Rumeenia rumeenia România
Rumeenia lipp Rumeenia vapp
Riigihümn	Deșteaptă-te, române!
Pealinn	Bukarest
Pindala	238 391 km²
Riigikeel(ed)	rumeenia
Rahvaarv	22 241 718 (1.01.2016)
Rahvastikutihedus	93,3 in/km²
President	Klaus Iohannis
Peaminister	Viorica Dăncilă
Iseseisvus	9. mai 1877
SKT	186,691 mld $ (2016)[1]
SKT elaniku kohta	9474 $ (2016)[2]
Rahaühik	leu (RON)
Ajavöönd	maailmaaeg +2/+3
Tippdomeen	.ro
ROK-i kood	ROU
Telefonikood	40

Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi. Idaosa ümbritsevad Karpaadid. Riik piirneb põhjas ja kirdes Ukrainaga, kirdes Moldovaga, läänes Ungari ja Serbiaga ning lõunas Bulgaariaga. 1. jaanuarist 2007 on Rumeenia Euroopa Liidu liige.

Loodus |

Pinnamood |

Umbes 30% riigi territooriumist katavad mäed. Peamised ahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad üle 2200 m üle merepinna. Transilvaania Alpide ja ühtlasi Rumeenia kõrgeim tipp Moldoveanu on 2544 m kõrgusel merepinnast. Läänes on väiksem mägede piirkond Lääne-Rumeenia mäed, mille kõrgus ületab 1800 m merepinnast.

Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, lääne pool on suur Transilvaania platoo. Idas ulatub Doonau jõest Musta mereni Dobrudža platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik. Lääne-Rumeenias laiub Lääne-Rumeenia mägedest kuni Ungari piirini väiksem Tisza jõe tasandik. Teine tasane ala on Doonau delta. Deltas on sood, leetseljakud ja ujuvad pilliroosaared.

Siseveekogud |

Pikim jõgi on Doonau, mis voolab 1075 km pikkuselt läbi Rumeenia territooriumi Musta merre. Enamik teisi jõgesid on Doonau lisajõed. Suuremad jõed on Jiu, Olt, Argeş ja Ialomiţa, mis kõik voolavad läbi Valahhia tasandiku. Siret ja Prut saavad alguse kirdest. Pikkuselt teine jõgi Mureş voolab 768 km lääne poole, et suubuda Ungaris Doonau lisajõkke Tiszasse.

Suuri järvi ei ole.

Mullad |

Rumeenia mullad on väga mitmekesised. Kõige viljakamad on tasandike mustmullad, kuid suur osa riigist on kaetud keskmise viljakusega pruunide metsamuldadega. Mägedes ja küngastel on mullad vähem viljakad.

Kliima |

Valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuumad ja talved on külmad. Mägedes on eriti karmid talved. Sademete hulk on piirkonniti erinev, kõige rohkem sajab mägedes. Kliima on põllumajandusele üldiselt soodne. Pealinnas Bukarestis, mis asub Valahhia tasandikul, on juuli keskmine temperatuur 23,3 °C ja jaanuari keskmine temperatuur −2,8 °C. Aasta keskmine sademete hulk on 580 mm.

Taimed |

Umbes veerand Rumeenia pinnast on kaetud metsadega, millest 60% on mägedes. Mägedes on kõige tavalisemad puud nulg ja kuusk. Madalamatel nõlvadel on kasvavad pöögi-, tamme- ja teiste lehtpuude metsad. Tasandikke katab rohi, puud kasvavad üksikult. Doonau deltas on suured pilliroo- ja teiste veetaimede alad.

Loomad |

Imetajatest võib mainida mägikitse, karu, ilvest, hirve, hunti, rebast, mäkra ja tuhkrut.

Linnuliike on palju, sealhulgas kotkad, raisakotkad ja kullid. Pelikanid on tavalised Doonau deltas.

On ka palju liike mere- ja mageveekalu.

Maavarad |

Rumeenias on mitmesuguseid maavarasid. Tähtsamad energiaallikad on maagaas ja nafta. Naftapuurimine algas juba 1850. aastatel ja varud on kokku kuivanud. Maagaasivarud on palju suuremad. Sütt on vähe.

Mineraalsetest maavaradest leidub vaske, boksiiti, rauamaaki, kroomi, mangaani ja uraani. On ka kulda, hõbedat ja teisi haruldasi metalle. Enamik nendest maardlatest on piisavad sisemaisteks vajadusteks, kuid rauamaaki tuleb importida.

Riik |

Sümbolid |

Rahvuslill on koerkibuvits.

