Skip to main content

ARM (arvutiarhitektuur) Sisukord Ajalugu | ARM-protsessorid | ARM ärimudel | Omadused | Käsustik | Toetavad operatsioonisüsteemid | Vaata ka | Viited | Välislingid | NavigeerimismenüüARM TrustZone®A Brief History of ARM: Part 1ARM to Take on Intel, Dominate Mobile Chip MarketXScaleIntel 80286The History of The ARM ArchitectureThe ARM ArchitectureCortex A8 JuhendCortex A5Cortex A8Cortex A9Cortex A15Architectures, Processors, and DevicesAn Introduction to the ARM System ArchitectureARM system-on-chip architecture30 October 2012, Ian Smythe, Mali-T600 Series Completing the ARM 64-bit System Storyrr

Arvutiarhitektuur


kärbitud käsustikugaarvutiarhitektuurARM HoldingsprotsessoritemobiiltelefonidmanussüsteemidespihuarvutitesmängukonsoolideskalkulaatoritesApple Inc.BroadcomCirrus LogicDigital Equipment CorporationFreescaleIntelLGMarvell Technology GroupMicrosoftNECNuvotonNvidiaQualcommSamsungSharpTexas InstrumentsYamahaNintendoNvidia TegraQualcomm SnapdragonInglismaalCambridgeApple iPodsüsteemikiipiCassemblerisARM TrustZone®RISC OSWindows CESymbian OSeCosINTEGRITYNucleus PLUSMicroC/OS-IIQNXRTXC QuadrosThreadXVxWorksAndroidApple iOSWebOSGNU/LinuxBSDPlan 9InfernoSolarisOpenSolaris










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




ARM (arvutiarhitektuur)




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search


.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-empty-cellborder:none;padding:0;width:1px.mw-parser-output table.amboxmargin:0 10%;border:1px solid #aaa;border-left:10px solid #1e90ff;background:#fbfbfb.mw-parser-output table.ambox~table.ambox:not(.mbox-small-left)margin-top:-1px.mw-parser-output .ambox th.mbox-text,.mw-parser-output .ambox td.mbox-textpadding:0.25em 0.5em.mw-parser-output .ambox td.mbox-imagepadding:2px 0 2px 0.5em.mw-parser-output .ambox td.mbox-imagerightpadding:2px 0.5em 2px 0.mw-parser-output table.ambox-noticeborder-left:10px solid #1e90ff.mw-parser-output table.ambox-speedyborder-left:10px solid #b22222;background:#fee.mw-parser-output table.ambox-deleteborder-left:10px solid #b22222.mw-parser-output table.ambox-contentborder-left:10px solid #f28500.mw-parser-output table.ambox-styleborder-left:10px solid #f4c430.mw-parser-output table.ambox-moveborder-left:10px solid #9932cc.mw-parser-output table.ambox-protectionborder-left:10px solid #bba.mw-parser-output table.imboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:3px solid #1e90ff;background:#fbfbfb.mw-parser-output table.cmboxmargin:3px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #aaa;background:#DFE8FF.mw-parser-output table.omboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #aaa;background:#f9f9f9.mw-parser-output table.tmboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #c0c090;background:#f8eaba.mw-parser-output table.fmboxclear:both;margin:0.2em 0;width:100%;border:1px solid #aaa;background:#f9f9f9.mw-parser-output table.fmbox-systembackground:#f9f9f9.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em


ARM (algselt Acorn RISC Machines, hiljem ka Advanced RISC Machines[1]) on kärbitud käsustikuga arvutiarhitektuur, mida arendab ARM Holdings. Tänu ARM-protsessorite lihtsusele on need sobivad madala voolutarbega rakenduste jaoks nagu mobiiltelefonid ja muud väikesed seadmed.


Umbes 95% mobiiltelefonidest kasutab ARM-i väljatöötatud protsessorit.[2] ARM-i protsessoreid kasutatakse manussüsteemides: pihuarvutites, mobiiltelefonides, muusikamängijates, mängukonsoolides, kalkulaatorites ja arvuti- ja võrgutarvikutes.


ARM-i arhitektuur on litsentseeritav. Mõned tuntumad ARM-i kliendid on Apple Inc., Broadcom, Cirrus Logic, Digital Equipment Corporation, Freescale, Intel, LG, Marvell Technology Group, Microsoft, NEC, Nuvoton, Nvidia, Qualcomm, Samsung, Sharp, Texas Instruments ja Yamaha.


