Skip to main content

Kuld Sisukord Omadused | Kasutusalad | Kuld looduses | Kulla tootmine | Mereveest | Tarbimine | Sümbolism | Vaata ka | Viited | Kirjandus | NavigeerimismenüüMineral Commodity ReportJewelrymaking Through History: An Encyclopedia"Gold Coins of the World: From Ancient Times to the Present: an Illustrated Standard Catalog With Valuations""Gold Standard""Supply and Demand of Gold""About gold: Numbers and facts"Kulla nõudluse ja pakkumise tabel 2011–12"The tungsten isotopic composition of the Earth’s mantle before the terminal bombardment""Meteorites delivered gold to Earth""Where Does All Earth's Gold Come From? Precious Metals the Result of Meteorite Bombardment, Rock Analysis Finds""Original size of the Vredefort Structure: Implications for the geological evolution of the Witwatersrand Basin""Meteor craters may hold untapped wealth""Relationships between the Vredefort structure and the Witwatersrand basin within the tectonic framework of the Kaapvaal craton as interpreted from regional gravity and aeromagnetic data""Relativity in Chemistry""Understanding gold chemistry through relativity""Gold Jewellery Alloys > Utilise Gold. Scientific, industrial and medical applications, products, suppliers from the World Gold Council""What causes the colors of metals like gold?"General notions of chemistry"Elements Listed by Density""Athens, Its History and Coinage Before the Persian Invasion""The History of Currency, 1252 to 1896""Swiss Narrowly Vote to Drop Gold Standard"The MintOutlines of the ancient history of medicine"Gold in seawater""Indian households hold over $950 billion of gold: Macquarie"

Keemilised elemendidLihtainedMineraalidMaavaradMetallid


tiheplastneväärismetallkeemiline elementlihtainemineraalinakeemilise elemendiaatomnumberladinakeelnesabiinikeelsekoidusäragermaani keeltestalggermaanialgindoeuroopametallrahamaterjalürgajastloodusessümboliseeribfunktsiooniLüüdiaKroisos6. sajandil eKrvermimaKullastandardmonetaarpoliitika1932suurt depressiooniAmeerika ÜhendriigidEuroopasEsimest maailmasõdaoksüdeeruhapnikusveesvärvus11. (ehk IB) rühma 6. perioodid-plokiNormaaltingimustesinertsemaidjõesettestelluurigahapetelekuningveesleelismetallidetsüaniidisooladelahustesElavhõbedagaamalgaamilämmastikhappegahõbedastCaliforniakullapalavikkukuubiinvesteeringuteksMaatuumasmeteoriitidegamiljardiWitwatersrandisVredefortikorrosioonikindluselealkeemikudvaluutaelektroonikaspassiivneHapnikugavesinikugalämmastikugafosforigasüsinikugaantimonigahalogeenidegaToatemperatuurilkloorigadisproportsioneerumisegaBroomigahapnikuvesinikperoksiidinaatriumditsüanoauraatmaagistseleenhappegakuningvesinitrosüülkloriidmonokloorkuldkloriidivesiniktetrakloroauriidikristallidsulameidhõbedatvaskeelektronideplasmonikvaasiosakesteultravioletirelativistliku efektiorbitaaletseesiumilepallaadiuminiklilisandigamangaanialumiiniumirauaindiumilõhnatuioonidelektronegatiivsemsoolaaniooninaauriidMohsi skaalalvalgustinfrapunakiirgusttiheduspliiisotoopradioaktiivsetstabiilsemapoolestusaegsulamistemperatuuraurustumistemperatuurisotroopnekuubilise süngooniagamineraalPolarisatsioonimikroskoobismaakmineraalileLõhenevusmagnetilisusvaluutametalljuveeltoodetemüntidevermimine7. sajandil eKrLüüdiaKroisosHomeroseRooma impeeriumikullastandardilepaberrahaEuroopaEsimest maailmasõda1932suurt depressiooniAmeerika ÜhendriigidBretton Woodsi süsteemŠveitsRahvusvahelisse ValuutafondikaraatidesInglismaalVeneKeskajalesoteerikudalternatiivmeditsiiniraviminaaineteinimeseradioaktiivseidisotoopePlastistklaasisttööriistadeelektronmikroskoobi1970. aastatelplommiportselanistElektroonikaspingedvooludkorrosioonilülititesreleedestelefoniseuromaakooresmereveesKullaliivadesVana-KreekasporpetsiitvismutiplaatinairiidiumigakuproauriidkalaveriitLõuna-Aafrika VabariigisLõuna-Aafrika VabariikHiinaLAVAustraaliaAmeerika ÜhendriigidPeruuVenemaaKanadakaevandusedSavunkaTauTonaVana-KreekageograafiaajaloolaseAgatharchideseEgiptuseveegaveskitesnaatriumkaaliumtsüaniidigakompleksühenditsinkiväävelhappega1919Versailles' rahulepinguSaksamaakontributsiooni1921Nobeli auhinnalaureaatFritz HaberBerliiniGröönimaaEdward IIIRamon LlullelavhõbedastpliistkirikutekloostritemaksudesttuumareaktsioonilprootonitetuumaselavhõbedastaatomineutronitegaIndiaAlkeemiasAristoteleskuldlõige2. Moosese raamatuskuldvasikasebajumalatMooseselseaduselaegasikonograafiasKristuseneitsi MaarjapühakuteaupaistekroonideolümpiamängudelkuldmedalidOscarKuldgloobusAbielusõrmustesabielukuldpulmaksCaliforniaAlaskaBerülliumMagneesiumAlumiiniumSkandiumTitaanVanaadiumKroomMangaanRaudKoobaltNikkelVaskTsinkGalliumÜtriumTsirkooniumNioobiumMolübdeenTehneetsiumRuteeniumRoodiumPallaadiumHõbeKaadmiumIndiumTinaHafniumTantaalVolframReeniumOsmiumIriidiumPlaatinaKuldElavhõbeTalliumPliiVismutPolooniumRutherfordiumDubniumSeaborgiumBohriumHassiumMeitneeriumDarmstadtiumRöntgeeniumKoperniikiumNihooniumFlerooviumMoskoovium










