Skip to main content

Multitegumtöö Sisukord Multiprogrammeerimine | Kooperatiivne multitegumtöö | Eelisasendus | Multitegumtöö reaalajasüsteemis | Lõimtöötlus | Mälukaitse | Viited | NavigeerimismenüüThe architecture of Computer Hardware and Systems Software. An Information Technology Approach.

Samaaegsus


InformaatikasarvutikeskprotsessormuutmäluWindows 95Mac OSPlaanurkõvakettaltklaviatuuriltprotsessoringliseLõimedparoolidekernel










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Multitegumtöö




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search


Informaatikas tähendab multitegumtöö mingi kindla aja jooksul mitme eri ülesande (protsessi) samaaegset täitmist.[1] Multitegumtöö käigus ei oota arvuti käimasoleva protsessi lõppu ega täida ülesandeid järjepanu, vaid on valmis pooleli oleva ülesande kõrval uut ülesannet alustama. Selle tulemusena täidavad arvuti keskprotsessor ja muutmälu protsesse osaliselt ja vaheldumisi.


Multitegumtöö ei tähenda sõna otseses mõttes mitme ülesande samaaegset täitmist. Teisisõnu ei pruugi protsessid toimuda paralleelselt. Multitegumtöö eeldab, et mitu (rohkem kui üks) protsessi on osaliselt täidetud ning sealjuures need protsessid ka mingi etteantud aja jooksul edenevad. Paljudel arvutitel on tänapäeval mitu tuuma ja/või mitu protsessorit, et oleks võimalik korraga rohkem protsesse käitada. Iga protsessori või tuuma kohta on ette nähtud üks ülesanne, ent tänu multitegumtööle on võimalik ülesannete arvu ühe tuuma või ühe protsessori kohta oluliselt suurendada.


Ühe keskprotsessoriga arvutil peaks olema võimalik käitada ainult üht protsessi korraga. Multitegumtöö lahendab selle probleemi ajaplaanimise näol ehk otsustab, millal üht või teist ülesannet täidetakse. Kui keskprotsessori ümberlülitamine ühe ülesande täitmiselt teisele ehk kontekstkommunikatsioon on piisavalt tihe, jääb mulje, nagu protsesse käitataks paralleelselt.[2] Ajaplaanimise strateegiad erinevad suuresti operatsioonisüsteemide lõikes, üldjoontes esinevad järgnevad tüübid:


  • Multiprogrammi süsteemides: käimasolev ülesanne peatatakse juhul kui on vaja oodata mõnd väljaspool asetleidvat sündmust (näiteks välisest allikast andmete lugemist) või kui ajakava koostamise programm sundluse korras parasjagu jooksva protsessi keskprotsessorist välja saalib. Multiprogrammi süsteemi eesmärk on kasutada keskprotsessorit maksimaalselt.

  • Ajajaotusega süsteem: käimasolev ülesanne vabastab keskprotsessori kas vabatahtlikult või sunniviisiliselt (näiteks mingi riistvara seadme toimingu korral). Ajajaotusega süsteem on loodud mitmete programmide sujuvaks kooskasutamiseks.

  • Reaalajasüsteem: osale ootel olevatele ülesannetele on tagatud keskprotsessori kasutusõigus teatavate väliste sündmuste korral. Reaalajasüsteemid on loodud mehaaniliste seadeldiste juhtimiseks (näiteks tööstuslikud robotid).

Mõiste multitasking on kujunenud rahvusvaheliseks. Paljudes keeltes (näiteks saksa, itaalia, taani, norra) kasutatakse seda mõistet muutmata, tõlkimata kujul. Ka eesti keeles kohtab sõna multitasking üsna sagedasti.




Sisukord





  • 1 Multiprogrammeerimine


  • 2 Kooperatiivne multitegumtöö


  • 3 Eelisasendus


  • 4 Multitegumtöö reaalajasüsteemis


  • 5 Lõimtöötlus


  • 6 Mälukaitse


  • 7 Viited




Multiprogrammeerimine |


Informaatika algusaegadel oli protsessoriaeg kallis ja kõiksugused arvuti lisaseadmed üldjuhul aeglased. Kui arvuti käitas programmi, millel oli tarvis juurdepääsu lisaseadmele, pidi keskprotsessor käskude täitmise seniks lõpetama, kuni lisaseadmed andmeid töötlesid.[3]


Esimene multiprogrammi süsteemiga arvuti oli J. Lyons and Co. Leo III. Mitu programmi laeti korraga arvuti mällu ja üks neist lasti käima. Ühe programmi kontekst salvestati mällu, kui programm jäi ootama mõne välise seadme järele, ning mälus olevatest programmides järgmine lasti käima.


Multiprogrammi süsteemi populariseerumisele aitas oluliselt kaasa virtuaalmälu ja -masinate laiem levik.



