Skip to main content

Bulgaaria Sisukord Loodus | Rahvastik | Haldusjaotus | Ajalugu | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü43° N, 25° EWorld Bank'i andmebaas

BulgaariaEuroopa maad


Kagu-EuroopasBalkani poolsaareMusta mereRumeeniaSerbiaMakedooniaKreekaTürgi2007Euroopa LiidumäeahelikStara planinakõrgusele merepinnastkuruDoonauValahhia madalikSredna GoraTraakia tasandikMaritsaRilaPiriniRodope mäedmäetippMusalaMusta mere rannikumadalik2011bulgaarlasitürklasimustlasivenelasiarmeenlasiAsenovgradBlagoevgradBotevgradBurgasČepelareČirpanDobričElhovoGabrovoHarmanliHaskovoIvajlovgradJambolKajnardžaKǎrdžaliKazanlǎkKjustendilKotelKubratKulaLǎkiLovečMalko TǎrnovoMomčilgradMontanaNova ZagoraNovi pazarOmurtagPazardžikPernikPlevenPlovdivPomoriePreslavRazgradRuseSevlievoSilistraSlǎnčev brjagSlivenSofiaStanke DimitrovStara ZagoraSvilengradSvištovŠumenZlatni pjasǎciZlatogradTǎrgovišteTopolovgradVarnaVeliko TǎrnovoVidinBlagoevgradi piirkondBurgasi piirkondDobriči piirkondGabrovo piirkondHaskovo piirkondJamboli piirkondKǎrdžali piirkondKjustendili piirkondLoveči piirkondMontana piirkondPazardžiki piirkondPerniki piirkondPleveni piirkondPlovdivi piirkondRazgradi piirkondRuse piirkondSilistra piirkondSliveni piirkondSmoljani piirkondSofia piirkondSofija-gradStara Zagora piirkondŠumeni piirkondTǎrgovište piirkondVarna piirkondVeliko Tǎrnovo piirkondVidini piirkondVraca piirkondEelajaloolisedneoliitikumisVarna4. aastatuhandest eKrVana-EgiptuseMesopotaamiaAntiikajaltraaklasedpärslasedkreeklasedroomlasedslaavlasedKesk-AasiastBalkani poolsaareleturgi päritolubulgaaridebulgaarlasteks681Esimene Bulgaaria riikBalkanistKyrillose ja MethodioseõigeuskuTeise Bulgaaria riigi1396OsmanitevasallriikBulgaaria vürstiriikVene-Türgi sõdaBulgaaria vürstiriigiBulgaaria kuningriigiTeises maailmasõjasteljeriikide1946Nõukogude LiiduBulgaaria RahvavabariikAustriaBelgiaBulgaariaEestiHispaaniaHollandHorvaatiaIirimaaItaaliaKreekaKüprosLeeduLuksemburgLätiMaltaPoolaPortugalPrantsusmaaRootsiRumeeniaSaksamaaSlovakkiaSloveeniaSoomeSuurbritanniaTaaniTšehhiUngariAlbaaniaAmeerika ÜhendriigidBelgiaBulgaariaEestiHispaaniaHollandHorvaatiaIslandItaaliaKanadaKreekaLeeduLuksemburgLätiNorraPoolaPortugalPrantsusmaaRumeeniaSaksamaaSlovakkiaSloveeniaSuurbritanniaTaaniTšehhiTürgiUngariAlbaaniaAndorraArmeeniaAserbaidžaanAustriaBelgiaBosnia ja HertsegoviinaBulgaariaEestiGruusiaHispaaniaHollandHorvaatiaIirimaaIslandItaaliaKasahstanKosovoKreekaKüprosLeeduLiechtensteinLuksemburgLätiMaltaMoldovaMonacoMontenegroNorraPoolaPortugalPrantsusmaaPõhja-MakedooniaRootsiRumeeniaSaksamaaSan MarinoSerbiaSlovakkiaSloveeniaSoomeSuurbritanniaŠveitsTaaniTšehhiTürgiUkrainaUngariValgeveneVatikanVenemaaAhvenamaaAkrotiri ja DhekeliaGibraltarGuernseyFääri saaredJan MayenJerseyManSvalbardAbhaasiaLõuna-OsseetiaPõhja-KüprosTransnistria










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cdiv class="center"u003Eu003Cdiv class="floatnone"u003Eu003Ca href="http://ev101.miljonpluss.ut.ee/" rel="nofollow"u003Eu003Cimg alt="EV101 - Kas-oled-kirjutanud.png" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/89/EV101_-_Kas-oled-kirjutanud.png" decoding="async" width="700" height="70" data-file-width="700" data-file-height="70" /u003Eu003C/au003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());







