Wisconsini osariik

inglise State of Wisconsin

Wisconsini osariigi vapp

Wisconsini lipp

Pindala: 169 790 km²

Elanikke: 5 686 986 (2010)[1]

Pealinn: Madison

Wisconsin (eestikeelne hääldus [uisk'onsin]; ingliskeelne hääldus Kuula ⁱ; [vɪˈskɑːnsɪn]) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb riigi põhjaosas ning kuulub Kesklääne ning Suure Järvistu regiooni. Osariik piirneb läänes Minnesotaga, edelas Iowaga, lõunas Illinois'ga, idas Michigani järvega ning põhjas Ülemjärve ja Michiganiga. Wisconsin on pindalalt 23. ja elanike arvult 20. Ameerika Ühendriikide osariik. 1848. aastal asutatud Wisconsini osariigi halduskeskus on Madison ja suurim linn Milwaukee. Osariik koosneb 72 maakonnast.

Nimi |

Wisconsini osariik on saanud oma nime Wisconsini jõe järgi.^[2]

Esimese eurooplasena mainis jõge prantsuse maadeavastaja Jacques Marquette, kes võttis 1673. aastal koos karusnahakaupmees Louis Joliet'ga ette reisi Suurest järvistust Mississippini. Marquette kasutas oma ülestähendustes jõe kohta nime "Meskousing". Retkelt naasnud, koostas Joliet 1674. aastal kaardi, kus kasutas jõe kohta nime "Miskonsing". Tänapäeval levinud nimekuju sündis suuresti läbi juhuse, kui teine prantsuse maadeavastaja René-Robert Cavelier, La Salle'i isand luges jõe nime valesti ja uskus, et õige nimekuju on "Ouisconsing". Kuigi La Salle püüdis hiljem viga parandada, oli nimekuju juba kinnistunud ning mõnekümne aastaga kadus m-tähega variant kasutusest. Prantsuskeelne nimekuju jäi kasutusse kuni 19. sajandi keskpaigani, kuid juba sajandi alguses oli hakanud levima ka inglisepärane "Wisconsin". 1845. aastal kehtestati see Wisconsini territooriumi seadusandliku kogu otsusega ametlikuks nimekujuks.^[2]

19. sajandil ja 20. sajandi alguses püüti välja uurida, mida Wisconsini nimi tegelikult tähendab. Selleks küsitleti vanu indiaanlasi, prantsuse asunikke, karusnahakauplejaid ja teisi. Erinevate tähendustena saadi "tuhande saare jõgi", "vete kogunemine", "piisamroti maja", "rohune koht" ja isegi "augud jõekaldas, kus linnud pesitsevad". Üks uurijatest märkis, et ta "pole leidnud kaht indiaanlast, kes oleksid sõna tähenduses samal arvamusel".^[2]

2003. aastal avaldas keeleteadlane Michael McCafferty artikli, kus väidab, et Wisconsini algne nimi tuleb maiamikeelsest sõnast, mille ligikaudne tähendus on "jõgi, mis voolab läbi punase koha". Nimi viitab Wisconsini jõe voolamisele läbi Wisconsin Dellsi liivakivikanjoni.^[2]

Ajalugu |

Wisconsi Guillaume de L'isle'i kaardil aastast 1718. Osariigi ligikaudne territoorium on kujutatud heledamalt

Esimesed inimesed saabusid Wisconsini aladele umbes 12 000 aastat tagasi Wisconsini jäätumise ajal. Need varased asukad, keda kutsuti paleoindiaanlasteks, küttisid nüüdseks väljasurnud loomi. Sellise tegevuse silmapaistev mälestis on Edela-Wisconsinist leitud Boazi mastodon, mis kujutab endast mastodoniskeletti, mille juurest leiti nooleots.^[3]Jääaeg lõppes umbes 8000 tagasi ning sellele järgnes arhailiseks perioodiks kutsutav ajajärk, mil inimesed tegelesid küttimise, kalapüügi ning korilusega. Põllumajanduslikud kogukonnad tekkisid ajapikku woodland-perioodi kestel ajavahemikus 2000 eKr kuni 1000 pKr. Selle perioodi lõpujärgul oli Wisconsin maundiehitajate kultuuri, mis rajas tuhandeid loomakujulisi maunde, tuumikalaks.^[4] Hiljem, ajavahemikus 1000–1500 ehitasid Mississippi ja Oneota kultuuri elanikud märkimisväärseid asulaid, muuhulgas kindlustatud küla Aztalanis Kagu-Wisconsinis.^[5]