Kooperatiivne multitegumtöö |


Varajased multitegumtöö süsteemid kasutasid rakendusi, mis jagasid vabalt ressursse teiste rakendustega. Tänapäeval ei leia see meetod enam väga palju kasutust, ent sellel põhimõttel toimisid nii Windows 95[4] kui ka Mac OS.


Kooperatiivne multitegumtöö toimib põhimõttel, et käimasolev protsess on valmis ja võimeline korrapäraselt teistele programmidele ressursse loovutama. Süsteemi kokkujooksmiseks piisab ühest ainsast halvasti kirjutatud programmist, mis tarbib ära kogu keskprotsessori võimsuse.



Eelisasendus |


Eelisasendus, ka tõrjuv multitegumtöötlus, on multitegumtöö vorm, kus operatsioonisüsteem lubab igale protsessile lõpliku aja selle täitmiseks.[5] Kui protsessi ei suudetud selle ettenähtud ajaga täita, pannakse see ootele, kuni tähtsam tegum on lõpetanud. Plaanur tegeleb protsesside järjestamisega ning arvutusaja jagamisega.
Sellises süsteemis saab protsesse jaotada kaheks: esiteks protsessid, mis ootavad sisendit või väljundit, st nende täitmise kiirust piirab sisend või väljund, teiseks protsessid, mis kasutavad protsessorit, nende täitmiskiirus on piiratud arvutusvõimsusega. Näiteks lihtsamates süsteemides, kui protsess ootab mingit sisendit (nt kõvakettalt andmeid või klaviatuurilt klahvivajutusi), siis peab kogu süsteem selle taga ootama ning taustal ei ole võimalik protsessori jõudlust kasutada. Näiteks kasutades eelisasendust, on võimalik sisendi-väljundi protsess (protsess nr 1) katkestada ning anda protsessor mõne teise protsessi (protsess nr 2) käsutusse. Kui näiteks sisendist saadakse andmeid, siis katkestatakse protsess nr 2 ning jätkatakse protsessi nr 1 täitmisega.



Multitegumtöö reaalajasüsteemis |


Sarnaselt eelisasendusega antakse igale tegumile piiratud aeg, mille jooksul peab tegumi töö tehtud saama. Ajastust haldab protsessor. Kui aeg on täis, katkestatakse protsess ning liigutakse tähtsuselt järgmise juurde. Süsteemi hierarhia peab tagama olulisematele protsessidele suurema osa arvutusvõimsusest.[6]



Lõimtöötlus |


Lõimtöötlus (inglise multithreading) on ühe programmi eri protsesside jaotamine eri tuumade või protsessorite vahel (näiteks üks protsess kogub andmeid, teine analüüsib neid andmeid, kolmas kirjutab saadud tulemused kõvakettale). Lõimed on efektiivsed, sest nendes töötavad programmiosad kasutavad sama aadressiruumi.


Mõned süsteemid toetavad lõimtöötlust riistvara tasandil.[7]



Mälukaitse |


Multitegumtöös on vajalik ressursside pidev ümberjaotamine, mälukaitse hoolitseb turvalise ja efektiivse mäluruumi haldamise eest nii, et seal ei tekiks viga ega kirjutataks mõne teise programmi infot üle.[3]


Halvasti toimiv mälukaitse on potentsiaalne turvaoht, mälukaitse peab keelama selleks mitte ette nähtu programmidel delikaatsete andmete mälust lugemise, nt paroolide.


Üldiselt tegeleb mälukaitsega kernel.



Viited |




  1. ↑ Irv Englander (2009). The architecture of Computer Hardware and Systems Software. An Information Technology Approach.. Wiley. p. 265. 


  2. ↑ http://www.linfo.org/context_switch.html


  3. ↑ 3,03,1 https://users.ece.cmu.edu/~koopman/stack_computers/sec9_2.html


  4. ↑ https://support.microsoft.com/en-us/kb/117567


  5. ↑ http://www.riscos.info/index.php/Preemptive_multitasking


  6. ↑ http://www.on-time.com/rtos-32-docs/rtkernel-32/programming-manual/tasking/what-is-multitasking.htm


  7. ↑ http://cache-www.intel.com/cd/00/00/01/77/17705_htt_user_guide.pdf










Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Multitegumtöö&oldid=4983046"










Navigeerimismenüü

























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.068","walltime":"0.078","ppvisitednodes":"value":203,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":1530,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":223,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":4,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":3760,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 49.201 1 Mall:Viited","100.00% 49.201 1 -total"," 74.40% 36.607 1 Mall:Cite_book"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.012","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":1016174,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1319","timestamp":"20190412210755","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":88,"wgHostname":"mw1272"););
-

