Glasgow

inglise Glasgow

šoti Glesca

gaeli Glaschu

Glasgow' vapp

Pindala: 175,5 km²

Elanikke: 598 830 (2011)[1]

Koordinaadid: 55° 52′ N, 4° 16′ W

Koduleht: http://www.glasgow.gov.uk/

Glasgow' katedraal

Glasgow' raekoda

Glasgow on Suurbritannias asuva Šotimaa suurim linn.

Ta asub Lääne-Šotimaal Clyde'i jõe kaldal. See suubub Firth of Clyde'i nimelisse lahte, kust saab sõita Põhjaväina kaudu Iiri merre^[2]. Suuruselt teine jõgi Glasgow's on Kelvini jõgi, mis on andnud nime Kelvini parunitele ja sealtkaudu on nime saanud ka temperatuuri mõõtühik kelvin.

Glasgow on olnud asustatud juba sajandeid, sest koht Clyde'i jõe kaldal sobis kalurite peatuspaigaks. Antoninus Piusi rajatud Antoninuse vall läbib tänapäeva Glasgow kesklinna.

Ajalugu |

Pidev asustus on Glasgow's alates 6. sajandist. 12. sajandil kirjutas piiskop Jocelyn, et 7. sajandil tegutsenud püha Kentigern ehk püha Mungo olevat rajanud Glasgow'sse kloostri, mille ümber olevat kerkinud küla. Kentigern ehk Mungo ise olevat saanud piirkonna esimeseks piiskopiks. Tema mälestuseks on Glasgow' vapil kujutatud lindu, puud, sõrmust suus hoidvat kala ja kella, mis on Kentigerni nelja imeteo sümbolid.

Piiskopi asupaigana oli Glasgow ümbruskonna usuelu keskus. 1150. aasta paiku peeti Glasgow's ka iga-aastast kaheksa päeva kestvat laata.

1123. aastal alustati Kentigerni-Mungo väidetava haua ümber katedraali rajamist. Katedraal õnnistati sisse aastal 1136. Edaspidi asendati see suuremaga ja tehti juurdeehitusi, näiteks aastal 1233 nimetatakse katedraali ikka alles ehitusjärgus olevana. Katedraali ehitamise ajal hakkas Glasgow linnaks kujunema ja linnaõigused sai ta 1178. aastal.

1285. aastal ehitati üle Clyde'i jõe Glasgow' sild.

Glasgow ülikool asutati 1451. aastal.

1478. aastal hakati linna ehitama ka ilmalikke kivihooneid.

Keskajal tabas linna mitu katkuepideemiat, aastatel 1350, 1504, 1574 ja 1584.

Alates 1707. aastast kuulub Glasgow Suurbritannia koosseisu. See andis Glasgow'le, nagu kogu Šotimaale, juurdepääsu Briti impeeriumi tohutule turule, sealhulgas Põhja-Ameerikale.

Clyde'i jõgi oli madal ega võimaldanud suurtel laevadel sadamasse sõita. Sellepärast rajati Firth of Clyde'i kaldale eeslinn Port Glasgow, kuhu laevad sõita said, sest Firth of Clyde on sügav. Glasgow sai kiiresti tubaka, suhkru ja puuvillaga kauplemise keskuseks. Sajandi lõpul käis üle poole Briti tubakakaubandusest Glasgow' kaudu. 1821. aastal möödus Glasgow rahvaarvu poolest Šotimaa pealinnast Edinburghist. 19. sajandi lõpul oli ta Londoni järel Suurbritannia suuruselt teine linn.

Glasgow'sse hakkas kolima suurel hulgal katoliiklikke iirlasi, eriti Ulsterist. Iirlaste sisseränne oli Glasgow's märkimisväärne kogu 20. sajandi jooksul.

Kliima |

Glasgow's sajab aastas keskmiselt 1205 mm. Kõige sademeterohkemad kuud on jaanuar (142 mm) ja detsembris (138 mm). Kõige vähem, 60 mm sajab aprillis. Aastas sajab vihma keskmiselt 165 päeval. Kõige rohkem, 17 sajupäeva on jaanuaris ja detsembris, aprillist kuni juulini on 11 sajupäeva kuus. Päikest paistab aastas keskmiselt 1240 tundi, neist kõige rohkem mais (179 tundi) ja juunis (168 tundi), kõige vähem detsembris (30 tundi) ja jaanuaris (34 tundi).

Elanike arv |

12. sajandini oli Glasgow harilik küla. Seoses katedraali rajamisega muutus ta 12. sajandil linnaliseks asulaks.

2001. aastal elas linnas 1 749 200 elanikku.^[viide?] Linna elanikkond kasvas 1920-ndatel üle miljoni, kuid on seejärel vähenenud naaberlinnadesse väljarände ja linna halduspiiride muutmise tõttu.

Tänapäeval elab Glasgow' linnastus üle 2,1 miljoni inimese.^[viide?]

Umbkaudne elanike arv:

• 1500–2000 (1400)


• 2500–3000 (1500)


• 3000 (1544)


• 4500 (1556)


• 5000–7500 (1500)


• 7600 (1611)


• 12 000 (1680)


• 13 000 (1710)


• 15 000 (1720)


• 23 500 (1755)


• 329 096 (1851)


• 785 000 (1911)


• 734 000 (1985)


• 629 500 (2001)


• 584 200 (2008)

Majandus |

Linnas on suured metallurgia- ja laevaehitusettevõtted.