Oneotad, kes jagasid eurooplaste tuleku ajal Wisconsini piirkonda menominiidega, võivad olla tänapäeva Ioway ja Ho-Chunki hõimu esivanemad.^[6] Sellal kui esimesed eurooplased Wisconsinis kanda kinnitasid, elasid seal veel ka odžibved, sookid, foksid, kikapuud ja potavatomid, kes saabusid Wisconsinisse idast aastatel 1500–1700.^[7]

Esimene eurooplane, kes Wisconsini alasid külastas oli tõenäoliselt prantsuse maadeavastaja Jean Nicolet. Ta sõitis 1634. aastal kanuul Georgian Bayst läbi Suure järvistu ja traditsiooniliselt on arvatud, et ta tuli kaldale Green Bay lähedal Red Banksis.^[8]

Pierre Radisson ja Médard des Groseilliers külastasid Green Bayd 1654–1666 ja Cheqamegon Bayd 1659–1660, kus nad ajasid kohalike indiaanlastega karusnahakaubandust.^[9] 1673. aastal olid Jacques Marquette ja Louis Jolliet esimesed, kes võtsid ette teekonna Fox-Wisconsini veeteel kuni Mississippi jõeni Prairie du Chieni lähedal.^[10] Prantslased nagu näiteks Nicholas Perrot jätkasid karusnahakaubandust Wisconsinis 17. ja 18. sajandil, kuid ei rajanud Wisconsinisse püsivat asustust. 1763. aastal omandas piirkonna Suurbritannia, kes oli saavutanud võidu Prantsuse ja indiaani sõjas. Sellest hoolimata jätkasid prantsuse kaupmehed sõja järel piirkonnas oma tööd ja mõned, alustades Charles de Langlade'iga 1764. aastal, jäid Wisconsinisse paikseks, selle asemel, et pöörduda tagasi Briti kontrolli all olevasse Kanadasse.^[11]

Ameerika iseseisvussõja järel läks Wisconsin 1783. aastal Ameerika Ühendriikide omandusse, kuigi britid jäid seal de facto võimule kuni 1812. aasta sõjani, mil USA suutis end piirkonnas kehtestada.^[12] Ameerika võimu all olles läks rõhk karusnahakaubanduselt tinakaevandamisele. Väljavaade Mineral Pointi tinamaardlatest saadavale rikkusele tõmbas ligi immigrante nii Ühendriikidest kui Euroopast. Mõned kaevurid leidsid peavarju aukudest, mida nad olid kaevanud ja neid hakati kutsuma "mäkradeks", mistõttu Wisconsin sai hüüdnimeks "Badger State" ehk "mägraosariik".^[13] Valgete kaevurite tulv tekitas pingeid kohalike põliselanikega ning 1827. aasta Winnebago sõda ja 1832. aasta Musta Hauka sõda viisid indiaanlaste vägivaldse eemaldamiseni suuremast osast Wisconsinist.^[14] Nende konfliktide järel organiseeriti 1836. aastal Wisconsini Territoorium ning jätkuv valgete asustus viis osariigiks saamiseni 1848. aastal.

Little White Schoolhouse Riponis, kus peeti Vabariikliku Partei esimene koosolek

Wisconsini varajane poliitika oli oluliselt mõjutatud üleriigilisest orjanduse-teemalisest arutelust. Wisconsin, mis oli algusest peale olnud vaba osariik, sai põhjaosariikide abolitsionismi keskuseks. Debatt muutus eriti tuliseks 1854. aastal, mil põgenenud ori Missourist, Joshua Glover, võeti Racine'is kinni. Vastavalt seadusele "Fugitive Slave Law" võeti Glover vahi alla, kuid abolitsionismi pooldav rahvahulk jooksis vanglale tormi ning Gloveril aidati põgeneda Kanadasse. Sellest juhtumist ajendatud kohtuprotsessil kuulutas Wisconsini ülemkohus seaduse "Fugitive Slave Law" põhiseadusevastaseks.^[15] 20. märtsil 1854 lõid orjandusevastased aktivistid Vabariikliku Partei, millest kujunes nende sündmuste järel määrav jõud osariigi poliitikas^[16]. Ameerika Ühendriikide kodusõjas osales 91 000 Wisconsini sõdurit Uniooni poolel^[17].