Bulgaaria




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search





































Bulgaaria Vabariik

bulgaaria Република България
Republika Bulgaria







Bulgaaria lipp

Bulgaaria vapp

Bulgaaria lipp

Bulgaaria vapp

Bulgaaria asendikaart

Riigihümn

Mila rodino

Pealinn

Sofia

Pindala
111 003 km²

Riigikeel(ed)

bulgaaria

Ametlikud keeled

bulgaaria

Rahvaarv
7 075 991 (2017)[1]Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus
63,7 in/km²

President

Rumen Radev

Peaminister

Bojko Borisov

Iseseisvus

3. märts 1878
22. september 1908

SKT
56,832 mld $ (2017)[2]Muuda Vikiandmetes

SKT elaniku kohta
6993 $ (2015)[3]Muuda Vikiandmetes

Rahaühik

leev (BGN)

Ajavöönd

Ida-Euroopa aeg

Tippdomeen

.bg

ROK-i kood

BUL

Telefonikood
359

Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Tema naabrid on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi.


Bulgaaria on 2007. aastast Euroopa Liidu liige.




Sisukord





  • 1 Loodus

    • 1.1 Pinnamood



  • 2 Rahvastik

    • 2.1 Linnade loend



  • 3 Haldusjaotus


  • 4 Ajalugu


  • 5 Vaata ka


  • 6 Viited


  • 7 Välislingid




Loodus |



Pinnamood |


Ida-lääne suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu kuru.


Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk Alam-Doonau madalik.


Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik. Sredna Gorast lõuna poole jääb Traakia tasandik, mille moodustab Maritsa jõe lai org ning kus on Bulgaaria parim põllumaa.


Bulgaaria edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad Rila, Pirini läänes ja Rodope mäed lõunas. Bulgaaria kõrgeim mäetipp Musala Rila mägedes on 2925 m kõrge. Rodope mäed moodustavad piiri Kreekaga.


Ainsad madalikud peale Alam-Doonau madaliku ja Traakia tasandiku on Musta mere ääres (Musta mere rannikumadalik) ning maa lääneosas Sofia ümbruses.



Rahvastik |


2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Bulgaaria rahvaarv 7 364 570. Elanikest oli bulgaarlasi 84,8%, türklasi 8,8%, mustlasi 4,9%, venelasi 0,15% ja armeenlasi 0,1%.[4]



Linnade loend |



Next.svg Pikemalt artiklis Bulgaaria linnade loend.

Bulgaarias on 257 linna.


Osaline loend:
Asenovgrad - Blagoevgrad - Botevgrad - Burgas - Čepelare - Čirpan - Dobrič - Elhovo - Gabrovo - Harmanli - Haskovo - Ivajlovgrad - Jambol - Kajnardža - Kǎrdžali - Kazanlǎk - Kjustendil - Kotel - Kubrat - Kula - Lǎki - Loveč - Malko Tǎrnovo - Momčilgrad - Montana - Nova Zagora - Novi pazar - Omurtag - Pazardžik - Pernik - Pleven - Plovdiv - Pomorie - Preslav - Razgrad - Ruse - Sevlievo - Silistra - Slǎnčev brjag - Sliven - Sofia - Stanke Dimitrov - Stara Zagora - Svilengrad - Svištov - Šumen - Zlatni pjasǎci - Zlatograd - Tǎrgovište - Topolovgrad - Varna - Veliko Tǎrnovo - Vidin



Haldusjaotus |


Bulgaaria jaguneb 28 piirkonnaks (област):


Blagoevgradi piirkond - Burgasi piirkond - Dobriči piirkond - Gabrovo piirkond - Haskovo piirkond - Jamboli piirkond - Kǎrdžali piirkond - Kjustendili piirkond - Loveči piirkond - Montana piirkond - Pazardžiki piirkond - Perniki piirkond - Pleveni piirkond - Plovdivi piirkond - Razgradi piirkond - Ruse piirkond - Silistra piirkond - Sliveni piirkond - Smoljani piirkond - Sofia piirkond - Sofija-grad - Stara Zagora piirkond - Šumeni piirkond - Tǎrgovište piirkond - Varna piirkond - Veliko Tǎrnovo piirkond - Vidini piirkond - Vraca piirkond


Piirkonnad jagunevad valdadeks (община), mida on kokku 260.



Ajalugu |



Next.svg Pikemalt artiklis Bulgaaria ajalugu.

Eelajaloolised kultuurid hakkasid Bulgaaria alal arenema neoliitikumis. Varna linna lähedal matmispaigas on avastatud maailma vanima aarde, väljakaevatud esemed pärinevad 4. aastatuhandest eKr. Matmispaik on vanem kui Vana-Egiptuse ja Mesopotaamia matmispaigad. Antiikajal elasid aladel traaklased ja hiljem pärslased, kreeklased ja roomlased.