ARM ise protsessoreid ei arenda, aga seda teevad ARM Holdings alltöövõtjad ja teised volitatud tootjad. ARM Holdingsi enda tehtud on ARM7, ARM9, ARM11 ja Cortexi tootepered. Mõned tuntumad teiste tootjate tehtud protsessorid on DEC StrongARM, Freescale i.MX, Marvell (algselt Intel) XScale (põhineb ARM v5 -l[3]), Nintendo, Nvidia Tegra, ST-Ericsson Nomadik, Qualcomm Snapdragon, Texas Instruments-i OMAP seeria ja Apple A4.




Sisukord





  • 1 Ajalugu


  • 2 ARM-protsessorid


  • 3 ARM ärimudel


  • 4 Omadused

    • 4.1 Arhitektuur


    • 4.2 Protsessor


    • 4.3 Seade

      • 4.3.1 Profiilid




  • 5 Käsustik

    • 5.1 Tingimuslik täitmine


    • 5.2 Laiendused

      • 5.2.1 Jazelle


      • 5.2.2 Thumb


      • 5.2.3 Thumb-2


      • 5.2.4 NEON


      • 5.2.5 TrustZone



    • 5.3 Täitmise keelamine



  • 6 Toetavad operatsioonisüsteemid

    • 6.1 Manusopsüsteemid


    • 6.2 UNIXi-laadsed


    • 6.3 Personaalarvuti opsüsteemid



  • 7 Vaata ka


  • 8 Viited


  • 9 Välislingid




Ajalugu |


ARM ajalugu algas 1979. aastal, mil loodi Inglismaal Cambridge'is firma Acorn Computers. Acorn tootis alguses koduarvuteid. Tugeva konkurentsi tõttu hakkas Acorni meeskond keeruliste käsustikega protsessorite asemele midagi uut mõtlema ja selleks loodi uurimisprojekt. Selle projekti tulemusel sündiski esimene ARM (Acorn RISC Machine) protsessor. 1985. aastal lasid nad välja esimese 26-bitise protsessori. Sellel oli 25 000 transistori, mis oli isegi tolle aja kohta väga vähe, kuid siiski oli jõudluselt samaväärne Intel 80286 protsessoriga (134 000 transistori[4]).[5][6]


1987 lasti välja ARM versioon 2, millel oli kaasprotsessori tugi. Hiljem arendati selle põhjal ARM versioon 3, millele lisati sisemine vahemälu.


1990 lõid Apple, VLSI Technology ja Acorn ühisettevõtte ARM, mis tähendas nüüd Advanced RISC Machines.


1996 lasti välja ARM protsessorite neljas põlvkond. Suurim uuendus selles versioonis oli Thumb 16-bitise pakitud käsustiku lisamine. Thumb -i kood võtab 40% vähem ruumi võrreldes 32-bitise koodiga. Levinuim neljanda põlvakonna protsessor on ARM7TDMI, mida kasutab näiteks Apple iPod.


1999 lasti välja ARM protsessorite viies põlvkond, mis lisas ARM protsessoritele digitaalse signaalitöötluse ja Java baitkoodi laiendused. Tuntuim viienda põlvkonna implementatsioon on XScale protsessor.


2001 väljastati ARMv6, mis lisas SIMD käsustiku, TrustZone virtualiseerimistehnoloogia ja mitme protsessori toe. Parandati ka Thumb tehnoloogiat.


2006[7] ilmus ARM seitsmes põlvkond. See sisaldab parandatud SIMD käsustikku ja parandatud ujukoma tuge.