Osariigi algusaastatel muutus ka Wisconsini majandus mitmekesisemaks. Tinakaevandamise hääbudes muutus osariigi lõunapiirkondades peamiseks elatusallikaks põllumajandus. Läbi osariigi ehitati raudteid, mida kasutati vilja veoks turgudele, samuti rajati tööstusi nagu J.I.Case & Company Racine'is, mis valmistasid põllumajandustööriistu. Wisconsinist sai 1860. aastatel lühikeseks ajaks riigi suurim viljatootja.^[18]

Wisconsini metsases põhjaosas oli peamine majandusharu aga metsatööstus ning sellistesse linnadesse nagu La Crosse, Eau Claire ja Wausau kerkisid saeveskid. Selline majandamine aga tõi kaasa tõsised keskkonnaprobleemid ning 19. sajandi lõpuks oli põllumajandus laostanud mullaviljakuse ja metsatööstuse tõttu oli hävinud suurem osa Wisconsini metsadest.^[19] See tõi kaasa mõlema majandusharu taandumise.

1890. aastatel keskendusid Wisconsini talunikud viljakasvatamise asemel piimatootmisele, mis võimaldas maa kestlikumat ning tulusamat kasutust. Paljudel immigrantidel oli juustuvalmistamisoskus, mis kombineerituna osariigi sobiva asendi ning Wisconsini ülikooli professori Stephen Babcocki piimauuringutega tõid osariigile America's Dairylandi ('Ameerika piimamaa') maine.^[20] Looduskaitsjad nagu Aldo Leopold taastasid 20. sajandi alguses osariigi metsi^[21], sillutades nii teed säästlikumale puidu- ja paberitööstusele ning turismile. 20. sajandi alguses Euroopast saabunud immigrantide saabumine tõi Wisconsinis kaasa tööstusbuumi. Milwaukees tegeldi kõikvõimaliku tööstusega alates õllepruulimisest kuni masinate ja tööriistade tootmiseni. 1910. aastal oli Wisconsin oma toodangu väärtuselt USA osariikide hulgas 8. kohal.^[22]

Senaator Robert M. La Follette esinemas rahvale Decaturis Illinois's 1905. aastal

20. sajandi algus oli tähelepanuväärne progressiivse poliitika leviku poolest, mille käilakujuks oli Robert M. La Follette. Ajavahemikus 1901–1914 lõid Wisconsini Progressiivsed Vabariiklased esimese üleosariigilise üldiste eelvalimiste süsteemi^[23], esimese toimiva tööõnnetuse hüvitamise seaduse^[24] ning esimese osariikliku tulumaksu, mis muutis maksustamise tegeliku sissetulekuga proportsionaalseks^[25]. Progressiivne Wisconsini Idee (Wisconsin Idea) propageeris Wisconsini ülikooli laiendamist läbi UW-Extension-süsteemi^[26]. 1932 võeti Wisconsis kasutusele Ameerika Ühendriikide esimene töötutele abiraha maksmise programm, mille olid välja töötanud Wisconsini ülikooli majandusprofessorid John R. Commons ja Harold Groves^[27].

Teisele maailmasõjale järgnenud aastakümnetel sai Wisconsin mitmete poliitiliste äärmuste osaliseks. 1950. aastatel kujunes Wisconsini senaatorist Joseph McCarthyst antikommunistide tuline ja vastuoluline eestkõneleja. Vietnami sõda tõi kaasa radikaalsed sõjavastased protestid Wisconsini ülikoolis, mis kulmineerusid Sterling Halli pommirünnakuga 1970. aasta augustis. Hilisem poliitika on olnud suhteliselt mõõdukas. 1990. aastatel viidi osariigis kuberner Tommy Thompsoni juhtimisel läbi tervishoiureform^[28]. 20. sajandi lõpuosa tõi kaasa taas kord majandusolukorra muutumise, mil rasketööstus ja tootmine andsid teed meditsiinil, haridusel, põllumajandusel ja turismil põhinevale teenusmajandusele.

Geograafia |

Wisconsini geograafilised regioonid

Wisconsin Dells

Wisconsin piirneb põhjas Montreali jõe, Ülemjärve ja Michigani järvega; idas Michigani järvega, lõunas Illinois', edelas Iowa ning loodes Minnesota osariigiga. Osariigi piir jookseb läänes piki Mississippi ja St. Croix' jõge ja piki Menominee jõge kirdes. Wisconsin on põhjapoolseim osariik, millel pole piiri Kanadaga.

