2. veebruar on Gregoriuse kalendri 33. päev. Juliuse kalendri järgi 20. jaanuar (1901–2100).

Sündmused |

Eestis |

• 
  1833 – Helme kihelkonna talupoeg Mats Erdell, kes oli vilja- ja linaäriga rikkaks saanud, ostis ära Roobe mõisa pantkirjad ja sai seeläbi mõisa tegelikuks valdajaks^[1]. Pärast rüütlimõisate omamise vabaksandmist kõigi seisuste liikmetele ostis tema poeg Hans Erdell 1867. aastal Roobe mõisa päriseks ja temast sai esimene eesti soost rüütlimõisaomanik^[1].


• 
  1919 – Tartu kliinikus suri Paju lahingus raskelt haavata saanud Vabadussõja kangelane Julius Kuperjanov.


• 
  1920 – sõlmiti Tartu rahuleping Eesti ja Vene SFNV vahel.^[2]


• 
  1925 – kinnitati Kaitseliidu põhikiri.


• 
  1936 – Eesti meistrivõistlused vabamaadluses olid esimest korda maakohas – Kohilas^[3].


• 
  1937 – Tallinna Majaomanike Panga valminud hoones alustas tegevust Eesti modernseim kohvik Kultas.


• 
  1939 – Kaunases algas Balti riikide välisministrite IX konverents.


• 1939 – Šveitsi saadik Karl Egger esitas oma volitused Vabariigi President Konstantin Pätsile.


• 
  1942 – saksa keel kuulutati okupeeritud idaaladel (sh Eestis) ametlikuks riigikeeleks^[1]. Siiski kindralkomissariaatide piires võis paralleelselt kasutada ka kohalikke keeli^[1].


• 
  1944 – Teine maailmasõda: Punaarmee ületas Narva jõe, rajades mitu platsdarmi Narva-äärsetele aladele.


• 
  1948 – Stockholmis võeti vastu Eesti Rahvusnõukogu statuut ja moodustati Eesti Rahvusnõukogu Presiidium, mille etteotsa valiti August Rei.


• 
  1990 – Tartu rahulepingu 70. aastapäev. Tallinna Linnahalli kogunes Eesti NSV kõigi tasandite rahvasaadikute täiskogu, kus kiideti heaks deklaratsioon Eesti riikliku iseseisvuse kohta.


• 
  1994 – Tallinna tuli NATO missioon, kes tutvustas algatuse "Partnerlus rahu nimel" võimalusi ja eesmärke. Samuti uuriti Eesti valmisolekut osalemaks selles programmis.


• 
  1995 – Eesti Vabariigi välisministeeriumi, Jaan Tõnissoni Instituudi ja Tartu Ülikooli lähiajaloo õppetooli korraldusel toimus Tartus Tartu rahulepingu 75. aastapäeva puhul teaduskonverents.


• 1995 – välisminister Jüri Luik kirjutas Strasbourgis alla Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsioonile.


• 
  1996 – Eesti ja Venemaa vahetasid Tallinnas 1994. aasta juulilepete ratifitseerimiskirju. Hiljem leping jõustus.


• 
  2001 – asutati Eesti NATO Ühing.


• 
  2005 – Tallinna piiskoplikus Toomkirikus pühitseti pidulikul jumalateenistusel ametisse järgmine EELK peapiiskop – Andres Põder.


• 
  2015 – Tallinna piiskoplikus Toomkirikus pühitseti pidulikul jumalateenistusel ametisse järgmine EELK peapiiskop – Urmas Viilma.

Maailmas |

• 
  0962 – Otto I krooniti Saksa-Rooma keisriks.


• 
  1119 – Calixtus II sai uueks paavstiks.


• 
  1348 – Saksa ordu Leedu sõjad: Saksa ordu võitis Strėva lahingus kaks korda suuremat Leedu väge.


• 
  1536 – Hispaania maadeavastaja Pedro de Mendoza rajas Puerto de Nuestra Señora Santa María del Buen Ayre linna ehk tänase Buenos Airese.


• 
  1556 – Hiinas toimus ajalooliselt enim ohvreid nõudnud Shaanxi maavärin. Katastroofis hukkus umbes 830 000 inimest.


• 
  1653 – Nieuw Amsterdam (praegu New York), kus tollal elas 800 inimest, sai Hollandilt linnaõigused.


• 
  1709 – Alexander Selkirk pääses laevahukust üksikule saarele, saades nii Robinson Crusoe prototüübiks.


• 
  1797 – Itaalia linn Mantova alistus prantslastele.


• 
  1808 – Prantsuse väed okupeerisid Rooma, kuna paavst Pius VII ei tunnustanud Napoli kuningriiki ning ei soovinud ühineda prantslaste liiduga Suurbritannia vastu.


• 
  1848 – Guadalupe Hidalgo lepinguga lõpetati Ameerika-Mehhiko sõda.


• 
  1848 – California kullapalaviku ajal randus San Franciscos esimene laev Hiina väljarändajatega.


• 
  1872 – Holland müüs Suurbritanniale Aafrika Kullaranniku kaubandussõlmed.


• 
  1878 – Kreeka kuulutas Türgile sõja.^[viide?]


• 
  1905 – Belgia Kongos Welle regioonis algas ülestõus.


• 
  1918 – Lenini juhitud Rahvakomissaride Nõukogu andis välja dekreedi kiriku lahutamisest riigist ja kooli lahutamisest kirikust.


• 
  1920 – Prantsusmaa okupeeris Memeli.