ARM-protsessorid |





















































































































PerekondArhitektuurOmadusedVahemäluJõudlus
ARM1ARMv1Esimene versioonpuudub4 MIPS @ 8 MHz
ARM2ARMv2, ARMv2aKorrutamisinstruktsioonpuudub7 MIPS @ 12 MHz
ARM3ARMv2aIntegreeritud vahemälu4 kB, ühtne12 MIPS @ 25 MHz
ARM6ARMv3ARM60: 32-bitise aadressiruumi tugi, ARM60: puudub kaasprotsessori siin4 kB ühtne10–28 MIPS @ 12 MHz
ARM7ARMv3ARM710: puudub kaasprotsessori siin8 kB ühtnePole teada
ARM7TDMIARMv4T3-astmeline pipeline, Thumb-käsustik8 kB ühtne15–63 MIPS @ 16,8 MHz
ARM7EJARMv5TEJ5-astmeline pipeline, Thumb, Jazelle DBX, täiendatud DSP käsudpuudubPole teada
ARM8ARMv45-astmeline pipeline, staatiline hargnemise ennustamine, topelt mälu ülekandekiirus8 kB84 MIPS @ 72 MHz
StrongARMARMv45-astmeline pipeline
8–16 kB–
ARM9TDMIARMv4T5-astmeline pipeline, Thumb4–16 kB200 MIPS @ 180 MHz
ARM9EARMv5TE, ARMv5TEJThumb, Jazelle DBX, täiendatud DSP käsud,16–32 kB, muutuv220 MIPS @ 200 MHz
ARM10EARMv5TE, ARMv5TEJThumb, Jazelle DBX, täiendatud DSP käsud, VFP (Vector Floating Point)4–16 kB200 MIPS @ 180 MHz
XScaleARMv5TE7-astmeline pipeline, Thumb, täiendatud DSP käsud, Wireless MMX32 kBkuni 1,25 GHz
ARM11ARMv67-astmeline pipeline, SIMD, Thumb, Jazelle DBX, Thumb-2, VFP, täiendatud DSP käsudmuutuv740 @ 532–665 MHz (i.MX31 SoC), 400–528 MHz
Cortex-AARMv7-A
Cortex-A5[8]: VFP, NEON, Jazelle RCT, Thumb/Thumb-2, 1–4 tuuma		muutuv (L1+L2)1,57 DMIPS / MHz tuuma kohta

Cortex-A8[9]: VFP, NEON, Jazelle RCT, Thumb-2, 13-astmeline superskalaarne pipeline
muutuv (L1+L2)2,0 DMIPS/MHz

Cortex-A9 MPCore[10]: rakenduslik profiil, VFPv3 FPU, NEON, Thumb-2, Jazelle RCT/DBX, 1–4 tuuma (sümmeetriline multitöötlus)		32 kB / 32 kB L1, kuni 4 MB L22,5 DMIPS/MHz tuuma kohta, 10 000 DMIPS @ 2 GHz (jõudlusele optimeeritud TSMC 40G (kahetuumaline)

Cortex-A15 MPCore[11]: rakenduslik profiil, VFPv4 FPU, NEON, Thumb-2, Jazelle RCT/DBX, Large Physical Address Extensions (LPAE), riistvara virtualiseerimine, 1–4 tuuma (sümmeetriline multitöötlus)		32 kB / 32 kB L1, kuni 4 MB L2
Cortex-RARMv7-RReaalaja profiil, Thumb-2, FPUmuutuv740 @ 532–665 MHz (i.MX31 SoC), 400–528 MHz
Cortex-MARMv6-M
Cortex-M0: mikrokontrolleri profiil, Thumb-2 alamhulk (16-bitine Thumb käsustik & BL, MRS, MSR, ISB, DSB ja DMB). Riistvaraline korrutamise käsk		puudub0,9 DMIPS/MHz

Cortex-M1: FPGA targeted, mikrokontrolleri profiil, Thumb-2 alamhulk (16-bitine Thumb käsustik & BL, MRS, MSR, ISB, DSB ja DMB)		puudubKuni 136 DMIPS @ 170 MHz
ARMv7-M
Cortex-M3: mikrokontrolleri profiil, ainult Thumb-2. Riistvaraline jagamise käsk		valikuline125 DMIPS @ 100 MHz
ARMv7-ME
Cortex-M4: mikrokontrolleri profiil, Thumb ja Thumb-2, FPU. Hardware MAC, SIMD ja jagamine		valikuline1,25 DMIPS/MHz
PerekondArhitektuurOmadusedVahemäluJõudlus


ARM ärimudel |


ARM ei tooda ise füüsilisi protsessoreid, vaid ainult loob ja hooldab arhitektuure ning volitatud tootjad teevad nende arhitektuuride põhjal konkreetseid protsessoreid. Protsessorite põhjal luuakse konkreetsed seadmed.[12]



Omadused |



Arhitektuur |


ARM arhitektuur määrab ära kuidas ARM protsessor peab käituma. Arhitektuur sisaldab:


  • käsustik

  • programmeerija mudel

  • konfiguratsioon

  • vigade haldus

  • mälumudel

Iga arhitektuuri versioon määrab süsteemi omadused:


  • vahemälu tasemete arv ja maht

  • abijuhtregistri funktsionaalsus

  • abiinstruktsioonide mõju

Arhitektuur võib määrata ära ka erinevad laiendused. Arhitektuuri muudatused eri versioonides on tavaliselt tagasiühilduvad eelmisete versioonidega.



