Laiuse

Elanikke: 371 (31.12.2011)[1]

EHAK-i kood: 4078[2]

Koordinaadid: 58° 47′ N, 26° 30′ E

Laiuse on alevik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, Vooremaal Laiuse mäe (144 m) külje all.

Ajalooliselt tuntakse Laiuse nime all eelkõige kihelkonda. Samanimeline alevik moodustati 1977. aastal kunagise kihelkonnakeskuse ja Sootaga küla baasil ning aleviku nimena jäi kasutusele kihelkonnakeskuse nimi. Sootaga on veel tänapäevalgi kasutusel paralleelnimena.

Elanikkond |

2003. aastal oli aleviku elanike arv 390. 2000. aastal oli elanike arv 470. Sellega oli asula Eestis elanike arvult 218. kohal. 2011. aastal oli alevikus 417 elanikku.

Nime päritolu |

Ajalooliselt pole kunagi eksisteerinud Laiuse-nimelist küla. Keskajal ja varauusajal teati Laiuse nime all sellenimelist ordulinnust koos sellele kuuluva maa-alaga. Pärast lossi varemetesse jäämist kandus nimi 17.–18. sajandil edasi kihelkonnale, mida varem tunti Voomala või Võhmala nime all. Sama nime hakkasid kandma ka kihelkonnakeskus ja kirik ning endise ordulinnuse kõrval asunud mõis (saksa keeles Lais Schloss, eesti Laiuse mõis). 1866. aastal moodustati mõisa põhjal Laiuse vald, kirikumõisa põhjal aga Laiuse kirikuvald, mis 1893. aastal liideti Laiuse vallaga. Nõukogude ajal eksisteeris Laiuse külanõukogu. 1977. aastal moodustati endise Sootaga küla põhjal Laiuse alevik, mis sai oma nime aleviku territooriumile jäänud kunagiselt kihelkonnakeskuselt ja kirikult.

Laiuse nime algkuju on M. J. Eiseni järgi Lagesoo või Laisoo, mis tuleb piirkonnale iseloomulikust soisest maastikust. Sama tähendusega on ka varasem kihelkonnanimi Voomela. Soole viitab ka Sootaga küla nimi.^[3]

Ajalugu |

Sootaga küla on esmamainitud 1585. aastal (Sotaga). Poola ajal kuulus küla Laiuse lossi staarostkonna Anukowe vakusesse (nimi vardja järgi)^[4]. 1601. aastal elas külas 7 perekonda ning küla juurde kuulus ka Mõra veski (Moraweski)^[5]. Rootsi aja alguses, 1624. aastal, kuulus toona tühi küla Laiuse lossi valdkonda Ruhekonna vakusesse^[6]. Pärast lossi maade riigistamist ja Laiuse riigimõisa loomist 17. sajandi lõpus kuulus Sootaga küla loodud riigimõisale. 18. sajandi alguses levinud katku tõttu jäi 2/3 taludest külas tühjaks, kokku suri katku 144 inimest, mis oli rohkem kui üheski teises Laiuse mõisa külas^[7]. Pärast katku hakkas elanikkond taas kiiresti kasvama. 1758. aastaks oli külas 18 taluperet 159 inimesega ning see oli Laiuse mõisa küladest suurim^[8]. Pärast Laiuse valla loomist 1866. aastal kujunes külast vallakeskus – siin asus vallamaja ja hiljem ka seltsimaja.

Vabadussõja ajal asus külas üks enamlaste tugipunkte, köstrimajas peatus enamlaste ülemus^[9].

1950. aastal loodi Sootaga külanõukogu. 1954. aastal moodustati endiste Sootaga, Mõisamaa ja Kivijärve külanõukogudest Laiuse külanõukogu, mis hiljem liideti Jõgeva külanõukoguga.

Kool ja raamatukogu |

Kooliharidust on Laiusel antud üle 315 aasta, Laiuse kool kuulub Eesti vanimate koolide hulka. 2012. aasta novembri seisuga oli Laiuse Põhikooli direktor Siiri Rahn, õppeaastal 2012/2013 oli koolis 7 klassikomplekti 67 õpilasega ja 16 õpetajat.^[10] 1999. aastal valminud juurdeehitises tegutsevad ka kohalik kultuuriselts Püüe ja Laiuse raamatukogu, mis on vanim rahvaraamatukogu Eestis (esmamainimine 1849).
2016/17. õppeaasta seisuga sai Laiuse Põhikoolist Laiuse Jaan Poska Põhikool. 2016. aastal täitus Laiuse koolil 330. tegutsemisaasta.

Vaatamisväärsused |

Laiuse kirik.

Alevikus asub Laiuse Püha Jüri kirik, mida on esimest korda mainitud 1319. aastal. Ühena vähestest on sel 4 väikest lisatorni. Kirik on algselt täitnud ka kaitsefunktsiooni – sellest ka paksud müürid ning kõrged ja kitsad aknad. Kirikuga on seotud palju legende ja rahvajutte. 1909–1922 oli seal õpetajaks Johan Kõpp. Kogudust on teeninud ka Elmar Salumaa. 2012. aastast alates on koguduse õpetajaks Georg Glaase. Kogudusel on umbes 170 annetajaliiget. Kirikuaed on arheoloogiamälestis. Seal kasvavad looduskaitsealused tamm ja 300-aastane pärn (nn Laiuse pärn), mille olevat istutanud Karl XII. Kunagist matmiskohta meenutab kirikuaias asuv üksik rõngasrist.