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Kuld




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search




Disambig gray.svg See artikkel räägib keemilisest elemendist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Kuld (täpsustus)
.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-empty-cellborder:none;padding:0;width:1px.mw-parser-output table.amboxmargin:0 10%;border:1px solid #aaa;border-left:10px solid #1e90ff;background:#fbfbfb.mw-parser-output table.ambox~table.ambox:not(.mbox-small-left)margin-top:-1px.mw-parser-output .ambox th.mbox-text,.mw-parser-output .ambox td.mbox-textpadding:0.25em 0.5em.mw-parser-output .ambox td.mbox-imagepadding:2px 0 2px 0.5em.mw-parser-output .ambox td.mbox-imagerightpadding:2px 0.5em 2px 0.mw-parser-output table.ambox-noticeborder-left:10px solid #1e90ff.mw-parser-output table.ambox-speedyborder-left:10px solid #b22222;background:#fee.mw-parser-output table.ambox-deleteborder-left:10px solid #b22222.mw-parser-output table.ambox-contentborder-left:10px solid #f28500.mw-parser-output table.ambox-styleborder-left:10px solid #f4c430.mw-parser-output table.ambox-moveborder-left:10px solid #9932cc.mw-parser-output table.ambox-protectionborder-left:10px solid #bba.mw-parser-output table.imboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:3px solid #1e90ff;background:#fbfbfb.mw-parser-output table.cmboxmargin:3px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #aaa;background:#DFE8FF.mw-parser-output table.omboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #aaa;background:#f9f9f9.mw-parser-output table.tmboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #c0c090;background:#f8eaba.mw-parser-output table.fmboxclear:both;margin:0.2em 0;width:100%;border:1px solid #aaa;background:#f9f9f9.mw-parser-output table.fmbox-systembackground:#f9f9f9.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em






79


1
18
32
18
8
2


Au
196,967
Kuld



Sünteetilised kulla kristallid.


Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendi sümbol on Au ja aatomnumber 79.


Kulla ladinakeelne nimetus aurum on sabiinikeelse päritoluga: ausum tähendab koidusära[1]. Eesti sõna kuld pärineb germaani keeltest, selle algupäraks on alggermaani *gulþą ja algindoeuroopa *ghel ("kollane/roheline").[2][3]


Levimuselt on kuld haruldane metall. Ajalooliselt on väljakujunenud peamiselt kaks kulla funktsiooni: raha ja ehete valmistamise materjal. Alates ürgajast on kuld olnud ehtemetall ja kuna seda leidub looduses harva, siis sümboliseerib kuld rikkust ja selle kaudu ka võimu. Umbes kaks ja pool tuhat aastat tagasi hakkas kuld kandma raha funktsiooni. Ajalooliselt oli Lüüdia kuningas Kroisos 6. sajandil eKr esimene valitseja, kes hakkas vermima kuldmünte[4]. Need mündid olid suure kullasisaldusega (98%).


Kullastandard on olnud monetaarpoliitika aluseks läbi ajaloo. Viimasena loobusid kullastandardist 1932. aastal pärast suurt depressiooni Ameerika Ühendriigid. Enamik riike Euroopas heitis kullastandardi kõrvale pärast Esimest maailmasõda 1914. aastal, kuna suuri sõjast tingitud võlgu ei suudetud kullana tagastada.[5][6]


Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu sellele säilib kulla kollane värvus ja läige. Keemiliselt on kuld 11. (ehk IB) rühma 6. perioodi d-ploki element. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, näiteks telluuriga.


Kuld peab vastu enamikule hapetele, kuid kuningvees ja leelismetallide tsüaniidisoolade lahustes ta siiski lahustub. Elavhõbedaga moodustab kuld amalgaami. Kulla olemasolu sulamites on võimalik testida lämmastikhappega, sest erinevalt hõbedast ja mitteväärismetallidest on kuld lämmastikhappes lahustumatu.


2012. aasta seisuga on kokku kaevandatud umbes 171 300 tonni kulda, millest üle 90% on kaevandatud pärast California kullapalavikku[7][8]. Kogu see kuld mahuks 20,6 m pikkuse servaga kuubi sisse. Maailmatoodangust kulub 43% ehete tegemiseks, 37% investeeringuteks, 10% erasektori ostudeks ja 10% tööstuses.[9]


Väidetavalt peitub enamus Maa kullast tema tuumas, kuna metalli suure tiheduse tõttu vajus ta sinna planeedi nooruses. Praktiliselt kogu inimkonna avastatud kuld on arvatavalt sadenenud meteoriitidega, milles sisaldus seda elementi, umbes nelja miljardi aasta eest.[10][11][12] Maailma suurima kullamaardla Witwatersrandis moodustas arvatavasti asteroid, mis tekitas Vredeforti kraatri.[13][14][15][16]