Next.svg Pikemalt artiklis Traakia., Vana-Makedoonia, Rooma riik, Rooma keisririik, Ida-Rooma

Alates 5. sajandist asustasid maa järk-järgult slaavlased, kes hakkasid 7. sajandil Kesk-Aasiast Balkani poolsaarele rännanud turgi päritolu bulgaaride järgi ka ennast hiljem bulgaarlasteks nimetama. Bulgaaria ajalugu ühtse riigina algas, kui 681. aastal loodi Esimene Bulgaaria riik. See hõlmas lisaks tänapäeva Bulgaariale ka enamikku Balkanist. Bulgaaria ajaloo tähtsündmusteks loetakse slaavi kirja loomist vendade Kyrillose ja Methodiose poolt ning vürst Borisi ja terve Bulgaaria ristiusustamist kümme aastat hiljem, õigeusku. See muutis Bulgaaria Balkani maade kultuurikeskuseks.


Teise Bulgaaria riigi langusega 1396. aastal läks territoorium ligi viieks sajandiks Osmanite võimu alla. Eksisteeris vasallriik Bulgaaria vürstiriik.


Vene-Türgi sõda (1877–1878) viis Bulgaaria vürstiriigi (1878–1908) ja Bulgaaria kuningriigi (1908–1946) moodustamiseni. Teises maailmasõjas oli Bulgaaria sõja algusaastatel teljeriikide lepinguosaline, kuid 1944. aasta augustis teatas Bulgaaria oma ühepoolsest sõjast väljumisest ja palus Saksa vägedel lahkuda.


16. septembril 1944. aastal sisenes Nõukogude armee Sofiasse. 1946. aastal sai Bulgaariast üheparteiline sotsialistlik riik Nõukogude Liidu mõjusfääris (Bulgaaria Rahvavabariik). 1989. aastal said võimalikuks mitme parteiga valimised, misjärel toimus Bulgaaria üleminek demokraatiale ja turumajandusele.



Vaata ka |


  • Bulgaaria kirjandus

  • Bulgaaria muusika

  • Bulgaaria meedia

  • Bulgaaria Sotsialistlik Partei

  • Radikaaldemokraatlik Partei

  • 2007. aasta Euroopa Parlamendi valimised (Bulgaaria)

  • Bulgaaria tsaaririik

  • Bulgaaria näitlejate loend


Viited |




  1. https://data.worldbank.org/indicator/SP.POP.TOTL?locations=BG


  2. World Bank'i andmebaas, vaadatud 21.10.2018.


  3. http://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD


  4. http://censusresults.nsi.bg/Census/Reports/2/2/R9.aspx




Välislingid |


.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em


  • Essential History of Bulgaria in Seven Pages











Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Bulgaaria&oldid=5201082"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.808","walltime":"0.889","ppvisitednodes":"value":1249,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":19557,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":5024,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":15,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":3841,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":1,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 784.576 1 -total"," 78.85% 618.635 1 Mall:Riik"," 12.13% 95.176 1 Mall:Coordinate"," 11.26% 88.343 1 Mall:CoordinateMAIN"," 7.28% 57.090 3 Mall:MuudaVikiandmetes"," 4.91% 38.551 1 Mall:Vikisõnaraamatus"," 4.13% 32.435 1 Mall:Sõsarprojekt"," 3.54% 27.787 1 Mall:Äärekast"," 1.84% 14.418 1 Mall:ELriigid"," 1.53% 12.011 3 Mall:Navigeerimismall"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.625","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":10720933,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1306","timestamp":"20190319144901","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":158,"wgHostname":"mw1272"););

Popular posts from this blog

Bett Inhaltsverzeichnis Geschichte | Bettformen | Bettgrößen | Andere Bezeichnungen | Bettenmangel | Betten in der bildenden Kunst | Schlafmedizinische Gesichtspunkte | Siehe auch | Literatur | Weblinks | Einzelnachweise | NavigationsmenüBett, Bettstatt, BettstelleCommons: BettBabybetten: Anwendung, Ausstattungsmerkmale und VergleichskriterienWasserbetten. Vorurteile im TestHapfnNursch10.1007/s11818-012-0584-74006250-8AKS4329276-8

Luksemburg Sisukord Nimi | Asend | Loodus | Riigikord | Haldusjaotus | Rahvastik | Riigikaitse | Majandus | Taristu | Ajalugu | Eesti ja Luksemburgi suhted | Haridus | Kultuur | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü50° N, 6° EÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.World Bank'i andmebaasÜlevaade Luksemburgi loodusest.Ülevaade Luksemburgi metsadest.Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.Luxembourg’s biodiversity at risk.Maailma kahepaiksete andmebaas.Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.Système politique. TerritoireÜlevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.The World FactbookMonique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.Luksemburgi armee koduleht.Luksemburgi armee relvastus.Eesti Välisministeerium.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.Luksemburgr

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6