1936. aasta (MCMXXXVI) oli 20. sajandi 36. aasta.

Sündmused maailmas |

Jaanuar |

• 
  1. jaanuar – Türgi valitsus saatis maalt välja 160 Vene valgekaartlast.


• 
  28. jaanuar – maeti Ühendkuningriigi kuningas ja India keiser George V.

Veebruar |

• 
  6. veebruar – avati IV taliolümpiamängud Garmisch-Partenkirchenis, Saksamaal
  


• 
  16. veebruar – Rotterdamis arreteeriti Artur Sirk.

Märts |

• ...

Aprill |

• ...

Mai |

• ...

Juuni |

• ...

Juuli |

• 
  7. juuli – Suurbritannias Vickers-Armstrongi tehastes lasti vette ja said nime Eesti allveelaevad Kalev ja Lembit.

August |

• 
  1. august – avati XI nüüdisaegsed olümpiamängud Berliinis, Saksamaal
  

September |

• ...

Oktoober |

• 
  6. oktoober – Eesti saadik Karl Tofer esitas oma volitused Saksa riigikantsler Adolf Hitlerile.


• 
  23. oktoober – Eesti saadik Oskar Öpik esitas oma volitused Leedu presidendile Antanas Smetonale.

November |

• 
  2. november – tööd alustas BBC televisioon.


• 
  30. november – põles maha Londoni 1851. aasta maailmanäituseks ehitatud Kristallpalee.

Detsember |

• ...

Sündmused Eestis |

• 
  8. jaanuar – Riigivanem Konstantin Päts kirjutas alla rahvahääletuse korraldamise otsusele.


• 
  9. jaanuar – Sõjaringkonnakohus mõistis kommunist Voldemar Tuberiku 15 aastaks sunnitööle.


• 
  13. jaanuar – siseminister kinnitas Evangeeliumi Prii Usuühingute Liidu põhikirja.


• 
  23. jaanuar – siseminister kinnitas Seitsmenda Päeva Adventusuühingute Eesti Liidu põhikirja.


• 
  23. jaanuar – toimus Eesti Olümpiakomitee korraline koosolek, kus otsustati, et Berliini olümpiale saadetakse kuni 40 sportlast. Ühtlasi valiti Eesti uueks esindajaks ROKis Joakim Puhk^[1].


• 
  25. jaanuar – toimus Eesti-Läti 13. korvpallimaavõistlus, mis jäi viiki 32:32^[1].


• 
  27. jaanuar – Nikolai Grünthal valiti Petseri linnapeaks.


• 
  30. jaanuar – Tallinna linnapea Jaan Soots avas Härjapea kanalisatsioonikollektori.

• 
  1. veebruar – Eesti jalgpalli rahvusmeeskonna treeneriks sai Bernhard Rein^[1].


• 
  2. veebruar – Eesti meistrivõistlused vabamaadluses olid esimest korda maakohas: Kohilas^[1].


• 
  3. veebruar – Eesti maadlejad Erm Lund ja Peeter Mürk täitsid esimestena tõstjatena Berliini olümpianormi^[1].


• 
  6. veebruar – algasid Garmisch-Partenkircheni taliolümpiamängud. Eestit esindas viis sportlast^[1].


• 6. veebruar – riigivanem Konstantin Päts võttis vastu kaupmeeste esindajad.


• 
  8. veebruar – toimus esimene K. Pätsi nimeline Tallinn-Valkla-Tallinn teatesuusatamine, kus osales 13 meeskonda; võitis võistkond Harju malev^[1].


• 
  9. veebruar – riigivanem Konstantin Päts võttis vastu Eesti töölisvanemad.


• 
  16. veebruar – Eesti Jalgpalli Liidu esindajatekogu aastakoosolek: muu hulgas loobuti Eesti jalgpallikoondise saatmisest Berliini olümpiamängudele, samuti nimetati Jalgpalli olümpiafond ümber kasvatusfondiks^[1].


• 
  17. veebruar – looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste astus ametisse.


• 
  23.–25. veebruar – rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks.


• 
  23. veebruar – Angerburgis toimusid Euroopa meistrivõistlused jääpurjetamises, kus klassis Monotüüp XV said eestlased kolmikvõidu^[1].

• 
  9. märts – Saksa saadik Hans Frohwein esitas oma volitused Riigivanem Konstantin Pätsile.


• 
  20. märts – lasti käibele esimesed Konstantin Pätsi näopildiga postmargid.

• 
  1. aprill – Otepää alev sai Otepää linnaks^[2][3].


• 
  2. aprill – tõstja Arnold Luhaäär täitis Berliini olümpia normi^[1].


• 
  6. aprill – moodustati piimaühisuste keskliit Võieksport^[4].


• 
  20. aprill – algasid Meierite Koja nõukogu valimised.


• 
  22. aprill – siseminister kinnitas Vanausuliste Usuühingute Liidu Eestis põhikirja.