Sisukord





  • 1 Omadused

    • 1.1 Keemilised omadused

      • 1.1.1 Reageerimine mittemetallidega


      • 1.1.2 Reageerimine hapetega



    • 1.2 Füüsikalised omadused



  • 2 Kasutusalad

    • 2.1 Rahandus


    • 2.2 Ehted


    • 2.3 Meditsiin


    • 2.4 Tehnoloogia


    • 2.5 Muud kasutusalad



  • 3 Kuld looduses


  • 4 Kulla tootmine

    • 4.1 Kaevandamine


    • 4.2 Ekstraktsioon



  • 5 Mereveest

    • 5.1 Kulla muundamine teistest elementidest



  • 6 Tarbimine


  • 7 Sümbolism


  • 8 Vaata ka


  • 9 Viited


  • 10 Kirjandus




Omadused |



Keemilised omadused |


Kulla sära ei tuhmu ning tänu korrosioonikindlusele on kuld püsiv, seepärast nimetasid vanaaja õpetlased ja alkeemikud kulda metallide kuningaks. Seetõttu on ka kuld väga sobiv materjal valuuta ja ehete tegemiseks ja teiste reageerivamate metallide katmiseks (näiteks elektroonikas).


Keemiliselt on kuld passiivne metall. Hapnikuga, vesinikuga, lämmastikuga, fosforiga, süsinikuga ja antimoniga kuld otseselt ei reageeri ja vastavaid ühendeid saadakse kaudselt. Kuld ei oksüdeeru isegi sulatatuna.



Reageerimine mittemetallidega |


Lihtainetest reageerib kuld halogeenidega. Toatemperatuuril kulgevad reaktsioonid aeglaselt. Temperatuuril 140 °C reageerib kuld klooriga, moodustades kuldtrikloriidi, mis kõrgemal temperatuuril laguneb kuldmonokloriidiks:


2Au + 3Cl2 → 2AuCl3


AuCl3 → AuCl + Cl2


Kuld(I)halogeniidid on ebapüsivad ja võivad laguneda disproportsioneerumisega:


3AuHal → AuHal3 + 2Au


Broomiga reageerib kuld kõrgemal temperatuuril (150 °C) ning kuldtrijodiid on väga ebapüsiv ja laguneb kiiresti.
Reageerimine tsüaniididega toimub hapniku osavõtul, soodsamalt vesinikperoksiidi osalusel (saaduseks on naatriumditsüanoauraat):


4Au + 8NaCN + 2H2O2 → 4NaOH + 4Na[Au(CN)2]


Seda reaktsiooni tsüaniidiga kasutatakse ka kulla eraldamiseks maagist.



Reageerimine hapetega |


Hapetest reageerib kuld ainult kuuma kontsentreeritud seleenhappega:


2Au + 6H2SeO4 → Au2(SeO4)3 + 3H2SeO3 + 3H2O


Kulda suudab veel lahustada ka kuningvesi (HNO3/HCl). Kuningvee tekkimisel moodustuvad nitrosüülkloriid ja monokloor. Aktiivne monokloor reageerib kullaga, andes kuldkloriidi:


3HCl + HNO3 → NOCl + 2H2O + 2Cl


Au + 3Cl → AuCl3


Lahuse ettevaatlikul soojendamisel tekivad vesiniktetrakloroauriidi kristallid:


AuCl3 + HCl → H[AuCl4]



Füüsikalised omadused |




Kulla sulami värvuse sõltuvus koostisest toatemperatuuril


Kullast on kerge valmistada sulameid teiste metallidega. Kõige sagedamini kasutatakse kulla sulameis hõbedat ja vaske.


Ehkki enamik puhtaid metalle on hallid või hõbekasvalged, on kuld kollane. Värvuse määrab nõrgalt seotud elektronide tihedus metallis; sellised elektronid võnguvad "plasmana", mida kirjeldatakse plasmoni-nimeliste kvaasiosakeste abil. Kristalli struktuuris liikuvad elektronid neelavad ja väljutavad footoneid. Enamikus metallidest jääb elektronide võnkesagedus ultravioleti alasse, kuid kulla puhul on sagedus nähtavas spektrialas (peamiselt punases osas, 400–700 nm) nõrga relativistliku efekti tõttu, mis mõjutab kulla aatomi orbitaale.[17][18] Analoogne efekt annab metallilisele tseesiumile kuldse läike.


Roosat kulda saadakse vase ja hõbeda lisamisel, ehtekullana on levinud valged pallaadiumi- või niklilisandiga sulamid. Haruldasemad on mangaani, alumiiniumi, raua, indiumi jts sulamid tavatumates värvides, samuti teistsuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega.[19]


Kuld on lõhnatu ja maitsetu tänu oma inertsusele, sest metallidele annavad maitse metalli ioonid. Kuld on kõige elektronegatiivsem metall. Seepärast on ka ühend CsAu soola-tüüpi ühend, milles kuld on anioonina auriid.


Puhas kuld on väga pehme, Mohsi skaalal kõvadusega 2,5 (küünega kriimustatav), suure tihedusega, helekollase värvusega väärismetall. Kuld on plastne ning kergesti töödeldav. Ühest grammist kullast on võimalik tõmmata 3,5 km traati või katta 10 m2 pinna. Väga õhuke kullaplaat muutub läbipaistvaks, lastes läbi sinakasrohelist valgust, kuna kuld peegeldab kollast, punast ja infrapunakiirgust.[20][21]


Kullal on väga suur tihedus: 19,282 g/cm3. Võrdluseks: plii, mis on tuntud kui väga raske metall, tihedus on 11,342 g/cm3, ning kõige raskemate elementide iriidiumi ja osmiumi tihedus on vastavalt 22,650 g/cm3 ja 22,610 g/cm3.[22]


Ainuke teadaolev stabiilne kulla isotoop on 197Au, mis on ka ainuke looduses leiduv kulla isotoop. Sünteesitud on veel 36 radioaktiivset isotoopi. Nendest kõige stabiilsema, 195Au, poolestusaeg on 186,1 päeva ja kõige ebastabiilsem on 171Au poolestusajaga 30 µs.[23][24]


Kulla sulamistemperatuur on 1064 °C, aurustumistemperatuur 2856 °C.