Suure järvistu ja Mississippi jõe vahel paiknev Wisconsin on geograafiliselt mitmekesine. Osariik on jagatud viieks regiooniks. Osariigi põhjaosas Ülemjärve ääres asub Lake Superior Lowland, sellest lõunasse jääb Northern Highland oma suurte okasmetsadega ning 6100 km² suuruse Chequamegoni-Nicoleti metsakaitsealaga, samuti tuhandete liustikujärvede ning osariigi kõrgeima punkti Timms Hilliga. Osariigi keskele jääb Central Plain, mida iseloomustab hea põllumajandusmaa ning liivakivimoodustised nagu Wisconsin Dells. Osariigi kaguosas paikneb Eastern Ridges and Lowlands, kus asuvad Wisconsini suurimad linnad. Samuti asuvad seal Niagara astang, Black Riveri astang ja Magnesia astang.^[29][30] Niagara astangu aluskivim on dolomiit, ülejäänuil aga lubjakivi. Osariigi edelaossa jääb kaljune Western Upland oma metsade ja põllumaaga ja rohkete Mississippi kaldajärsakutega. See piirkond moodustab koos mõnede Iowa, Illinois’ ja Minnesota aladega Driftless Area, mis ei olnud Wisconsini jäätumise ajal mandrijääga kaetud.

46% protsenti Wisconsini osariigi maa-alast on kaetud metsaga.

Wisconsini osariigis asuvad Rahvusliku Pargiteenistuse (National Park Service) hallatavad piirkonnad on^[31]:

• Apostle Islands National Lakeshore


• Ice Age National Scenic Trail


• North Country National Scenic Trail


• Saint Croix National Scenic Riverway

Osariigis asub üks riikliku tähtsusega mets, mida majandab Ameerika Ühendriikide Metsateenistus (United States Forest Service) – Chequamegoni-Nicoleti metsakaitseala.

Wisconsinis on seitse punkti, kus kohtuvad nelja maakonna piirid.

Kliima |

Wisconsinis valitseb niiske mandriline kliima. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Wisconsinis on 46 °C, mis mõõdeti 13. juulil 1936 Wisconsin Dellsis. Madalaim temperatuur mõõdeti Couderay külas 2. ja 4. veebruaril 1996, mil oli −48 °C külma.^[32]

Rahvastik |

Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo hinnangul oli 1. juulil 2011 Wisconsini elanike arv 5 711 767 inimest, mida on 0,44% rohkem kui 2010. aasta rahvaloenduse ajal^[33].

Wisconsin on olnud läbi ajaloo etniliselt mitmekesine. Prantsuse karusnahakauplejatele järgnesid osariigi edelaosasse pidama jäänud kaevurid, kellest paljud olid Cornwalli päritolu. Järgmisele sisserändajate lainele andsid tooni jänkid ehk inglise päritolu Uus-Inglismaa ja New Yorgi osariigi elanikud. Osariigi algusaastail domineerisid just nemad Wisconsini tööstuses, rahanduses, poliitikas ja hariduses. Ajavahemikus 1850–1900 saabus Wisconsinisse suurel hulgal Euroopa immigrante, kellest peamise osa moodustasid sakslased ja skandinaavlased (peamiselt norralased) ning väiksemal määral ka belglased, hollandlased, šveitslased, soomlased, iirlased, poolakad ja mitmed teised rahvused. 20. sajandil saabus palju mehhiklasi ja afroameeriklasi, kes asusid elama peamiselt Milwaukeesse. Vietnami sõja järel asus osariiki elama ka hulgaliselt hmonge.

Ameerika Ühendriikide rahvaloendustel tuleb inimestel märkida ka oma rahvuslik päritolu. 2000. aasta seisuga olid Wisconsinis kõige arvukamad kuus sellist päritolugruppi (ancestry group): saksa (42,6%), iiri (10,9%), poola (9,3%), norra (8,5%), inglise (6,5%) ja itaalia (6,1%)^[34]. Saksa päritolu inimesi on kõige rohkem igas maakonnas, välja arvatud Menominees, Trempealeaus ja Vernonis^[35]. 1980. aasta rahvaloendusel oligi 51,3% Wisconsini elanikest saksa päritolu (1990. aastal 53,8%). Wisconsinis on ka suurim poola päritolu inimeste osakaal terves riigis^[34]. Erinevad rahvusgrupid jagunesid osariigis erinevalt. Kuigi sakslased asusid elama üle kogu osariigi, oli nende osakaal suurim siiski Milwaukees. Norralased suundusid peamiselt metsandus- ja põllumajanduspiirkondadesse põhjas ja läänes. Iirlased, itaallased ja poolakad asusid elama eelkõige linnadesse^[36]. Afroameeriklased asusid elama eelkõige Milwaukeesse, eelkõige alates 1940. aastast. Menominee maakond on ainus maakond ida-USAs, kus on ülekaalus indiaanlased.