Kiirtee Glasgow's

Transport |

Linnas on Glasgow' metroo (vanuselt maailma kolmas) ja linna lähedal kaks rahvusvahelist lennujaama: Glasgow ja Glasgow Prestwick.

Üle Clyde'i jõe on ehitatud palju sildu ja jõe alt läheb läbi 1957. aastal valminud tunnel.

Sport |

Linnas peeti 1872 esimene rahvusvaheline jalgpallimäng Inglismaa ja Šotimaa jalgpallikoondise vahel. See lõppes väravateta viigiga.

Glasgow' kuulsaimad jalgpalliklubid on Rangers FC ja Celtic FC, mis mängivad Scottish Premier League'is.

Glasgow's on professionaalne korvpalliklubi Glasgow' Rocks.

9. novembril 2007 valiti Glasgow 2014. aasta Rahvaste Ühenduse mängude toimumiskohaks. Glasgow esitas kandidatuuri 2018. aasta noorte olümpiamängude korraldamiseks.

Viited |

Vaata ka |

• Šoti parunistiil

Välislingid |

• Glasgow' koduleht

Vikisõnastiku artikkel: Glasgow

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Glasgow

.mw-parser-output .navboxbox-sizing:border-box;border:1px solid #aaa;clear:both;font-size:88%;text-align:center;padding:2px;margin:1em auto 0.mw-parser-output .navbox .navboxmargin-top:0.mw-parser-output .navbox+.navboxmargin-top:-1px.mw-parser-output .navbox-inner,.mw-parser-output .navbox-subgroupwidth:100%.mw-parser-output .navbox-group,.mw-parser-output .navbox-abovebelowpadding:0.15em 1em;line-height:1.5em;text-align:center.mw-parser-output th.navbox-groupwhite-space:nowrap;text-align:right.mw-parser-output .navbox,.mw-parser-output .navbox-subgroupbackground-color:#fdfdfd.mw-parser-output .navbox-listline-height:1.5em;border-color:#fdfdfd.mw-parser-output tr+tr>.navbox-abovebelow,.mw-parser-output tr+tr>.navbox-group,.mw-parser-output tr+tr>.navbox-image,.mw-parser-output tr+tr>.navbox-listborder-top:2px solid #fdfdfd.mw-parser-output .navbox th,.mw-parser-output .navbox-titlebackground-color:#ccccff.mw-parser-output .navbox-abovebelow,.mw-parser-output th.navbox-group,.mw-parser-output .navbox-subgroup .navbox-titlebackground-color:#ddddff.mw-parser-output .navbox-subgroup .navbox-group,.mw-parser-output .navbox-subgroup .navbox-abovebelowbackground-color:#e6e6ff.mw-parser-output .navbox-evenbackground-color:#f7f7f7.mw-parser-output .navbox-oddbackground-color:transparent.mw-parser-output .navbox .hlist td dl,.mw-parser-output .navbox .hlist td ol,.mw-parser-output .navbox .hlist td ul,.mw-parser-output .navbox td.hlist dl,.mw-parser-output .navbox td.hlist ol,.mw-parser-output .navbox td.hlist ulpadding:0.125em 0

.mw-parser-output .navbardisplay:inline;font-size:88%;font-weight:normal.mw-parser-output .navbar uldisplay:inline;white-space:nowrap.mw-parser-output .mw-body-content .navbar ulline-height:inherit.mw-parser-output .navbar liword-spacing:-0.125em.mw-parser-output .navbar.mini li abbr[title]border-bottom:none;text-decoration:none;cursor:inherit.mw-parser-output .infobox .navbarfont-size:100%.mw-parser-output .navbox .navbardisplay:block;font-size:100%.mw-parser-output .navbox-title .navbarfloat:left;text-align:left;margin:0 0.5em v a r Suurbritannia linnad (city)
Inglismaa	Bath  · Birmingham  · Bradford  · Brighton & Hove  · Bristol  · Cambridge  · Canterbury  · Carlisle  · Chester  · Chichester  · Coventry  · Derby  · Durham  · Ely  · Exeter  · Gloucester  · Hereford  · Kingston upon Hull  · Lancaster  · Leeds  · Leicester  · Lichfield  · Lincoln  · Liverpool  · London (City of London ja Westminster)  · Manchester  · Newcastle upon Tyne  · Norwich  · Nottingham  · Oxford  · Peterborough  · Plymouth  · Portsmouth  · Preston  · Ripon  · Salford  · Salisbury  · Sheffield  · Southampton  · St Albans  · Stoke-on-Trent  · Sunderland  · Truro  · Wakefield  · Wells  · Winchester  · Wolverhampton  · Worcester  · York
Wales	Bangor  · Cardiff  · Newport  · St Asaph  · St Davids and the Cathedral Close  · Swansea
Põhja-Iirimaa	Armagh  · Belfast  · Lisburn  · Londonderry  · Newry
Šotimaa	Aberdeen  · Dundee  · Edinburgh  · Glasgow  · Inverness  · Perth  · Stirling