Skip to main content

1883 Sisukord Sündmused Eestis | Sündmused maailmas | Sündinud | Surnud | Viited | Navigeerimismenüü

1883


◄18. sajand20. sajand►◄1850. aastad1860. aastad1870. aastad1890. aastad1900. aastad1910. aastad►◄◄◄18791880188118821884188518861887►►►










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




1883




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search



Sündinud 1883 • Surnud 1883 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad


◄ |
18. sajand |
19. sajand
| 20. sajand
| ►
◄ |
1850. aastad |
1860. aastad |
1870. aastad |
1880. aastad
| 1890. aastad
| 1900. aastad
| 1910. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1879 |
1880 |
1881 |
1882 |
1883
| 1884
| 1885
| 1886
| 1887
| ►
| ►►






Sisukord





  • 1 Sündmused Eestis


  • 2 Sündmused maailmas


  • 3 Sündinud


  • 4 Surnud


  • 5 Viited



1883. aasta (MDCCCLXXXIII) oli 19. sajandi 83. aasta.



Sündmused Eestis |



  • 18. veebruar (vkj 6. veebruar) – toimus Eesti Üliõpilaste Seltsi esimene ametlik koosolek[1].


  • 6. mai (vkj 24. aprill) – Vanemuise seltsis toodi lavale Pius Alexander Wolffi ja Carl Maria von Weberi laulumäng Preciosa. See oli eesti muusikateatri algus[1].


  • 5. juuli (vkj 23. juuni) – Eesti Aleksandrikooli presidendi kohalt tagandati Jakob Hurt[1]. Sel momendil oli rahvusliku ärkamisaja lõhe oma haripunktis[1].


  • 26. juuni (vkj 14. juuni) – Tartu õpperingkonna kuraatoriks sai Mihhail Kapustin, kes hakkas läbi viima Eesti ala koolide venestusreforme[1].


  • 19. detsember (vkj 7. detsember) – Hugo Treffner sai loa asutada Tartus poeglaste erakool[1].

  • Eestis avati esimene pimedate kool. See asus Tallinnas. Koolis oli neli õpilast ning õppetöö toimus saksa keeles.


  • Peeter Südda avaldas rahvaraamatuna Suure Tõllu muistendite töötlused teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll".

  • Avati Abruka algkool.


Sündmused maailmas |



  • 12. august – Amsterdamis loomaaias Natura Artis Magistra suri viimane kvaga.


  • 26. august – kell 13.06 kohaliku aja järgi algas Krakatau vulkaani pursete viimane faas. Tekkis hulk tsunamisid, peamiselt järgmise päeva varastel tundidel. Nende tagajärjel hukkus Sumatra ja Jaava saarel umbes 36 000 inimest.


  • 27. august – kell 10.02 purustas Krakatau vulkaani plahvatus Krakatau saare.


  • 17. oktoober – pühitseti sisse Talviki kirik Norras.

  • Ilmus Mark Twaini "Elu Mississippil".

  • Ilmus Friedrich Nietzsche "Nõnda kõneles Zarathustra".

  • Ilmus Robert Louis Stevensoni "Aarete saar".


Sündinud |



  • 3. jaanuar – Clement Attlee, Suurbritannia peaminister


  • 6. jaanuar – Kahlil Gibran, Liibanoni kirjanik


  • 10. jaanuar – Aleksei Tolstoi, vene kirjanik


  • 30. jaanuar – (vkj. 18. jaanuar) Peeter Süda (1883–1920), eesti helilooja.


  • 12. veebruar – Eduard Johannes Rasso, eesti sepp


  • 23. veebruar – Karl Jaspers, filosoof

  • 23. veebruar – Victor Fleming, USA filmirežissöör


  • 7. märts – Eduard Pügi, eesti koolijuhataja


  • 27. märts – Marie Under, eesti luuletaja


  • 30. aprill – Jaroslav Hašek, tšehhi kirjanik


  • 18. mai – Walter Gropius, arhitekt


  • 1. juuni – Roland Köster, Saksa diplomaat


  • 5. juuni – John Maynard Keynes, inglise majandusteadlane


  • 3. juuli – Franz Kafka, kirjanik


  • 10. juuli – Hugo Raudsepp, eesti näitekirjanik


  • 29. juuli – Benito Mussolini, Itaalia peaminister ja riigipea


  • 1. september – Julius Aamisepp, eesti sordiaretaja


  • 8. september – Erich Differt, eesti nudist ja leidur


  • 25. oktoober (vkj. 13. oktoober) – Aleksandr Jegorov, Vene Keisririigi ja Nõukogude Liidu sõjaväelane, marssal