86% Wisconsini afroameerika kogukonnast elab neljas linnas: Milwaukees, Racine’is, Beloit’s ja Kenoshas, kusjuures Milwaukee on koduks ligi kolmveerandile osariigi mustanahalistest. Suure järvistu regioonis on vaid Detroitis ja Clevelandis suurem mustanahaliste elanike osakaal.

33% Wisconsini aasia päritolu elanikest moodustavad hmongid, kelle peamised kogukonnad on Milwaukees, Wausaus, Green Bays, Sheboyganis, Appletonis, Madisonis, La Crosse’is, Eau Claire’is, Oshkoshis ja Manitowocis.^[37]

Elanike arvu muutumine |

Religioon |

St. Stanislaus Roman Catholic Oratory (poola Kościół Świętego Stanisława) on poola immigrantide rajatud kirik Milwaukees ja ühtlasi Wisconsini poola koguduste peakirik

Peamine religioon Wisconsinis on kristlus. RCMSi järgi olid 2000. aastal Wisconsini kolm enimpraktiseeritud usutunnistust katoliiklus, peavoolu protestantism ja evangelikalism^[38]. Suurim arv järgijaid on katoliku kirikul (1 695 660), järgneb Evangeelne Luterlik kirik Ameerikas (Evangelical Lutheran Church in America; 463 432 liiget) ja kolmandana Missouri Sinodi luterlik kirik (Lutheran Church – Missouri synod; 241 306 liiget). 2008. aasta seisuga oli Wisconsinis üle 850 000 mittereligioosse inimese. Usklike jagunemine Wisconsinis^[39]:

• 
  kristlus – 80%
  
  • 
    protestantism – 50%
    
    • 
      luterlus – 23%
    
    
    • 
      metodism – 7%
    
    
    • 
      baptism – 5%
    
    
    • 
      presbüterlus – 2%
    
    
    • 
      Ühinenud Kristuse Kirik (United Church of Christ) – 2%
    
    
    • ülejäänud protestantlikud usuvoolud – 15%
    
    
  
  
  • 
    katoliiklus – 29%
  
  
  • muud kristlikud usuvoolud – 2%
  
  


• muud religioonid – 1%

Kuritegevus |

FBI andmeil pandi 2009. aastal osariigis toime 144 mõrva või tahtlikku tapmist, 1108 vägistamist, 4850 röövi, 8431 isikuvastast rünnakut ja 147 486 varavastast kuritegu^[40]. Wisconsin avaldab ka ise kuritegevuse statistikat läbi Office of Justice Assistance’i^[41]. Selle andmeil pandi 2009. aastal toime 14 603 vägivallakuritegu, millest lahendati 50%^[42]. OJA andmeil pandi 2009 toime 4633 seksuaalset rünnakut, millest lahendati 57%. Wisconsinis on alaealistel kolm korda kõrgem risk sattuda seksuaalse rünnaku ohvriks kui täiskasvanutel. Kõige enam on ohvriks langenud lapsed vanuses 11–15^[43].

Haldusjaotus |

Maakonnad |

 Pikemalt artiklis Wisconsini maakondade loend.

Wisconsinis on 72 maakonda.

Olulisemad linnad |

Milwaukee

Kuigi Wisconsinil on põllumajandusosariigi maine, elab üle 68% osariigi elanikest linnalistes asulates ning Milwaukee linnastu (Greater Milwaukee area) on koduks ligi kolmandikule osariigi elanikest. Michigani järve äärde jäävas Milwaukee linnastus elas 2010. aasta rahvaloenduse järgis 1 751 316 elanikku, samas kui Milwaukee ise oma 602 000 elanikuga on elanike arvult USA 22. linn. Milwaukee piirkond on osa Suure järvistu megalopolisest.

Madisoni, mis on osariigi halduskeskus ning ülikoolilinn, elanike arv on umbes 220 000 ning koos eeslinnadega üle 600 000. Ajakiri Money Magazine nimetas 2007. aastal Madisoni eeslinna Middletoni “parimaks paigaks, kus Ameerikas elada”.

2007. aastal oli Wisconsinis 12 linna, kus elas üle 50 000 inimese.

Valitsemine |

Wisconsini Osariigi Kapitoolium (Wisconsin State Capitol) Madisonis, kus asuvad nii Seadusandliku kogu mõlemad kojad, Wisconsini ülemkohtu kui ka osariigi kuberneri ametiruumid

Osariigi valitsuskorraldus on põhijoontes paika pandud Wisconsini konstitutsiooniga. Wisconsinis kehtib võimude lahususe põhimõte ning täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim on lahus.