• 
  26. aprill – toimus rünnakpäev võõrapärasele nimele.


• 
  26. aprill – Estonia kontserdisaalis toimus aktus, kus võimalikud Berliini olümpiale minejad andsid Johan Laidonerile kui Eesti Olümpiakomitee esimehele piduliku tõotuse^[1].

• 
  12. mai – Eesti-Läti 10. Kreeka-Rooma maadluse maavõistlus, kus Eesti võitis Lätit 6:1^[1].


• 
  12. mai – Tallinna Saksa teatris toimus Eesti-Rootsi tõstmisvõistlus, kus Eesti võitis esimest korda Rootsit; seis jäi 3:2^[1].


• 
  17. mai – toimusid põllumeeste konventide valimised.


• 
  31. mai – Viljandimaalt alustasid Elmar Kuuskler, Aleksander Schmidt ja Ferdinand Jephe süstaga teekonda Berliini olümpiamängudele. Nad jõudsid pärale 8. augustil, olles läbinud 2000 km^[1].

• 
  7. juuni – Soomes Lahtis püstitas kõrgushüppaja Aksel Kuuse Eesti rekordi 1.95; rekord püsis 22 aastat^[1].


• 
  15. juuni – toimus plahvatus Männiku laskemoona ladudes, milles hukkus 60 inimest^[4].


• 
  19. juuni – Eestis oli esimest korda raadiost kuulda otsereportaaži spordivõistluselt: Felix Moor ja Oskar Lõvi kommenteerisid kahepäevast Eesti-Soome maavõistlust kergejõustikus^[1].


• 
  30. juuni – Leedus toimus Eesti-Leedu maavõistlus jalgpallis, mille Eesti kaotas 0:2. Ühtlasi jõudis sellelt võistluselt Eestisse esimest korda välismaal tehtud raadioreportaaž^[1].

• 
  7. juuli – Šotimaal lasti vette tulevased Eesti allveelaevad "Kalev" ja "Lembit"^[4].

• 
  4. august – Berliini olümpiamängud: Kristjan Palusalu tuli vabamaadluse raskekaalus olümpiavõitjaks^[1].


• 
  9. august – Berliini olümpiamängud: Kristjan Palusalu tuli Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus olümpiavõitjaks^[1]


• 
  13. august – Kiviõli kaevanduses ja õlitehas algas 16. septembrini kestnud ulatuslik streik^[4].


• 
  14. august – Tallinnas toimusid Pirita kloostri 500. aastapäeva üritused^[4].


• 
  20. august – Norra saadik Johan Vilhelm Michelet esitas oma volitused Riigivanem Konstantin Pätsile.


• 
  30. august – Järva-Madisel avati Anton Hansen Tammsaarele pühendatud ausammas^[4].

• 
  9. september – riigivanema otsusega pikendatati kaitseseisukorda ühe aasta võrra.


• 
  10. september – Ameerika Ühendriikide saadik Arthur B. Lane ja Prantsusmaa saadik Jean Helleu esitasid oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.


• 
  15. september – avati Tallinna Tehnikainstituut, mille rektoriks sai professor Paul Kogerman.


• 
  20. september – avati ametlikult Tallinna lennujaam.


• 
  26. september – Mart Laagus valiti Kalanduskoja esimeheks.

• 
  7. oktoober – Riigivanem Konstantin Päts asutas Riigivapi ja Valgetähe teenetemärk.


• 
  8. oktoober – avati Õpetajate Koda.


• 
  15. oktoober – Eesti Pank laskis käibele 100-kroonise pangatähe.


• 
  15. oktoober – valitsus lõpetas üliõpilaskonna edustuse tegevuse, määrates ühtlasi ametisse üliõpilaskonna kuraatori^[4].


• 
  23. oktoober – Vabariigi Valitsus kinnitas sihtasutuse "Eesti Raamatufond" põhikirja.


• 23. oktoober – Vabariigi Valitsus nimetas Mihkel Hanseni Järva maavalitsuse esimeheks.


• 
  30. oktoober – neli endist riigivanemat (Jaan Tõnisson, Ants Piip, Jaan Teemant ja Juhan Kukk) andsid Konstantin Pätsile üle märgukirja, milles nõudsid Rahvuskogu valimiste ärajätmist.

• 
  6. november – Eesti saadik Johan Leppik esitas oma volitused Itaalia kuningale Vittorio Emanuele III-le.


• 
  10. november – Helmut Maandi valiti Maatööliste ja Väikemaapidajate koja esimeheks.


• 
  24. november – Estonia kontserdisaalis toimus muusik Priit Veebeli eestvõttel esimene džässkontsert^[4].

• 
  20. detsember – toimusid Käsitööstuskoja valimised.


• Detsembris ilmus Albert Kivikase romaan "Nimed marmortahvlil"^[4].