Popular posts from this blog

Bett Inhaltsverzeichnis Geschichte | Bettformen | Bettgrößen | Andere Bezeichnungen | Bettenmangel | Betten in der bildenden Kunst | Schlafmedizinische Gesichtspunkte | Siehe auch | Literatur | Weblinks | Einzelnachweise | NavigationsmenüBett, Bettstatt, BettstelleCommons: BettBabybetten: Anwendung, Ausstattungsmerkmale und VergleichskriterienWasserbetten. Vorurteile im TestHapfnNursch10.1007/s11818-012-0584-74006250-8AKS4329276-8

Image
Bett MöbelstückSchlafenMatratzeBettwäscheBettwareSofaalten ÄgyptenGriechenRömernMückennetzAssyrerMederPerserTeppichenPerlmutterElfenbeinOdysseushomerischenLeinentüchernRömerSchilfHeuFedernGänsenSchwänenKissenStickereienpurpurnerSchaubettLaubStrohsäckenMatratzenMittelalterBaldachinAlkovenPelze als DeckenLeintuchseidenenStrohUnterbettenMatratzenKemenateHängelampenNachtlichtBoudoirsAlkovenBettnischenRenaissancefrz.leverfrz.coucherLudwig XIV.FederbettenPlumeausMassenproduktionSäuglingeLattenrostsWiegeStubenwagenLattenrostMatratzeDoppelbettHochbettStockbettNachtschränkchenKaserneJugendherbergenSeemannsheimeWohncontainerBaustellenSaisonarbeiternGefängnissenStraflagernSchlafkojenFaltstuhlLazarettenEschenTeakholzMoskitonetzenTablettKarpfenanglerKufenLiegestuhlTSchaumstoffstückFutonbettJapanMatratzeBettdeckenwestlichen WeltFutonBoxspringbettAmerikaMatratzeSchlittenbettKahnbettBaldachinintimerMittelalterAlkovenMü...
Read more

Luksemburg Sisukord Nimi | Asend | Loodus | Riigikord | Haldusjaotus | Rahvastik | Riigikaitse | Majandus | Taristu | Ajalugu | Eesti ja Luksemburgi suhted | Haridus | Kultuur | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü50° N, 6° EÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.World Bank'i andmebaasÜlevaade Luksemburgi loodusest.Ülevaade Luksemburgi metsadest.Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.Luxembourg’s biodiversity at risk.Maailma kahepaiksete andmebaas.Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.Système politique. TerritoireÜlevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.The World FactbookMonique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.Luksemburgi armee koduleht.Luksemburgi armee relvastus.Eesti Välisministeerium.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.Luksemburgr

Image
RiigidEuroopa maadLuksemburg merepiiritariikEuroopasMadalmaadeHollandiBelgiagaBeneluxiPrantsusmaaSaksamaaLuxembourgikindlusestSaksa keeles963SiegfriedileläänestpõhjastidastRheinland-PfalziSaarimaalõunastLorraineMoselleMeurthe-et-Moselle'i departemangudArdennideMoseli jõejõedmetsagaharilik pöökharilik tammhall nelkharilik kortslehtmageveekalukahepaikseidpäriskonnalisiroomajaidimetajaidsaarmasNatura 20001964EuroopasÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.parasvöötme kliimasuvejaanuarveebruarjuuliaugustkonstitutsiooniline monarhiaTäidesaatvat võimuSeadusandlik võim2013põhiseadus18421868NATOEuroopa Liidu1. jaanuari20171985letseburgi keelprantsuse keelkodakondsusePortugaliPrantsusmaaItaaliakatoliiklust187019882013ilmikpreestritajateenistusBosnia ja Hertsegoviinaskindral2000politseijõudLiechtensteiniKataritöötusSaksamaaBelgiaPrantsusmaaHollandmineraalidHiinaeurotsooniga1999euro2002sadamKeldi2. sajandil e...
Read more

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Image
Valle di Casies tedescocomune italianoprovincia autonoma di BolzanoTrentino-Alto AdigeValVal Pusteriario CasiesMonguelfoAustriatoponimo117811891299tedescoXII secolo1929municipio1985ted.cappuccinoJoachim HaspingerAndreas HoferbavaresifrancesinapoleonicibronzoOthmar Winklerbunkersbarramento Planca di SopraVallo Alpino in Alto Adigesci di fondoGran fondo della Val Casiesskiliftpiste da slittino naturale Valle di Casies Da Wikipedia, l'enciclopedia libera. Jump to navigation Jump to search Valle di Casies comune ( IT ) Valle di Casies ( DE ) Gsies Una veduta della vallata Localizzazione Stato   Italia Regione Trentino-Alto Adige Provincia Bolzano Amministrazione Sindaco Kurti Taschler (SVP) dal 10-5-2015 (1º mandato) Lingue ufficiali Tedesco, Italiano Territorio Coordinate 46°46′N 12°11′E  /  46.766667°N 12.183333°E 46.766667; 12.183333  ( Valle di Casies ) Coordinate: 46°46...
Read more