Täidesaatev võim |

Wisconsini osariigi täidesaatvat võimu juhib kuberner. Praegune kuberner Scott Walker astus ametisse 3. jaanuaril 2011. Lisaks kubernerile on täidesaatva võimu teostajate hulgas veel viis valitavat ametnikku: asekuberner, osariigi sekretär, peaprokurör, varahoidja ja State Superintendent of Public Instruction.

Seadusandlik võim |

Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele Wisconsini osariigi seadusandlikule kogule (Wisconsin State Legislature), mis koosneb alamkojast (Wisconsin State Assembly) ja senatist (Wisconsin State Senate).

Esindatus Ameerika Ühendriikide senatis ja alamkojas |

Ameerika Ühendriikide senatis esindavad Wisconsinit Ron Johnson ja Herb Kohl. Wisconsin on jagatud kaheksaks kongressipiirkonnaks (congressional district).

Maksud |

Wisconsinis puuduvad tasulised maanteed, kuna kiirteede ehitamist ja hooldamist finantseeritakse osaliselt mootorikütusemaksust ning ülejäänu saadakse osariigi eelarvest. Teid, mis ei ole kiirteed, rajavad ja hooldavad kohalikud omavalitsused oma vahenditest.

Poliitika |

2008. aasta presidendivalimistel sai Wisconsinis võidu Illinoisi senaator Barack Obama, kes kogus 56% häältest. Demokraate toetasid eelkõige Milwaukee ja Madisoni elanikud. Vabariiklaste kandidaat John McCain kogus 42% häältest ja sai võidu 13 maakonnas. Vaid Florence’i, Green Lake’i, Ozaukee, Washingtoni ja Waukesha maakonnas sai McCain üle 55% häältest. Obamat saatis edu 59 maakonnas. Hääletusest osavõtnute arv oli kõrge, terves riigis jäädi alla vaid Minnesotale.

2010. aasta valimistel saatis edu aga vabariiklasi. Saadi nii kuberneri ametikoht kui ka enamus parlamendi ülem- ja alamkojas. Vabariiklane Ron Johnson sai demokraat Russ Feingoldi asemel senatisse ning ka alamkojas saadi kaks seni demokraatidele kuulunud kohta. Praegu esindab USA alamkojas Wisconsinit 5 vabariiklast ja 3 demokraati.

Majandus |

2010. aastal oli Wisconsini osariigi majanduse kogutoodang 248,3 miljardit dollarit, olles sellega USA osariikide hulgas 21. kohal. 2008. aastal oli keskmine aastane sissetulek inimese kohta 35 239 dollarit. Wisconsini majanduses mängivad peamist rolli tööstus, põllumajandus ja tervishoid. Kuigi tööstus annab tunduvalt suurema osa sissetulekust kui põllumajandus, peetakse Wisconsinit sageli siiski põllumajandusosariigiks.

2010. aasta juunis oli töötuse määr 7,9% (hooajaliselt korrigeeritud)

2010. aasta oktoobris olid osariigi suurimad tööandjad:

• Wal-Mart


• Wisconsin–Madisoni Ülikool


• Milwaukee Public Schools


• Ameerika Ühendriikide Postiteenistus


• Wisconsin Department of Corrections


• Menards


• Marshfield Clinic


• Aurora Health Care


• 
  Milwaukee linn


• Wisconsin Department of Veterans Affairs

Põllumajandus |

Wisconsin toodab umbes veerandi USA juustust, olles nii riigi suurim juustutootja. Piimatootmises on ta California järel teisel kohal ning piimatootmises ühe inimese kohta Idaho ja Vermonti järel kolmandal kohal. Wisconsin on teisel kohal võitootmises, valmistades umbes veerandi riigi võist. Osariik on ka esikohal maisist silo valmistamisel, samuti jõhvikate, ženženni ja roheliste ubade kasvatamises. Wisconsin annab üle poole riigi jõhvikatoodangust ning 97% ženžennitoodangust. Ka kartuli-, porgandi-, kirsi-, vahtrasiirupi- ning suhkrumaisitoodangus ollakse riigis esimeste hulgas. Põllumajanduse tähtsusest annab aimu ka see, et 2004. aastal projekti 50 State Quarters, kus iga osariigi jaoks valmistati erineva kujundusega 50-sendine münt, raames välja antud Wisconsini mündil on kujutatud Holsteini lehma, maisitõlvikut ja juustukera.