Teised vaatamisväärsused on Laiuse Siniallikas ja muuseum Laiuse õletuba. Eraldi vaatamisväärsuseks on Laiuse voorelt avanev vaade. See on Eesti pikim voor, olles üle 10 km pikk ning ulatudes 144 m üle merepinna. Vaatetorn on ehitamisel. Giidi saab tellida Laiuse raamatukogust.

Tuntud inimesi |

Laiusel elab poola kirjanduse tõlkija ja luuletaja Hendrik Lindepuu. Ta on Laiusel korraldanud Poola kultuurile pühendatud üritusi (Poola päevade raames juulis 2003).

Sootaga külas on sündinud advokaat Villem Jauram.

Vaata ka |

• Laiuse kolhoos

Viited |

1. 
   ↑ Eesti 2011. aasta rahvaloendus, vaadatud 14.07.2014.
   


2. 
   ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
   


3. 
   ↑ Matthias Johann Eisen, Laiuse. Eesti Kirjandus, 5-6, 1918-1919, lk 101–103
   


4. 
   ↑ Johan Kõpp, Laiuse kihelkonna ajalugu, Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1937, lk 43
   


5. 
   ↑ Johan Kõpp, Laiuse kihelkonna ajalugu, Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1937, lk 48
   


6. 
   ↑ Johan Kõpp, Laiuse kihelkonna ajalugu, Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1937, lk 68
   


7. 
   ↑ Johan Kõpp, Laiuse kihelkonna ajalugu, Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1937, lk 172-173
   


8. 
   ↑ Johan Kõpp, Laiuse kihelkonna ajalugu, Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1937, lk 180-181
   


9. 
   ↑ Johan Kõpp, Laiuse kihelkonna ajalugu, Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1937, lk 342
   


10. 
    ↑ http://www.laiusepk.edu.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=47&Itemid=54
    

Välislingid |

• Jõgeva maakonna kaart


• Laiuse põhikooli koduleht


• Laiuse raamatukogu koduleht

.mw-parser-output .navboxbox-sizing:border-box;border:1px solid #aaa;clear:both;font-size:88%;text-align:center;padding:2px;margin:1em auto 0.mw-parser-output .navbox .navboxmargin-top:0.mw-parser-output .navbox+.navboxmargin-top:-1px.mw-parser-output .navbox-inner,.mw-parser-output .navbox-subgroupwidth:100%.mw-parser-output .navbox-group,.mw-parser-output .navbox-abovebelowpadding:0.15em 1em;line-height:1.5em;text-align:center.mw-parser-output th.navbox-groupwhite-space:nowrap;text-align:right.mw-parser-output .navbox,.mw-parser-output .navbox-subgroupbackground-color:#fdfdfd.mw-parser-output .navbox-listline-height:1.5em;border-color:#fdfdfd.mw-parser-output tr+tr>.navbox-abovebelow,.mw-parser-output tr+tr>.navbox-group,.mw-parser-output tr+tr>.navbox-image,.mw-parser-output tr+tr>.navbox-listborder-top:2px solid #fdfdfd.mw-parser-output .navbox th,.mw-parser-output .navbox-titlebackground-color:#ccccff.mw-parser-output .navbox-abovebelow,.mw-parser-output th.navbox-group,.mw-parser-output .navbox-subgroup .navbox-titlebackground-color:#ddddff.mw-parser-output .navbox-subgroup .navbox-group,.mw-parser-output .navbox-subgroup .navbox-abovebelowbackground-color:#e6e6ff.mw-parser-output .navbox-evenbackground-color:#f7f7f7.mw-parser-output .navbox-oddbackground-color:transparent.mw-parser-output .navbox .hlist td dl,.mw-parser-output .navbox .hlist td ol,.mw-parser-output .navbox .hlist td ul,.mw-parser-output .navbox td.hlist dl,.mw-parser-output .navbox td.hlist ol,.mw-parser-output .navbox td.hlist ulpadding:0.125em 0

.mw-parser-output .navbardisplay:inline;font-size:88%;font-weight:normal.mw-parser-output .navbar uldisplay:inline;white-space:nowrap.mw-parser-output .mw-body-content .navbar ulline-height:inherit.mw-parser-output .navbar liword-spacing:-0.125em.mw-parser-output .navbar.mini li abbr[title]border-bottom:none;text-decoration:none;cursor:inherit.mw-parser-output .infobox .navbarfont-size:100%.mw-parser-output .navbox .navbardisplay:block;font-size:100%.mw-parser-output .navbox-title .navbarfloat:left;text-align:left;margin:0 0.5em v a r Jõgeva valla asulad
Linn	Jõgeva
Alevikud	Jõgeva alevik Kuremaa Laiuse Palamuse Siimusti Torma Sadala
Külad	Alavere Eerikvere Ehavere Ellakvere Endla Härjanurme Imukvere Iravere Jõune Järvepera Kaarepere Kaave Kaera Kaiavere Kantküla Kassinurme Kassivere Kaude Kivijärve Kivimäe Kodismaa Koimula Kudina Kurista Kõnnu Kõola Kärde Laiusevälja Leedi Lemuvere Liikatku Liivoja Lilastvere Luua Lõpe Mooritsa Mullavere Mõisamaa Nava Näduvere Ookatku Oti Paduvere Painküla Pakaste Palupere Patjala Pedja Pikkjärve Praaklima Pööra Raadivere Raaduvere Rahivere Rassiku Reastvere Rohe Ronivere Rääbise Saduküla Selli Soomevere Sudiste Sätsuvere Süvalepa Tealama Teilma Tooma Toovere Tuimõisa Tõikvere Tähkvere Vaiatu Vaidavere Vaimastvere Vana-Jõgeva Vanamõisa Vanavälja Varbevere Vilina Viruvere Visusti Võduvere Võidivere Võikvere Vägeva Väljaotsa Õuna Änkküla