• Eestis sai sel aastal valmis kaks modernset pangamaja: Tallinnas Majaomanike Pank ja Tartus Eesti Panga Tartu osakonna hoone^[4]

Sündinud |

 Pikemalt artiklis Sündinud 1936.

• 
  4. jaanuar – Bao Long, Vietnami keiserliku perekonna pea


• 
  12. jaanuar – Émile Lahoud, Liibanoni poliitik


• 12. jaanuar – Raimonds Pauls, läti helilooja


• 
  28. jaanuar – Ismail Kadare, albaania kirjanik


• 
  7. märts – Georges Perec, prantsuse kirjanik


• 
  10. märts – Sepp Blatter, jalgpalliametnik


• 
  18. märts – Frederik de Klerk, Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik


• 
  19. märts – Ursula Andress, Šveitsi näitleja


• 
  28. märts – Mario Vargas Llosa, Peruu kirjanik


• 
  23. aprill – Roy Orbison, ameerika laulja


• 
  29. aprill – Zubin Mehta, India dirigent


• 
  3. juuni – Enn Üksti, eesti maletaja


• 
  23. juuni – Richard Bach, USA kirjanik


• 
  26. juuni – Rein Ellermaa, eesti kergejõustiklane


• 
  1. august – Yves Saint Laurent, prantsuse moelooja


• 
  12. august – Heldur Saade, eesti orkestrijuht


• 
  21. september – Juri Lužkov, Venemaa poliitik


• 
  26. august – Benedict Anderson, USA politoloog


• 
  29. august – John McCain, USA poliitik


• 
  19. september – Al Oerter, USA kettaheitja


• 
  3. oktoober – Steve Reich, USA helilooja


• 
  5. oktoober – Václav Havel, tšehhi kirjanik, Tšehhoslovakkia ja Tšehhi poliitik


• 
  24. oktoober – Jüri Arrak, eesti kunstnik


• 24. oktoober – Bill Wyman, inglise muusik


• 
  29. september – Silvio Berlusconi, Itaalia poliitik


• 
  11. oktoober – Jürgen Mittelstraß, saksa filosoof


• 
  31. oktoober – Gavriil Popov, poliitik


• 
  4. november – Didier Ratsiraka, Madagaskari poliitik


• 
  9. november – Mihhail Tal, juudi päritolu maletaja


• 
  15. november – Wolf Biermann, saksa laululooja


• 
  19. november – Dick Cavett, USA telesaatejuht


• 19. november – Ants Üleoja, Eesti koorijuht


• 
  21. november – Aleksandr Ginzburg, Vene kirjanik


• 
  12. detsember – Iolanda Balaş, Rumeenia kergejõustiklane, kõrgushüppaja


• 
  17. detsember – Klaus Kinkel, Saksamaa poliitik


• 
  30. detsember – Fredrik Skagen, norra kirjanik


• kuupäev teadmata – Tariq Aziz, Iraagi poliitik

Surnud |

 Pikemalt artiklis Surnud 1936.

• 
  4. jaanuar – Jaan Muna, eesti majandustegelane


• 
  5. jaanuar – Vassili Oll, endine Uuemõisa vallavanem


• 
  18. jaanuar – Rudyard Kipling, briti kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1907
  


• 
  20. jaanuar – George V, Suurbritannia ja Iirimaa kuningas, India keiser


• 
  26. jaanuar – Aleksei Ossipov, endine Narva linnapea


• 
  27. veebruar – Ivan Pavlov, vene füsioloog


• 
  1. märts – Mihhail Kuzmin, vene kirjanik


• 
  21. märts – Aleksandr Glazunov, vene helilooja, muusikapedagoog ja dirigent


• 
  26. märts – Adolf II, Schaumburg-Lippe vürst


• 
  4. aprill – Gotthilf Leonhard Masing, baltisaksa keeleteadlane


• 
  8. mai – Oswald Spengler, saksa filosoof


• 
  12. juuni – Isidore Weiss, prantsuse kabetaja


• 
  17. juuni – Julius Seljamaa, Eesti diplomaat


• 
  28. juuni – Alexander Berkman, vene päritolu kirjanik ja aktivist


• 
  29. juuli – Johannes Teksal, Eesti sõjaväelane


• 
  1. august – Louis Blériot, prantsuse lendur ja lennukikonstruktor


• 
  15. august – Grazia Deledda, itaalia kirjanik, Nobeli laureaat 1926
  


• 
  19. august – Federico García Lorca, hispaania näitekirjanik ja luuletaja


• 
  10. detsember – Luigi Pirandello, itaalia kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1934
  

Nobeli auhinnad |

• 
  füüsika – Victor Franz Hess ja Carl David Anderson
  


• 
  keemia – Peter Debye
  


• 
  meditsiin – Henry Hallett Dale ja Otto Loewi
  


• 
  kirjandus – Eugene Gladstone O'Neill
  


• 
  rahu – Carlos Saavedra Lamas
  

Viited |

Välislingid |

• Eesti Kroonika 1936