Tööstus |

Kunagine Pabsti õlletehas Milwaukees

Olulise osa tööstussektorist moodustab toidutöötlemine. Osariigis on esindatud sellised tuntud brändid nagu Oscar Mayer, külmutatud pitsasid valmistav Tombstone ning vorstitootjad Johnsonville ja Usinger's. Ainuüksi Kraft Foods annab osariigis tööd enam kui 5000 inimesele. Milwaukee on suur õlletootja ning seal asus enne Coors Brewing Companyga liitmist ka riigi suuruselt teise õlletootja Miller Brewing Company peakorter. Lisaks olid Milwaukees ka suured Schlitzi, Blatzi ja Pabsti õlletehased.

Samuti on heal järjel masinatööstus. Peamised selles valdkonnas tegutsevad ettevõtted on Kohler Company, Mercury Marine, Rockwell Automation, Johnson Controls, Seagrave Fire Apparatus, Pierce Manufacturing, Briggs & Stratton, Miller Electric, Milwaukee Electric Tool Company, Bucyrus International, Joy Global Inc., The Manitowoc Company, Modine Manufacturing Company, Reliance Controls Corporation, Super Steel Products Corp., Ladish Co., Oshkosh Truck, Harley-Davidson ja Ariens Company.

Wisconsin on oluline paberi, pakendite ja esmatarbekaupade tootja. Suurtest esmatarbekaupade tootjaist on osariigis esindatud SC Johnson & Co., Diversey Inc. ja mitmed teised.

Wisconsin on riigi suurim paberitootja. Foxi jõe alamjooksul alates Winnebagost kuni Green Bayni on 24 paberivabrikut 63 kilomeetrisel lõigul.

Osariigi majanduses on kasvav mõju tervishoiuseadmete ja -tarkvara tootmisel, kus peamist rolli mängivad ettevõtted nagu GE Healthcare, Epic Systems ja TomoTherapy.

Turism |

Aeroshell Aerobatic Team esinemas 2007. aasta EAA AirVenture Oshkoshil

Turism on Department of Tourismi andmete järgi Wisconsini suuruselt kolmas majandusharu. Turismisihtkohad nagu Spring Greeni lähedal asuv House on the Rock, Baraboos asuv Circus World Museum ja Wisconsin Dells meelitavad igal aastal ligi tuhandeid külastajaid. Populaarsed on ka mitmed üritused, millest tuntumad on Summerfest ja EAA AirVenture Oshkosh lennušõu.

Kuna osariigis on palju järvi ja jõgesid, on levinud ka veekogude ääres puhkamine.

Osariigi idaosas Michigani järves asuval Doori poolsaarel asub üks Wisconsini turismisihtmärke – Doori maakond, mis oma paljude lahtede ja sadamatega on eriti populaarne just paadisõitjate hulgas.

Kultuur |

Wisconsini elanikke kutsutakse wisconsiniitideks (Wisconsinites). Kuna Wisconsini kutsutakse sageli Ameerika Piimamaaks (osariigi autode registreerimisnumbritel on juba 1940. aastast kirjas America’s Dairyland) ning osariigis on tugev juustuvalmistamistraditsioon, kutsutakse Wisconsini inimesi vahel juustupeadeks (cheeseheads). Levinud on juustutükki meenutavate vahtkummist mütside valmistamine ja kandmine.

Wisconsinis peetakse sageli rahvapidusid tähistamaks elanike kirjut etnilist päritolu. Selliste festivalide hulka kuuluvad Summerfest, Oktoberfest, Polish Fest, Festa Italiana, Irish Fest, Bastille Days, Syttende Mai, Brat Days Sheboyganis, Cheese Days Monroes ja Mequonis, African World Festival, Indian Summer, Arab Fest ja hulk teisi.

Muusika |

Wisconsinis toimub rohkem kantrimuusikafestivale kui üheski teises osariigis. Tuntumad neist on: Miller Lite Presents Country Fest, Bud Light Presents Country Jam USA, Coors Hodag Country Festival, Porterfield Country Music Festival, Country Thunder USA Twin Lakesis ja Ford Presents Country USA.

Milwaukees toimub igal aastal Summerfest, mis reklaamib end kui "maailma suurim muusikafestival". Seda festivali nagu ka muid suviseid rahvamuusikaüritusi peetakse Michigani järve ääres asuvas Heny Maier Festival Parkis.

Wisconsin Area Music Industry korraldab igal aastal üritust, kus autasustatakse Wisconsini parimaid muusikuid.

Waukeshast oli pärit kitarrist ja üks elektrikitarri loojatest Les Paul (1915–2009).