Kuld on isotroopne kuubilise süngooniaga mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on see maakmineraalile tüüpiliselt läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad.



Kasutusalad |



Rahandus |





Lüüdia kuldmünt[25]


Kuld on valuutametall, mille vanim kasutusala on juveeltoodete valmistamine ja müntide vermimine. Esimesed teadaolevad kuldmündid vermis 7. sajandil eKr Lüüdia kuningas Kroisos[4]. Homerose-aegse Kreeka kuldtalendid kaalusid 8,42–8,75 grammi[26]. Pärast Rooma impeeriumi langust tarvitati Euroopa pikka aega peamiselt hõbemünte, taas hakati kulda vermima 13.–14. sajandil[27].


Kuldmündid panid aluse raha kullastandardile, kus ka muud liiki raha (sh paberraha) väärtuse tagavad raha käibelelaskja kullavarud. Majanduse järsu kasvu tõttu on kullaturg kahanenud siiski vaid väikeseks osaks maailmaturust ning tänapäeval on kullatootmine maailmas kahanenud. Enamik Euroopa riike heitis kullastandardi kõrvale pärast Esimest maailmasõda 1914. aastal, kuna suuri sõjast tingitud võlgu ei suudetud kullana tagastada. Viimasena loobusid täielikust kullastandardist 1932. aastal pärast suurt depressiooni Ameerika Ühendriigid. Kuni Teise maailmasõja lõpuni kasutati osalist kullastandardit, millele järgnes Bretton Woodsi süsteem.[5][6]Šveits oli viimane riik, kes säilitas oma raha osalise kullatagatise (40%); sellest loobuti 1999. aastal, mil Šveits astus Rahvusvahelisse Valuutafondi.[28]



Ehted |


Igapäevaseks kasutamiseks on kuld liiga pehme, seetõttu kasutatakse ehete ja valuuta valmistamisel kulla sulameid. Kulla puhtust mõõdetakse karaatides (k). Puhas kuld on karaadiskaalal määratletud kui 24k[29]. 1526. aastal kasutati Inglismaal kuldmünte puhtusega 22k.
Karaatide arvutuse valem:


X=24MgMmdisplaystyle X=24,frac M_gM_m

kus



Xdisplaystyle mathit X materjali karaati väärtus


Mgdisplaystyle M_g puhta kulla mass aines


Mmdisplaystyle M_m kogu kulda sisaldava aine mass

Ehete valmistamiseks kasutatakse tüüpiliselt kulla-vasesulameid, mis annavad kullale punaka värvuse. Hõbedaga saadakse valge tooniga sulam, rauaga sinakas ja alumiiniumiga lillakas.


18-karaadilist kulda, mis sisaldab 25% vaske, on leitud antiiksetest Vene ehetest. Sellel sulamil on selgesti eristatav vasevärvus. Sama värvusega sulamit saab valmistada ka 14-karaadilisena.



Meditsiin |


Keskajal tarvitati kulda arstimisel, kuna usuti, et nii haruldane ja ilus aine peab olema ka tervislik. Ka mõned tänapäeva esoteerikud ja alternatiivmeditsiini pooldajad omistavad kullale raviomadusi. Sellegipoolest pole kullal kui lihtainel ravimina suurt väärtust, sest see on inertne kõikide ainete suhtes, mida inimese kehas leidub. See-eest kasutatakse tänapäeval kulla radioaktiivseid isotoope (näiteks vähi ravimiseks[30]) ja kulla soolasid[viide?]. Plastist ja klaasist tööriistade ilmutamiseks elektronmikroskoobi all kaetakse neid kulla sulamitega, tänu millele on võimalik kergemalt opereerida.


Plastilisuse ja inertsuse tõttu sobib kuld suurepäraselt kasutuseks hambaravis. Varaseimad teadaolevad juhtumid kulla kasutamisest hambaravis pärinevad juba aastast 700 eKr. Kulla hinna järsu tõusu tõttu 1970. aastatel hakati otsima kullale asendajat ning kulla kasutamine hambaravis vähenes. Ometi on hakatud hambaravis kulda taas rohkem kasutama, mis võib olla tingitud sellest, et kuld jätab plommi panemisel tavaliselt parema tulemuse kui portselanist plommid, või murest, et vähem inertsetest metallidest plommid võivad tervist kahjustada.[31][32]



Tehnoloogia |


Elektroonikas leidub kulda väga laialdaselt, peaaegu igas kaasaegses elektroonikaseadmes on mingi kogus kulda. Kuna enamasti on elektroonikaseadmetes väga väikesed elektrilised pinged ja voolud, siis on need kergesti häiritavad korrosiooni tekkest. Seepärast kasutatakse kulda seal, kus korrosioon on kerge tekkima, nagu näiteks ühenduskohtades, lülitites ja releedes. Kuigi kulda kasutatakse elektroonikas palju, ei ole kulla kogused suured, sest kulla kiht, millega soovitav element kaetakse, on imeõhuke. Keskmiselt on telefonis umbes 40 eurosendi väärtuses kulda ehk 8,71 mikrogrammi.[33]



Muud kasutusalad |


  • Kullast saab teha niiti ja kasutada tikkimisel.

  • Kuldjoodisega ühendatakse kuldehete eri osasid.


  • Värvide komponendina annab kuld intensiivset punase värvuse.


  • Astronautide kiivrites ja ülikondades, sõjalennukites ja satelliitides tarvitatakse kulda kaitseks infrapunakiirguse ja raadiolainete eest.