Protsessor |


Protsessor on konkreetne implementatsioon mingist arhitektuurist. Näiteks ARM1156T2(F)-S on ARMv6 arhitektuuri implementatsioon, millele on lisatud Thumb-2(T2), Ujukoma üksus (FPU)(F) ja SIMD(S), vastavalt tähistele protsessori nimes.
Samast arhitektuurist võib olla palju implementatsioone.



Seade |


Seadmetes on tavaliselt ARM-protsessor ja selle lisad ühendatud ühte süsteemikiipi. Seadme arenduse ajal lisatakse erinevad kiibid vastavalt vajadusele. Seetõttu võivad erinevad seadmed põhineda samal protsessoril, kuid millel on näiteks erinev vahemälu suurus.


Näiteks võivad seadmel olla järgmised komponendid:


  • 2. taseme vahemälu kontroller

  • staatilise mälu kontroller

  • dünaamilise mälu kontroller

  • vastastikune siin

  • katkestuste kontroller

  • taktsignaal

  • väliste siinide liidesed


Profiilid |


Alates ARM 7. põlvkonnast on sellel profiilid erinevate rakendusvaldkondade jaoks.














ProfiilNimiKirjeldus
ARakenduslik profiilVirtuaalse mälusüsteemi põhine mikroprotsessor. Mõeldud suure jõudlusega seadmetele, mis peavad jooksutama täisfunktsionaalseid operatsioonisüsteeme.
RReaalaja profiilKaitstud mälusüsteemi põhine mikroprotsessor. Mõeldud ettemääratud ajastusega ja lühikest katkestusaega vajavatele süsteemidele.
MMikrokontrolleri profiilVõimaldab lühikese katkestusajaga pöördumist otse kõrgetaseme programmeerimiskeeltest. Toetab osaliselt kaitstud mälu süsteemi ja Thumb-käsustikku.


Käsustik |


Lihtsus


  • Vähendatud käsustik ehk RISC.[13]

  • Fikseeritud 32-bitine käsk muutuja asemel

  • Lihtsam toota

Töö


  • Riistvaraline käsu dekodeerimise loogika

  • Paralleelne käskude täitmine

  • Võimalik ühetsükliline käsutäitmine

Eelised


  • Kiibi väiksem füüsiline suurus

  • Lühem arendusaeg

  • Kohati suurem võimsus kui keeruka käsustikuga kiipidel


Tingimuslik täitmine |


ARM protsessorites ei kasutata tingimuslikku täitmist ainult hargnemiste(tingimuslausete) korral, vaid kõikide käskude korral. Selleks lisatakse igale käsule 4-bitine tingimuskood. Käsk kas täidetakse või ei täideta vastavalt sellele, milline on N, Z, C ja V tähiste väärtus programmi oleku registris (Current Program Status Register(CPSR))[14].


Näide. Eukleidese algoritmi põhjal
C-keeles näeb kood välja selline:


 while(i!=j) 
 if (i > j)
 i -= j;
 else
 j -= i;

ARM assembleris näeb sama kood välja selline:


 loop CMP Ri, Rj ; määra tingimus "NE" if (i != j),
 ; "GT" if (i > j),
 ; or "LT" if (i < j)
 SUBGT Ri, Ri, Rj ; if "GT" (suurem kui), i = i-j;
 SUBLT Rj, Rj, Ri ; if "LT" (vähem kui), j = j-i;
 BNE loop ; if "NE" (pole võrdne), then loop

SUB käske täidetakse ainult siis, kui Ri ja Rj on võrdsed. Hargemist ei toimu kui Ri ja Rj pole võrdsed.



Laiendused |



Jazelle |


Jazelle võimaldab täita Java baitkoodi otse ARM-protsessoril.



Thumb |


Thumb on käsustiku olek. Selles olekus käsustik sisaldab muutuva pikkusega käske – 16–32 bitti. Lühem käsukood annab parema jõudluse.
Thumb olekus 16-bitistel käsukoodidel on väiksem funktsionaalsus. Tinglik täitmine on lubatud vaid hargnemiste korral.