• 
  1924 – Türgi Rahvusassamblee tühistas kaliifi võimu.


• 
  1935 – Leonard Keeler testis esmakordselt valedetektorit.


• 
  1943 – Teine maailmasõda: lõppes Stalingradi lahing, Saksamaa 6. armee kapituleerus, Stalingrad langes Punaarmee kätte, 91 000 Saksa sõdurit võeti vangi.


• 
  1945 – Teine maailmasõda: Ecuador kuulutas sõja Jaapanile ja Saksamaale.^[4]


• 
  1955 – Nõukogude Liidus Kasahstanis Tjuratami asunduse lähedal alustati mandritevaheliste rakettite testpolügooni ehitust, millest kasvas välja Baikonuri kosmodroom.


• 
  1959 – Venemaal toimus Djatlovi kuru intsident (üheksa kaugmatkajat hukkus teadmata põhjusel).


• 
  1971 – Iraanis Ramsaris võeti vastu Ramsari konventsioon.


• 
  1974 – Kambodža pealinna Phnom Penhi piiravad kommunistid pommitasid linna, hiljem teavitas valitsus, et kokkupõrkes hukkus 17 inimest.


• 
  1977 – Lääne-Saksamaa valitsus kiitis heaks plaani, mille kohaselt saadeti Indoneesiasse ja Türgisse ligi 625 miljoni Ameerika dollari väärtuses allveelaevu, rakette ja tanke.


• 
  1990 – Lõuna-Aafrika Vabariigi president Frederik Willem de Klerk tühistas Aafrika Rahvuskongressi tegutsemiskeelu.


• 
  1991 – Afganistanis ja Pakistanis toimus maavärin. Hukkus vähemalt 109 ja kannatada sai üle 30 inimese.


• 
  1993 – Kabulis toimus Afganistani mässuliste raketirünnak, milles hukkus 72 inimest.


• 
  1995 – Kairos kohtusid Iisraeli, Jordaania, PVO ja Egiptuse liidrid, kus püüti taaskehtestada Iisraeli-Palestiina lepinguid.


• 
  1997 – Sri Lanka kirdeosa sõjaväebaasi ründasid tamili mässulised, hukkus umbes 48 inimest.


• 
  1998 – Filipiinide lõunaosas kukkus alla lennukompanii Cebu Pacific Air reisilennuk, õnnetuses hukkusid kõik 104 reisijat.


• 
  1999 – Venezuelas valiti uueks presidendiks Hugo Chávez.


• 
  2009 – hüperinflatsiooni tõttu viidi Zimbabwes läbi rahareform: neljas Zimbabwe dollar võrdus triljoni kolmanda Zimbabwe dollariga.


• 
  2009 – Venemaal korraldas noorteorganisatsioon Naši Moskvas Eesti saatkonna ees meeleavalduse pronksiöö korraldamises süüdistatud isikute toetuseks.


• 
  2011 – Sudaani valitsus teatas, et aktsepteerib Lõuna-Sudaani iseseisvusreferendumi tulemusi.

Sündinud |

 Pikemalt artiklis Sündinud 2. veebruaril.

• 
  1455 – Hans, Taani, Norra ja Rootsi kuningas


• 
  1649 – Benedictus XIII, paavst


• 
  1882 – James Joyce, iiri kirjanik


• 
  1885 – Mihhail Frunze, Nõukogude sõjaväelane ja riigitegelane


• 
  1890 – Charles Correll, ameerika näitleja


• 
  1926 – Valéry Giscard d'Estaing, prantsuse poliitik, Prantsusmaa president 1974–1981


• 
  1927 – Stan Getz, ameerika saksofonist


• 
  1947 – Harri Õunapuu, eesti poliitik


• 
  1967 – Laurent Nkunda, Kongo DV sõjaväelane ja poliitik


• 
  1972 – Airi Allvee, eesti laulja


• 
  1973 – Aleksander Tammert, Eesti kettaheitja


• 
  1977 – Shakira, colombia laulja


• 
  1978 – Andres Mähar, eesti näitleja


• 
  1979 – Urmo Aava, eesti rallisõitja


• 
  1983 – Carolina Klüft, rootsi kergejõustiklane

Surnud |

 Pikemalt artiklis Surnud 2. veebruaril.

• 
  1907 – Dmitri Mendelejev, vene keemik


• 
  1919 – Julius Kuperjanov, Vabadussõja kangelane


• 
  1930 – Gregor von Bochmann, baltisaksa maalikunstnik


• 
  1956 – Pjotr Kontšalovski, vene maalikunstnik


• 
  1969 – Boris Karloff, inglise filminäitleja


• 
  1970 – Bertrand Russell, inglise filosoof


• 
  1979 – Sid Vicious, inglise laulja ja filminäitleja


• 
  1990 – Paul Ariste, eesti keeleteadlane


• 
  2014 – Philip Seymour Hoffman, USA filminäitleja

Tähtpäevad |

• Tartu rahu aastapäev


• Küünlapäev


• Rahvusvaheline märgalade päev

Ilmarekordid |

• 
  Tallinna maksimumtemperatuur +6,4 °C (1914)


• Tallinna miinimumtemperatuur −24,6 °C (1940)


• 
  Tartu maksimumtemperatuur +9,7 °C (1917)


• Tartu miinimumtemperatuur −32,5 °C (1867)


• 
  2011/2012. aasta talve madalaim õhutemperatuur −29,4 °C Jõgeval.^[5] Eelmine talve külmarekord oli registreeritud 31. jaanuaril
  

Viited |