  • Kuld on üks komponente kvaliteetsete CD-de peegelkihis.

  • Et hoida lennukite piloodikabiinide aknad jääst puhtad, pannakse klaasi sisse väga õhuke kullakiht. Kui sellest elektrivool läbi lasta, kuld soojeneb ja sulatab aknalt jää.


Kuld looduses |


Keemiliste elementide levimuselt looduses on kuld 72. kohal. Kulda sisaldub maakoores 0,0011 g/t, mida on umbes 100 korda rohkem kui merevees (0,00001 g/t[viide?]). Ehedalt on kullaosakeste suurus 0,1–1000 mikromeetrit, suuremate kullatükkide mass võib ulatuda aga isegi kümnetesse kilodesse. Kullaliivades on kulda keskmiselt 5–15 g/t.


Lisaks kullale kui lihtainele leidub looduses ka umbes 20 looduslikku kullaühendit, millest mitmed on kullasulamid. Neist tähtsamad on kulla ja hõbeda sulam Au-Ag (Vana-Kreekas nimetati seda sulamit elektron, Roomas electrum), kulla ja pallaadiumi sulam Au-Pd (porpetsiit), kulla ja vismuti sulam Au-Bi ning kulla sulamid plaatina ja iriidiumiga, kulla ja vase sulam Cu–Au (kuproauriid) ning kulla sulam telluuriga Au–Te (kalaveriit).


Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis.



Kulla tootmine |



Kaevandamine |




Lahtine kullakaevandus


Alates 1905 on Lõuna-Aafrika Vabariik olnud suurim kullatootja, kellele kuulub pool kogu maailma kullatoodangust. Aastal 2007 läks Hiina kullatoodangus Lõuna-Aafrika Vabariigist ette, tootes 276 tonni kulda[34]. Suurimad kullatootjad on Hiina, LAV, Austraalia, Ameerika Ühendriigid, Peruu, Venemaa ja Kanada. Ühed maailma sügavaimad kaevandused (Savunka ja TauTona) asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis ja ulatuvad 3777 m sügavusele.


Hinnanguliselt oli 2010. aastaks kokku kaevandatud umbes 166 600 tonni kulda, millest 65% kaevandati viimase 60 aasta jooksul. Viimase viie aasta jooksul toodeti keskmiselt 2500 tonni kulda aastas. Kullatootjate aruannete kohaselt on kaevandamata veel ligikaudu 26 000 tonni kulda, mille kaevandamiseks kuluks kümme aastat[35].


Kulla kaevandamine on majanduslikult kasulik, kui seda on pinnases rohkem kui 0,5 mg/kg. Tavalistes avatud kaevandustes on kulla sisaldus maagis 1–5 mg/kg (1–5 ppm), maa-alustes kaevandustes on tavaliselt vähemalt 3 mg/kg. Enamasti ei ole kulla kaevandustes kuld palja silmaga nähtav. Silmale nähtavaks muutub kuld, kui seda on pinnases vähemalt 30 g/kg.



Ekstraktsioon |


Üheks vanimaks kullatootmise kirjelduseks peetakse Vana-Kreeka geograafia ja ajaloolase Agatharchidese (u 200–120 eKr) tähelepanekuid Egiptuse kullakaevandustest. Agatharchides järgi kuumutati suurte kivide ja kaljude lõhkumiseks neid lõkketules, jahutati siis kiiresti külma veega ning lõpuks purustati kirkade ja haamritega kuni pähklisuuruste tükkideni, mida peenestati veskites kulla saamiseks.


Tänapäeval pole see protsess palju muutunud, kuid maaki purustavad ja peenestavad masinad. Kui maak on peenestatud tolmuks, segatakse see naatrium- või kaaliumtsüaniidiga (NaCN või KCN), mis moodustab kullaga lahustuva kompleksühendi. Kompleksist kulla kättesaamiseks lisatakse lahusele tsinki, mis asendab kulla kompleksis ja kuld sadeneb. Kulla puhastamiseks pestakse seda kontsentreeritud väävelhappega.



Mereveest |


1919. aasta Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa tasuma võitnud maadele kontributsiooni. 1921. aastal määrati selleks 132 miljardit kuldmarka ehk 50 tonni kulda. Ammoniaagi sünteesi leiutaja, Nobeli auhinna laureaat Fritz Haber soovitas eraldada kulda mereveest, kus eeldatavalt pidi olema 8 miljardit tonni kulda. Suure saladuskatte all alustati uuringuid. Veeproovide võtmiseks maailma mere eri osadest sisustati spetsiaalne uurimislaev "Meteor" ja töötati välja analüüsimetoodika. Koguti üle 5000 veeproovi, mis saadeti kinnipitseeritud anumates Berliini. 1926. aastal esines Haber ettekandega "Kuld merevees", milles tutvustas uurimistöö tulemusi. Selgus, et kullasisaldus on merevees tunduvalt väiksem oodatust: kuupmeetris vees oli 0,005–0,01 mg kulda. Ainult Gröönimaa jääs oli kulda rohkem (0,05 mg/m3). Eksperiment lõppes fiaskoga, sest nii väikest kulla kogust ei ole majanduslikult tasuv eraldada. Haber ise võrdles eksperimenti nõela otsimisega heinakuhjast. Nüüdisaegseil hinnanguil on kuupmeetris merevees kulda keskmiselt 0,004 mg/m3. Kogu planeedi merevees on kulda ligikaudu 15 000 tonni[36].