Thumb-2 |


Thumb-2 laiendab nii ARM kui Thumb käsustikku, lisades bitivälja manipuleerimise, tabeli hargnevused ja tingliku täitmise.



NEON |


On kombineeritud 64- ja 128-bitise SIMD käsustik, mis annab kiirenduse meedia ja signaalitöötlusele.



TrustZone |


ARM TrustZone® tehnoloogia on süsteemikeskne lähenemine rakenduste turvamiseks nagu rahaülekanded, DRM ja veebiteenused. TrustZone tehnoloogia on tugevalt integreeritud A-profiili protsessoritesse.



Täitmise keelamine |


Alates ARMv6 on ka ARM protsessoritel nn NX-bit, mis märgib teatud mälupiirkonnad mittetäidetavaks.



Toetavad operatsioonisüsteemid |


ARM-arhitektuuri toetavad paljud operatsioonisüsteemid. Esimesed ARM-põhised arvutid kasutasid operatsioonisüsteemi Arthur, millest arenes välja RISC OS.



Manusopsüsteemid |


Windows CE, Symbian OS, eCos, INTEGRITY, Nucleus PLUS, MicroC/OS-II, QNX, RTXC Quadros, ThreadX, VxWorks.



UNIXi-laadsed |


Android, Apple iOS, WebOS (Palm), GNU/Linux, BSD, Plan 9 (Bell Labs), Inferno, Solaris.



Personaalarvuti opsüsteemid |


  • Linuxi distributsioonid: Ubuntu, Chrome OS, Debian, Fedora jt,


  • BSD variandid: FreeBSD, NetBSD, OpenBSD, RISC iX,

samuti OpenSolaris.



Vaata ka |


  • x86


Viited |




  1. ↑ A Brief History of ARM: Part 1


  2. ↑ Mobiledia: ARM to Take on Intel, Dominate Mobile Chip Market, 20. september 2010


  3. ↑ XScale


  4. ↑ Intel 80286


  5. ↑ Markus Levy, 2005, The History of The ARM Architecture


  6. ↑ Leonid Ryzhyk, 5. juuni 2006, The ARM Architecture


  7. ↑ Cortex A8 Juhend


  8. ↑ Cortex A5


  9. ↑ Cortex A8


  10. ↑ Cortex A9


  11. ↑ Cortex A15


  12. ↑ Architectures, Processors, and Devices


  13. ↑ An Introduction to the ARM System Architecture


  14. ↑ Stephen Bo Furber, 2000, ARM system-on-chip architecture




Välislingid |


  • 30 October 2012, Ian Smythe, Mali-T600 Series Completing the ARM 64-bit System Story

.mw-parser-output .navboxbox-sizing:border-box;border:1px solid #aaa;clear:both;font-size:88%;text-align:center;padding:2px;margin:1em auto 0.mw-parser-output .navbox .navboxmargin-top:0.mw-parser-output .navbox+.navboxmargin-top:-1px.mw-parser-output .navbox-inner,.mw-parser-output .navbox-subgroupwidth:100%.mw-parser-output .navbox-group,.mw-parser-output .navbox-abovebelowpadding:0.15em 1em;line-height:1.5em;text-align:center.mw-parser-output th.navbox-groupwhite-space:nowrap;text-align:right.mw-parser-output .navbox,.mw-parser-output .navbox-subgroupbackground-color:#fdfdfd.mw-parser-output .navbox-listline-height:1.5em;border-color:#fdfdfd.mw-parser-output tr+tr>.navbox-abovebelow,.mw-parser-output tr+tr>.navbox-group,.mw-parser-output tr+tr>.navbox-image,.mw-parser-output tr+tr>.navbox-listborder-top:2px solid #fdfdfd.mw-parser-output .navbox th,.mw-parser-output .navbox-titlebackground-color:#ccccff.mw-parser-output .navbox-abovebelow,.mw-parser-output th.navbox-group,.mw-parser-output .navbox-subgroup .navbox-titlebackground-color:#ddddff.mw-parser-output .navbox-subgroup .navbox-group,.mw-parser-output .navbox-subgroup .navbox-abovebelowbackground-color:#e6e6ff.mw-parser-output .navbox-evenbackground-color:#f7f7f7.mw-parser-output .navbox-oddbackground-color:transparent.mw-parser-output .navbox .hlist td dl,.mw-parser-output .navbox .hlist td ol,.mw-parser-output .navbox .hlist td ul,.mw-parser-output .navbox td.hlist dl,.mw-parser-output .navbox td.hlist ol,.mw-parser-output .navbox td.hlist ulpadding:0.125em 0