Wisconsin popkultuuris |

• Telesarja "The Young and the Restless" tegevus toimub väljamõeldud Wisconsini linnas Genoa Citys.


• Telesarja "Happy Days" tegevus toimus Milwaukees.


• Telesarja "Laverne & Shirley" tegevus toimus Milwaukees.


• Telesarja "Kuumad seitsmekümnendad" ("That '70s Show") tegevus toimus Kenosha väljamõeldud eeslinnas Point Place'is.

Osariigi sümbolid |

Välislink |

• Wisconsini osariigi ametlik koduleht

Viited |

		Kanada Ülemjärv • Ülem-Michigani poolsaar
	Minnesota		Michigani järv
		Wisconsin
	Iowa	Illinois	Indiana

.mw-parser-output .navboxbox-sizing:border-box;border:1px solid #aaa;clear:both;font-size:88%;text-align:center;padding:2px;margin:1em auto 0.mw-parser-output .navbox .navboxmargin-top:0.mw-parser-output .navbox+.navboxmargin-top:-1px.mw-parser-output .navbox-inner,.mw-parser-output .navbox-subgroupwidth:100%.mw-parser-output .navbox-group,.mw-parser-output .navbox-abovebelowpadding:0.15em 1em;line-height:1.5em;text-align:center.mw-parser-output th.navbox-groupwhite-space:nowrap;text-align:right.mw-parser-output .navbox,.mw-parser-output .navbox-subgroupbackground-color:#fdfdfd.mw-parser-output .navbox-listline-height:1.5em;border-color:#fdfdfd.mw-parser-output tr+tr>.navbox-abovebelow,.mw-parser-output tr+tr>.navbox-group,.mw-parser-output tr+tr>.navbox-image,.mw-parser-output tr+tr>.navbox-listborder-top:2px solid #fdfdfd.mw-parser-output .navbox th,.mw-parser-output .navbox-titlebackground-color:#ccccff.mw-parser-output .navbox-abovebelow,.mw-parser-output th.navbox-group,.mw-parser-output .navbox-subgroup .navbox-titlebackground-color:#ddddff.mw-parser-output .navbox-subgroup .navbox-group,.mw-parser-output .navbox-subgroup .navbox-abovebelowbackground-color:#e6e6ff.mw-parser-output .navbox-evenbackground-color:#f7f7f7.mw-parser-output .navbox-oddbackground-color:transparent.mw-parser-output .navbox .hlist td dl,.mw-parser-output .navbox .hlist td ol,.mw-parser-output .navbox .hlist td ul,.mw-parser-output .navbox td.hlist dl,.mw-parser-output .navbox td.hlist ol,.mw-parser-output .navbox td.hlist ulpadding:0.125em 0

.mw-parser-output .navbardisplay:inline;font-size:88%;font-weight:normal.mw-parser-output .navbar uldisplay:inline;white-space:nowrap.mw-parser-output .mw-body-content .navbar ulline-height:inherit.mw-parser-output .navbar liword-spacing:-0.125em.mw-parser-output .navbar.mini li abbr[title]border-bottom:none;text-decoration:none;cursor:inherit.mw-parser-output .infobox .navbarfont-size:100%.mw-parser-output .navbox .navbardisplay:block;font-size:100%.mw-parser-output .navbox-title .navbarfloat:left;text-align:left;margin:0 0.5em v a r Ameerika Ühendriikide poliitiline jaotus
Osariigid	Alabama · Alaska · Arizona · Arkansas · California · Colorado · Connecticut · Delaware · Florida · Georgia · Hawaii · Idaho · Illinois · Indiana · Iowa · Kansas · Kentucky · Louisiana · Lõuna-Carolina · Lõuna-Dakota · Lääne-Virginia · Maine · Maryland · Massachusetts · Michigan · Minnesota · Mississippi · Missouri · Montana · Nebraska · Nevada · New Hampshire · New Jersey · New Mexico · New York · Ohio · Oklahoma · Oregon · Pennsylvania · Põhja-Carolina · Põhja-Dakota · Rhode Island · Tennessee · Texas · Utah · Vermont · Virginia · Washington · Wisconsin · Wyoming
Liiduringkond	Columbia ringkond
Sõltuvad alad	Ameerika Samoa · Guam · Põhja-Mariaanid · Puerto Rico · USA Neitsisaared
Hajasaared	Bakeri saar · Howlandi saar · Jarvise saar · Johnstoni atoll · Kingmani riff · Midway atoll · Navassa saar · Palmyra atoll · Wake'i saar