Kulla muundamine teistest elementidest |


XIV sajandil oli Inglise kuninga Edward III teenistuses alkeemik Ramon Llull, kes lubas elavhõbedast, tinast ja pliist valmistada 60 000 naelsterlingi eest kulda. Senini pole selge, kuidas kulda saadi, kuid vermima hakati kuldkatteid. Neid münte on paljudes muuseumides ja need on suureprotsendilisest kullast. Kulla päritolu on aga selgusetu, kuigi arvatakse, et kuld võis pärineda kirikute ja kloostrite varakambreist või elanike maksudest.


Ühtegi elementi pole võimalik keemiliselt teiseks elemendiks muundada. Selleks tuleb tuumareaktsioonil muuta prootonite arvu tuumas. 20. sajandi keskel alkeemikute unistus tegelikult täitus: õnnestus sünteesida kulla aatomeid tuumareaktoris elavhõbedast. Selleks kiiritati elavhõbeda aatomi tuumi neutronitega. Kulla tootmiseks seda meetodit aga ei kasutata, kuna kulla tootmine maagist on tunduvalt odavam.



Tarbimine |


Aasta 2011 seisuga kasutatakse toodetud kullast 43% ehtetööstuses, 10% tehnoloogias (7% elektroonika, 1% hambaravi, 2% muu), 37% investeeringuteks ja 10% ostab erasektor.[37]


Suuremat osa ehete ja kunsti valmistamiseks kasutatud kullast saab taaskasutada. Elektroonikas kasutatavat kulda ei ole aga tänini majanduslikult kasulik taaskasutada, kuna elektroonikas kasutatavad kullakogused on väga väikesed. Tänu väikestele kadudele on enamus kaevandatud kullast siiani ringluses ja kulla tagavarad püsivad stabiilsena[38]. Ühe hinnangu kohaselt on 85% kogu kaevandatud kullast siiani kättesaadaval, 15% on läinud kaduma või kasutatud mitte-taaskasutatavateks tööstuslikeks eesmärkideks (nt elektroonikas ja keemias).[39]


India on maailma suurim kullatarbija. Indialased ostavad umbes 25% maailma kulla toodangust[40] ehk umbes 800 tonni igal aastal, enamjaolt tehakse sellest ehteid. India kodudes oli 2011. aastal 18 000 tonni kulda, mis moodustab maailma varudest 11%, koguväärtusega 740 miljardit eurot[41].



Sümbolism |


Juba vanaajast on kulda seostatud päikesega. Sageli sümboliseerib kuld puhtust, kestvust, tarkust ja küpsust. Alkeemias sümboliseeris kulla valmistamine madalamatest ainetest vaimset puhastumist ja igavest elu.


Aristoteles kasutas võrdlust kullaga, kõneldes tasakaalukusest, mida tänapäeval nimetatakse "kuldseks keskteeks". Antiigist on tuntud ka iluideaali väljendav matemaatiline vaahekord kuldlõige.


Kristluses on kulda seostatud nii ahnuse ja kurjuse kui ka ülima pühadusega. Esimese näide on 2. Moosese raamatus kirjeldatud kuldvasikas, mida kummardati kui ebajumalat. Samas käskis jumal Moosesel katta seaduselaegas puhta kullaga. Kristlikus ikonograafias valmistatakse sageli Kristuse, neitsi Maarja ja pühakute aupaiste kuldlehest.


Traditsiooniliselt on kuninglikku sära ja valitsejate tarkust sümboliseeriv kuld olnud kuningakroonide materjal.


Tänapäeval nimetatakse paljudel võistlustel esimest auhinda kuldmedaliks, ehkki see ei pruugi olla valmistatud kullast. Nii on olümpiamängudel 1904. aastast antavad kuldmedalid vaid kullatud hõbedast. Kuldne on ka mõni filmiauhind, näiteks Oscar ja Kuldgloobus.


Abielusõrmustes seostub see abielu kestvuse ja püsivusega, 50. pulma-aastapäeva nimetatakse kuldpulmaks.


1965. aastal nimetati kuld USA California osariigi tunnusmineraaliks, 1968. aastal kuulutas kulla tunnusmineraaliks ka Alaska.



Vaata ka |


  • Lehtkuld

.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em



Viited |




  1. ↑ Christie, A and Brathwaite, R. Mineral Commodity Report, Institute of geological and Nuclear sciences Ltd – Retrieved 2012-06-07


  2. ↑ Oxford English Dictionary


  3. ↑ Hesse, R W. Jewelrymaking Through History: An Encyclopedia, Greenwood Publishing Group, 2007 ISBN 0313335079


  4. ↑ 4,04,1 Friedberg, A L and Friedberg, I S "Gold Coins of the World: From Ancient Times to the Present: an Illustrated Standard Catalog With Valuations" Coin & Currency Institute, 30. juuli 2009, ISBN 0871843080 (vaadatud 13. märtsil 2013


  5. ↑ 5,05,1 Michael D. Bordo [https://www.cliometrics.org/conferences/ASSA/Jan_11/Morys.pdf


  6. ↑ 6,06,1 "Gold Standard" The Concise Encyclopedia of Economics (vaadatud 13. märtsil 2013)


  7. ↑ "Supply and Demand of Gold" Gold Rate for Today (vaadatud 13. märtsil 2013)


  8. ↑ "About gold: Numbers and facts" Maailma Kullanõukogu (World Gold Council) kodulehel (vaadatud 13. märtsil 2013)


  9. ↑ Kulla nõudluse ja pakkumise tabel 2011–12 Maailma Kullanõukogu (World Gold Council) kodulehel (vaadatud 13. märtsil 2013)


  10. ↑ Matthias Willbold, Tim Elliott & Stephen Moorbath "The tungsten isotopic composition of the Earth’s mantle before the terminal bombardment" Nature 477, 195–198, 8. september 2011 (vaadatud 13. märtsil 2013