.mw-parser-output .navbardisplay:inline;font-size:88%;font-weight:normal.mw-parser-output .navbar uldisplay:inline;white-space:nowrap.mw-parser-output .mw-body-content .navbar ulline-height:inherit.mw-parser-output .navbar liword-spacing:-0.125em.mw-parser-output .navbar.mini li abbr[title]border-bottom:none;text-decoration:none;cursor:inherit.mw-parser-output .infobox .navbarfont-size:100%.mw-parser-output .navbox .navbardisplay:block;font-size:100%.mw-parser-output .navbox-title .navbarfloat:left;text-align:left;margin:0 0.5em
  • v

  • a

  • r


Mikrokontrollerid

Arhitektuurid

8051 • ARM • AVR • PIC • C166 • TriCore

Perekonnad











4-bitti

TLCS-47

8-bitti

AVR • PIC • COP8 • MCS-48 • MCS-51 • Z8 • eZ80 • HC08 • HC11 • H8 • PSoC • TLCS-870 • XC800

16-bitti

C166 • CR16/CR16C • H8 • MSP430 • PIC • R8C • TLCS-900 • XC 2000 • XE166

32-bitti

Am29000 • CRX • FR • FR-V • H8SX • MPC5xx • PIC32 • TLCS-900 • TriCore • Infineon XMC4000 • Infineon AURIX • V850 • ARM


Tarkvara

gpsim • Atmel Studio • dfu-programmer • FLIP

Vaata ka

Arduino • Manussüsteem • FPGA • Programmeeritav loogikakontroller


















  • v

  • a

  • r


Protsessorite tehnoloogia

Arhitektuur

Turingi masin • Universaalne Turingi masin • Harvard • Von Neumann • Kvantarvuti

Sõna suurus

1 • 2 • 4 • 8 • 12 • 16 • 24 • 31 • 32 • 36 • 48 • 60 • 64 • 128 • 256 • 512

Lõimed

Multitegumtöö • Hüper-hargtöötlus

Tüübid

Mikroprotsessor • Mikrokontroller • Signaaliprotsessor • Süsteemikiip

Komponendid

Aritmeetika-loogikaplokk • Multipleksor • Demultipleksor • Register  • Taktsagedus • Tuum • Vahemälu

Perekonnad

x86 • z/Architecture • ARM • MIPS • PowerPC • SPARC • Itanium (IA-64) • Alpha • Prism • SuperH • VAX • Unicore • PA-RISC • MicroBlaze • RISC-V









Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=ARM_(arvutiarhitektuur)&oldid=5178389"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.268","walltime":"0.331","ppvisitednodes":"value":1332,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":40795,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":11488,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":8,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":1,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":18656,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 249.526 1 -total"," 47.98% 119.721 1 Mall:Vikinda"," 35.10% 87.575 2 Mall:Ambox"," 31.14% 77.701 3 Mall:Navmall"," 28.45% 70.993 1 Mall:Mikrokontrollerid"," 7.81% 19.479 2 Mall:Navbar"," 6.88% 17.164 1 Mall:Viited"," 3.77% 9.406 1 Mall:Protsessorite_tehnoloogia"," 3.68% 9.175 1 Mall:ToimetaAeg"," 2.35% 5.874 85 Mall:*"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.079","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":1133453,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1308","timestamp":"20190406060044","ttl":2592000,"transientcontent":false););"@context":"https://schema.org","@type":"Article","name":"ARM (arvutiarhitektuur)","url":"https://et.wikipedia.org/wiki/ARM_(arvutiarhitektuur)","sameAs":"http://www.wikidata.org/entity/Q16980","mainEntity":"http://www.wikidata.org/entity/Q16980","author":"@type":"Organization","name":"Wikimedia projektide kaastu00f6u00f6lised","publisher":"@type":"Organization","name":"Wikimedia Foundation, Inc.","logo":"@type":"ImageObject","url":"https://www.wikimedia.org/static/images/wmf-hor-googpub.png","datePublished":"2010-12-11T23:44:34Z","dateModified":"2018-12-26T09:20:29Z"(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgBackendResponseTime":151,"wgHostname":"mw1257"););
-