  • 31. oktoober – Marie Laurencin, prantsuse kunstnik


  • 6. november – Jaan Koort, eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik


  • 30. november – Gustav Suits, eesti luuletaja


  • 3. detsember – Anton Webern, Austria helilooja


  • 22. detsember – Edgar Varèse, prantsuse päritolu USA helilooja


Surnud |



  • 23. jaanuar – Gustave Doré, Prantsuse kunstnik


  • 13. veebruar – Richard Wagner, Saksa helilooja


  • 14. märts – Karl Marx


  • 15. aprill – Friedrich Franz II, Mecklenburg-Schwerini suurhertsog


  • 30. aprill – Édouard Manet, kunstnik


  • 18. juuli – Karl Rosenbach, eesti rahvaraamatute tõlkija


  • 10. september – Otto Pius Hippius, baltisaksa arhitekt


  • 30. november – Hiệp Hoà, Annami keiser


Viited |




  1. 1,01,11,21,31,41,5 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 151










Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=1883&oldid=4737307"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.064","walltime":"0.084","ppvisitednodes":"value":425,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":2378,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":60,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":4,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":7,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":1378,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 49.200 1 -total"," 37.88% 18.638 1 Mall:Aasta_artikkel"," 11.72% 5.765 1 Mall:Viited"," 7.42% 3.649 1 Mall:Kas"," 5.89% 2.900 2 Mall:Kalendri_stiil"," 5.73% 2.819 1 Mall:Sisukord_paremale"],"cachereport":"origin":"mw1275","timestamp":"20190403084346","ttl":86400,"transientcontent":true););"@context":"https://schema.org","@type":"Article","name":"1883","url":"https://et.wikipedia.org/wiki/1883","sameAs":"http://www.wikidata.org/entity/Q7816","mainEntity":"http://www.wikidata.org/entity/Q7816","author":"@type":"Organization","name":"Wikimedia projektide kaastu00f6u00f6lised","publisher":"@type":"Organization","name":"Wikimedia Foundation, Inc.","logo":"@type":"ImageObject","url":"https://www.wikimedia.org/static/images/wmf-hor-googpub.png","datePublished":"2004-02-10T05:36:29Z","dateModified":"2017-09-05T14:43:31Z","headline":"aasta"(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgBackendResponseTime":230,"wgHostname":"mw1275"););

Popular posts from this blog

Bett Inhaltsverzeichnis Geschichte | Bettformen | Bettgrößen | Andere Bezeichnungen | Bettenmangel | Betten in der bildenden Kunst | Schlafmedizinische Gesichtspunkte | Siehe auch | Literatur | Weblinks | Einzelnachweise | NavigationsmenüBett, Bettstatt, BettstelleCommons: BettBabybetten: Anwendung, Ausstattungsmerkmale und VergleichskriterienWasserbetten. Vorurteile im TestHapfnNursch10.1007/s11818-012-0584-74006250-8AKS4329276-8

Luksemburg Sisukord Nimi | Asend | Loodus | Riigikord | Haldusjaotus | Rahvastik | Riigikaitse | Majandus | Taristu | Ajalugu | Eesti ja Luksemburgi suhted | Haridus | Kultuur | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü50° N, 6° EÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.World Bank'i andmebaasÜlevaade Luksemburgi loodusest.Ülevaade Luksemburgi metsadest.Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.Luxembourg’s biodiversity at risk.Maailma kahepaiksete andmebaas.Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.Système politique. TerritoireÜlevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.The World FactbookMonique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.Luksemburgi armee koduleht.Luksemburgi armee relvastus.Eesti Välisministeerium.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.Luksemburgr

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6