  11. ↑ Leila Battison "Meteorites delivered gold to Earth" BBC News, 8. september 2011 (vaadatud 13. märtsil 2013)


  12. ↑ "Where Does All Earth's Gold Come From? Precious Metals the Result of Meteorite Bombardment, Rock Analysis Finds" Science Daily, 9. september 2011 (vaadatud 13. märtsil 2013)


  13. ↑ http://superiormining.com/properties/south_africa/mangalisa/geology/ "Mangalisa Geology"] Superior Mining (vaadatud 13. märtsil 2013)


  14. ↑ Therriault, A. M., Grieve, R. A. F., & Reimold, W. U. "Original size of the Vredefort Structure: Implications for the geological evolution of the Witwatersrand Basin" Meteoritics, vol. 32, pages 71–77 (vaadatud 13. märtsil 2013)


  15. ↑ "Meteor craters may hold untapped wealth" Cosmos Magazine, 28. juuli 2008 (vaadatud 13. märtsil 2013)


  16. ↑ B Corner, R.J Durrheim, L.O Nicolaysen "Relationships between the Vredefort structure and the Witwatersrand basin within the tectonic framework of the Kaapvaal craton as interpreted from regional gravity and aeromagnetic data" Tectonophysics, Volume 171, Issues 1–4, 1 January 1990, Pages 49–61 (vaadatud 13. märtsil 2013


  17. ↑ Dave Heisterberg "Relativity in Chemistry" Math.ucr.edu, 1994 (vaadatud 13. märtsil 2013)


  18. ↑ Schmidbaur, Hubert; Cronje, Stephanie; Djordjevic, Bratislav; Schuster, Oliver "Understanding gold chemistry through relativity" Chemical Physics 2005, 311 (1–2): 151–161 (vaadatud 13. märtsil 2013)


  19. ↑ "Gold Jewellery Alloys > Utilise Gold. Scientific, industrial and medical applications, products, suppliers from the World Gold Council". Utilisegold.com. 2000-01-20. Vaadatud 2009-04-05. 


  20. ↑ "What causes the colors of metals like gold?" Causes of Color, Webexhibits.org (vaadatud 13. märtsil 2013)


  21. ↑ Pelouze, Jules and Fremy, Edmond (1854). General notions of chemistry. Lippincott, Grambo & Co. p. 280.  (vaadatud 13. märtsil 2013)


  22. ↑ Anne Marie Helmenstine "Elements Listed by Density" About.com (vaadatud 13. märtsil 2013)


  23. ↑ http://education.jlab.org/itselemental/iso079.html


  24. ↑ http://periodictable.com/Isotopes/079.174/index.dm.html


  25. ↑ http://www.coinace.com/gold-denominations-rare-coins.aspx


  26. ↑ Seltman, C T "Athens, Its History and Coinage Before the Persian Invasion" 1924, ISBN 0871843080 (vaadatud 13. märtsil 2013)


  27. ↑ William Arthur Shaw "The History of Currency, 1252 to 1896" (vaadatud 13. märtsil 2013)


  28. ↑ "Swiss Narrowly Vote to Drop Gold Standard" The New York Times, 19.04.1999 (vaadatud 13. märtsil 2013)


  29. ↑ http://books.google.de/books?id=tu86AAAAIAAJ&pg=PA103#v=onepage&q&f=false’


  30. ↑ http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1211/jpp.60.8.0005/abstract;jsessionid=EF37C33F490C791AB58A318D561812BD.d03t04


  31. ↑ Sir John Craig. The Mint. 


  32. ↑ Moir, David Macbeth (1831). Outlines of the ancient history of medicine. 


  33. ↑ http://geology.com/minerals/gold/uses-of-gold.shtml


  34. ↑ http://www.marketwatch.com/story/china-now-worlds-largest-gold-producer-foreign-miners-at-door


  35. ↑ http://www.gold.org/investment/why_how_and_where/faqs/


  36. ↑ Kenison Falkner, K.; Edmond, J "Gold in seawater" Earth and Planetary Science Letters, 1990, 98 (2): 208–221 (vaadatud 13. märtsil 2013)


  37. ↑ http://www.gold.org/assets/images/content/investment/Demand_and_supply.gif


  38. ↑ http://www.lewrockwell.com/blumen/blumen14.html


  39. ↑ http://www.gold-eagle.com/editorials_05/zurbuchen011506.html


  40. ↑ http://www.nakedcapitalism.com/2008/03/indias-love-affair-with-gold-tarnishing.html


  41. ↑ "Indian households hold over $950 billion of gold: Macquarie" The Economic times, 5. detsember 2011 (vaadatud 13. märtsil 2013)



Kirjandus |



  • Hergi Karik (2009). Leiutised ja avastused keemias. ISBN 978-9949-17-017-3. 


  • Hergi Karik, Kalle Truus (2003). Elementide keemia. ISBN 9985-57-499-0. 