Popular posts from this blog

Oświęcim Innehåll Historia | Källor | Externa länkar | Navigeringsmeny50°2′18″N 19°13′17″Ö / 50.03833°N 19.22139°Ö / 50.03833; 19.2213950°2′18″N 19°13′17″Ö / 50.03833°N 19.22139°Ö / 50.03833; 19.221393089658Nordisk familjebok, AuschwitzInsidan tro och existensJewish Community i OświęcimAuschwitz Jewish Center: MuseumAuschwitz Jewish Center

Image
Städer i Lillpolens vojvodskapStadskommuner i Lillpolens vojvodskap stadPolenKatowiceKraków2006kronlandetGalizienSołasWeichselösterrikarepreussareAuschwitzZatorpiastiska kungahusettyska förbundetkoncentrationslägretAuschwitzandra världskrigetförintelselägerFörintelsenmuseumOświęcims synagoga Koordinater: 50°2′18″N 19°13′17″Ö  /  50.03833°N 19.22139°Ö  / 50.03833; 19.22139 Oświęcim Från Wikipedia Hoppa till navigering Hoppa till sök .mw-parser-output .infoboxborder:1px solid #aaa;background-color:#f9f9f9;color:black;margin:.5em 0 .5em 1em;padding:.2em;float:right;clear:right;width:22em;text-align:left;font-size:88%;line-height:1.6em.mw-parser-output .infobox td,.mw-parser-output .infobox thvertical-align:top;padding:0 .2em.mw-parser-output .infobox captionfont-size:larger.mw-parser-output .inf...
Read more

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Image
Valle di Casies tedescocomune italianoprovincia autonoma di BolzanoTrentino-Alto AdigeValVal Pusteriario CasiesMonguelfoAustriatoponimo117811891299tedescoXII secolo1929municipio1985ted.cappuccinoJoachim HaspingerAndreas HoferbavaresifrancesinapoleonicibronzoOthmar Winklerbunkersbarramento Planca di SopraVallo Alpino in Alto Adigesci di fondoGran fondo della Val Casiesskiliftpiste da slittino naturale Valle di Casies Da Wikipedia, l'enciclopedia libera. Jump to navigation Jump to search Valle di Casies comune ( IT ) Valle di Casies ( DE ) Gsies Una veduta della vallata Localizzazione Stato   Italia Regione Trentino-Alto Adige Provincia Bolzano Amministrazione Sindaco Kurti Taschler (SVP) dal 10-5-2015 (1º mandato) Lingue ufficiali Tedesco, Italiano Territorio Coordinate 46°46′N 12°11′E  /  46.766667°N 12.183333°E 46.766667; 12.183333  ( Valle di Casies ) Coordinate: 46°46...
Read more

Typsetting diagram chases (with TikZ?) Announcing the arrival of Valued Associate #679: Cesar Manara Planned maintenance scheduled April 17/18, 2019 at 00:00UTC (8:00pm US/Eastern)How to define the default vertical distance between nodes?Draw edge on arcNumerical conditional within tikz keys?TikZ: Drawing an arc from an intersection to an intersectionDrawing rectilinear curves in Tikz, aka an Etch-a-Sketch drawingLine up nested tikz enviroments or how to get rid of themHow to place nodes in an absolute coordinate system in tikzCommutative diagram with curve connecting between nodesTikz with standalone: pinning tikz coordinates to page cmDrawing a Decision Diagram with Tikz and layout manager

Image
What LEGO pieces have "real-world" functionality? Why does tar appear to skip file contents when output file is /dev/null? Passing functions in C++ What computer would be fastest for Mathematica Home Edition? Active filter with series inductor and resistor - do these exist? How do you clear the ApexPages.getMessages() collection in a test? Strange behaviour of Check Is it possible to ask for a hotel room without minibar/extra services? Is 1 ppb equal to 1 μg/kg? The following signatures were invalid: EXPKEYSIG 1397BC53640DB551 Stopping real property loss from eroding embankment If I can make up priors, why can't I make up posteriors? What are the performance impacts of 'functional' Rust? Is above average number of years spent on PhD considered a red flag in future academia or industry positions? When is phishing education going too far? Need a suitable toxic chemical for a murder plot in my novel How do I automatically answer y in b...
Read more