õhujõudude lennuk lasi alla Kamtšatka piirkonnas NSVL õhuruumi sattunud Lõuna-Korea reisilennuki Boeing 747 (Korea Airlinesi lend 007).


  • 1986 – Vene Õigeusu Kiriku Leningradi ja Novgorodi metropoliidina alustas teenistust Tallinna ja Eesti metropoliit Aleksius


  • 2004 – Beslani pantvangikriis.


Sündinud |



Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 1. septembril.

  • 1653 – Johann Pachelbel, saksa helilooja


  • 1854 – Engelbert Humperdinck, saksa helilooja


  • 1875 – Edgar Rice Burroughs, USA kirjanik


  • 1883 – Julius Aamisepp, eesti sordiaretaja


  • 1886 – Othmar Schoeck, Šveitsi helilooja


  • 1887 – Blaise Cendrars, Prantsuse kirjanik


  • 1899 – Andrei Platonov, vene kirjanik


  • 1916 – Asta Vender, eesti raamatuillustraator


  • 1921 – Willem Frederik Hermans, hollandi kirjanik


  • 1935 – Seiji Ozawa, dirigent


  • 1937 – Dolores Hoffmann, eesti vitraažikunstnik


  • 1938 – Enda Naaber, eesti ajakirjanik

  • 1938 – Eevi Ross, eesti murdeuurija

  • 1938 – Heljo Tassa, eesti metallikunstnik


  • 1945 – Enn Sarap, eesti majandustegelane


  • 1950 – Mihhail Fradkov, Venemaa riigiametnik ja poliitik


  • 1953 – Andres Mustonen, Eesti vanamuusik

  • 1953 – Ants Erm, eesti poliitik


  • 1957 – Gloria Estefan, Kuuba päritolu USA laulja


  • 1962 – Ruud Gullit, Hollandi jalgpallur


  • 1976 – Ivano Brugnetti, itaalia kergejõustiklane


Surnud |



Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 1. septembril.

  • 1648 – Marin Mersenne, prantsuse matemaatik ja filosoof


  • 1666 – Frans Hals, flaami kunstnik


  • 1715 – Louis XIV, Prantsusmaa kuningas


  • 1941 – Karl Parts, Eesti sõjaväelane ja Vabadussõja väejuht


  • 1943 – W. W. Jacobs, inglise kirjanik


  • 1944 – Liviu Rebreanu, rumeenia kirjanik


  • 1970 – François Mauriac, Prantsuse kirjanik


  • 1974 – Gerd Neggo, eesti tantsija, tantsulavastaja ja pedagoog


  • 1981 – Albert Speer, saksa arhitekt ja riigitegelane


  • 1982 – Władysław Gomułka, Poola kommunistlik poliitik ja riigitegelane


  • 1985 – Stefan Bellof, võidusõitja


  • 1998 – Mait Agu, eesti koreograaf ja tantsupedagoog


Pühad |


  • teadmistepäev

  • Paljudes Euroopa ja Aasia maades on Esimene koolipäev.


  • Iseseisvuspäev Usbekistanis


Ilmarekordid |


  • ...


Viited |




  1. 1,01,11,21,31,41,51,61,71,81,9 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 106


  2. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 149


  3. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 178


  4. 4,04,1 ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)


  5. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat : dokumentide kogumik Eesti okupeerimisest 1940. aastal. Tallinn, 2011, lk. 66-67


  6. Teatrid suletakse. Eesti Sõna, 6. september 1944, nr. 207, lk. 3.











Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=1._september&oldid=5191615"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.248","walltime":"0.301","ppvisitednodes":"value":1172,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":37719,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":14184,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":7,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":6290,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 142.493 1 -total"," 59.04% 84.135 1 Mall:Kuupäevad"," 55.98% 79.763 1 Mall:Navmall"," 22.38% 31.892 1 Mall:Navbar"," 10.28% 14.643 1 Mall:Viited"," 8.22% 11.714 1 Mall:Septembrikalender"," 4.41% 6.282 1 Mall:KuuKalenderAlgusP"," 3.50% 4.990 2 Mall:Vaata"," 2.09% 2.976 2 Mall:Tühik"," 1.81% 2.581 1 Mall:0"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.014","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":595121,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1246","timestamp":"20190404141310","ttl":86400,"transientcontent":true);mw.config.set("wgBackendResponseTime":133,"wgHostname":"mw1329"););

Popular posts from this blog

Bett Inhaltsverzeichnis Geschichte | Bettformen | Bettgrößen | Andere Bezeichnungen | Bettenmangel | Betten in der bildenden Kunst | Schlafmedizinische Gesichtspunkte | Siehe auch | Literatur | Weblinks | Einzelnachweise | NavigationsmenüBett, Bettstatt, BettstelleCommons: BettBabybetten: Anwendung, Ausstattungsmerkmale und VergleichskriterienWasserbetten. Vorurteile im TestHapfnNursch10.1007/s11818-012-0584-74006250-8AKS4329276-8

Luksemburg Sisukord Nimi | Asend | Loodus | Riigikord | Haldusjaotus | Rahvastik | Riigikaitse | Majandus | Taristu | Ajalugu | Eesti ja Luksemburgi suhted | Haridus | Kultuur | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü50° N, 6° EÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.World Bank'i andmebaasÜlevaade Luksemburgi loodusest.Ülevaade Luksemburgi metsadest.Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.Luxembourg’s biodiversity at risk.Maailma kahepaiksete andmebaas.Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.Système politique. TerritoireÜlevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.The World FactbookMonique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.Luksemburgi armee koduleht.Luksemburgi armee relvastus.Eesti Välisministeerium.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.Luksemburgr

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6