  • Anto Raukas "Kuld ja kalliskivid" Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000


  • Hergi Karik "Vask, kuld ja raud olid esimesed" Tallinn: Valgus 1984 (sarjas "Mosaiik", nr 39)


  • Jaan Pelt "Kuidas jõudis kuld sõrmusesse", Horisont 5/2017, lk 12–18














Keemiliste elementide perioodilisuse süsteem
Metallid Poolmetallid Väärisgaasid Mittemetallid Leelismetallid Leelismuldmetallid Lantanoidid Aktinoidid

Berüllium - Magneesium - Alumiinium - Skandium - Titaan - Vanaadium - Kroom - Mangaan - Raud - Koobalt - Nikkel - Vask - Tsink - Gallium - Ütrium - Tsirkoonium - Nioobium - Molübdeen - Tehneetsium - Ruteenium - Roodium - Pallaadium - Hõbe - Kaadmium - Indium - Tina - Hafnium - Tantaal - Volfram - Reenium - Osmium - Iriidium - Plaatina - Kuld - Elavhõbe - Tallium - Plii - Vismut - Poloonium - Rutherfordium - Dubnium - Seaborgium - Bohrium - Hassium - Meitneerium - Darmstadtium - Röntgeenium - Koperniikium - Nihoonium - Fleroovium - Moskoovium











Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kuld&oldid=5096853"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.316","walltime":"0.421","ppvisitednodes":"value":1308,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":16203,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":1591,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":6,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":25464,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 285.533 1 -total"," 43.09% 123.029 1 Mall:Keeletoimeta"," 36.88% 105.305 1 Mall:Ambox"," 27.37% 78.150 1 Mall:Viited"," 8.24% 23.530 1 Mall:Cite_web"," 8.02% 22.902 1 Mall:Vikisõnastikus"," 7.29% 20.819 1 Mall:Sõsarprojekt"," 6.12% 17.488 1 Mall:Äärekast"," 3.97% 11.347 5 Mall:Cite_book"," 2.03% 5.809 1 Mall:KeemElem"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.110","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":2274018,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1274","timestamp":"20190412211306","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":116,"wgHostname":"mw1254"););
-

Popular posts from this blog

Oświęcim Innehåll Historia | Källor | Externa länkar | Navigeringsmeny50°2′18″N 19°13′17″Ö / 50.03833°N 19.22139°Ö / 50.03833; 19.2213950°2′18″N 19°13′17″Ö / 50.03833°N 19.22139°Ö / 50.03833; 19.221393089658Nordisk familjebok, AuschwitzInsidan tro och existensJewish Community i OświęcimAuschwitz Jewish Center: MuseumAuschwitz Jewish Center

Image
Städer i Lillpolens vojvodskapStadskommuner i Lillpolens vojvodskap stadPolenKatowiceKraków2006kronlandetGalizienSołasWeichselösterrikarepreussareAuschwitzZatorpiastiska kungahusettyska förbundetkoncentrationslägretAuschwitzandra världskrigetförintelselägerFörintelsenmuseumOświęcims synagoga Koordinater: 50°2′18″N 19°13′17″Ö  /  50.03833°N 19.22139°Ö  / 50.03833; 19.22139 Oświęcim Från Wikipedia Hoppa till navigering Hoppa till sök .mw-parser-output .infoboxborder:1px solid #aaa;background-color:#f9f9f9;color:black;margin:.5em 0 .5em 1em;padding:.2em;float:right;clear:right;width:22em;text-align:left;font-size:88%;line-height:1.6em.mw-parser-output .infobox td,.mw-parser-output .infobox thvertical-align:top;padding:0 .2em.mw-parser-output .infobox captionfont-size:larger.mw-parser-output .inf...
Read more

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Image
Valle di Casies tedescocomune italianoprovincia autonoma di BolzanoTrentino-Alto AdigeValVal Pusteriario CasiesMonguelfoAustriatoponimo117811891299tedescoXII secolo1929municipio1985ted.cappuccinoJoachim HaspingerAndreas HoferbavaresifrancesinapoleonicibronzoOthmar Winklerbunkersbarramento Planca di SopraVallo Alpino in Alto Adigesci di fondoGran fondo della Val Casiesskiliftpiste da slittino naturale Valle di Casies Da Wikipedia, l'enciclopedia libera. Jump to navigation Jump to search Valle di Casies comune ( IT ) Valle di Casies ( DE ) Gsies Una veduta della vallata Localizzazione Stato   Italia Regione Trentino-Alto Adige Provincia Bolzano Amministrazione Sindaco Kurti Taschler (SVP) dal 10-5-2015 (1º mandato) Lingue ufficiali Tedesco, Italiano Territorio Coordinate 46°46′N 12°11′E  /  46.766667°N 12.183333°E 46.766667; 12.183333  ( Valle di Casies ) Coordinate: 46°46...
Read more

Typsetting diagram chases (with TikZ?) Announcing the arrival of Valued Associate #679: Cesar Manara Planned maintenance scheduled April 17/18, 2019 at 00:00UTC (8:00pm US/Eastern)How to define the default vertical distance between nodes?Draw edge on arcNumerical conditional within tikz keys?TikZ: Drawing an arc from an intersection to an intersectionDrawing rectilinear curves in Tikz, aka an Etch-a-Sketch drawingLine up nested tikz enviroments or how to get rid of themHow to place nodes in an absolute coordinate system in tikzCommutative diagram with curve connecting between nodesTikz with standalone: pinning tikz coordinates to page cmDrawing a Decision Diagram with Tikz and layout manager

Image
What LEGO pieces have "real-world" functionality? Why does tar appear to skip file contents when output file is /dev/null? Passing functions in C++ What computer would be fastest for Mathematica Home Edition? Active filter with series inductor and resistor - do these exist? How do you clear the ApexPages.getMessages() collection in a test? Strange behaviour of Check Is it possible to ask for a hotel room without minibar/extra services? Is 1 ppb equal to 1 μg/kg? The following signatures were invalid: EXPKEYSIG 1397BC53640DB551 Stopping real property loss from eroding embankment If I can make up priors, why can't I make up posteriors? What are the performance impacts of 'functional' Rust? Is above average number of years spent on PhD considered a red flag in future academia or industry positions? When is phishing education going too far? Need a suitable toxic chemical for a murder plot in my novel How do I automatically answer y in b...
Read more