Haldusjaotus |

Rumeenia haldusjaotus

Rumeenia jaguneb pealinnaks ja 41 maakonnaks:

Rahvastik |

Rumeenia elanikkonna rahvuslik koosseis aastal 2002 oli järgmine:

• 
  rumeenlased 89,5%


• 
  ungarlased 6,6%


• 
  mustlased 2,5%


• 
  sakslased 0,3%


• 
  ukrainlased 0,3%

Elanike arv on alates 1990. aastast vähenenud negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu.

Suuremad linnad on Bukarest, Iași, Constanța, Timișoara, Galați, Cluj-Napoca, Craiova ja Brașov.

Ajalugu |

 Pikemalt artiklis Rumeenia ajalugu.

Vanaaeg |

Rooma keisririigi provintsid, keiser Traianuse valitsusaja lõpul

 Pikemalt artiklis Daakia.

50. aasta paiku eKr ühendas kuningas Burebista paljud väikesed daaklaste riigid üheks suureks Daakia riigiks, mille keskus oli tänapäeva Transilvaanias. Läänes jõudis ta välja Moravani, kus alistas mõned keldi hõimud, idas Musta mere ja Lõuna-Bugini ning lõunas Balkani mägedeni. Daaklaste pealinn oli Sarmizegetusa, mis asetses tänapäeva Transilvaania äärmises kaguosas tänapäeva Banaadi lähedal. Kui roomlased Daakia vallutasid, purustasid nad Sarmizegetusa ning ehitasid Daakia provintsi pealinna 40 km kaugusele.

Rumeenia ajaloolised piirkonnad: Transilvaania, Moldova ja Valahhia

Rooma keiser Traianus võitis 102. aasta ja 106. aasta Daakia sõdades kuningast Decebalust. Daakia sai 107 Rooma keisririigi provintsiks ja jäi 276. aastani Rooma võimu alla. Pärast Daakia alistamist Traianuse poolt hõlmas Rooma keisririigi Daakia provints põhiliselt daaklaste asuala, sealhulgas veerandi tänapäeva Rumeeniast, kuid ulatus üle tänapäeva Rumeenia piiride, hõlmates läänes Alföldi osi (tänapäeva Ungaris ja Vojvodinas) ning idas Moldova ja Bulgaaria osi. Daakia elanikud daaklased ja geedid arvatakse traaklaste hulka.

Keskaeg |

 Pikemalt artiklis Valahhia., Transilvaania, Moldova, Bessaraabia, Rumeelia

 Pikemalt artiklis Valahhia vürstiriik., Moldova vürstiriik, Ungari kuningriik

14. sajandi alguses ühendati Doonau ja Karpaatide vahelised Ungari kuningriigile kuulunud vojevoodkonnad Valahhia vürstiriigiks. Veidi hiljem asutati Karpaatidest idas paikneval territooriumil Moldova vürstiriik.

Valahhia alad 13.–16. sajandil

Osmanite impeeriumi alad 1481

15. sajandil alanud Osmanite riigivallutuste käigus hõivati Osmanite vägede poolt 1453. aastal Konstantinoopol ja Lõuna-Euroopa ja Kesk-Euroopa vallutamise käigus ka Valahhia ja Transilvaania.

Kagu-Euroopa alad. Abraham Orteliuse, atlases Teatrum Orbis Terarum

Moldova alad ca 1500

Moldaavia vürst (1457–1504) Ștefan cel Mare pidas oma valitsusaja alguses pidevaid kodusõdu oma sugulastega, kuid suutis lõpuks vastased alistada ning tunnustas oma süseräänina Poola kuningat ja Leedu suurvürsti Kazimierz IV-t. Sisepoliitiliselt jäi Stefan aga täiesti sõltumatuks. Et aga Moldaavia oli surutud võimsamate riikide vahele, pidi Stefan pidevalt võitlema oma riigi sõltumatuse säilitamise eest. 1467. aastal võitis ta sissetungivaid Ungari kuningriigi vägesid, 1471. aastal lõi osmanid välja Valahhiast ja võitis neid 1475. aastal ka Moldaavias. Valahhias suutis Stefan võimule aidata oma liitlase, Vlad III Tepesi venna Vlad Călugăruli.

Valahhia vürst (1448, 1456–1462 ja 1476) Vlad Dracula (Teibasseajaja) sõdis 15. sajandil Osmanite riigi vastu ja ta on Bram Stokeri teose "Dracula" peategelase Dracula prototüüp. 1503. aastal oli ka Ștefan cel Mare sunnitud tunnistama Osmanite riigi ülemuslikkust. Rumeenia jäi Osmanite riigi võimu alla 300 aastaks.

 Pikemalt artiklis Osmanite riik.

16.–17. sajandi vahetusel saavutas piirkond hospodar Mihai Vapra valitsusajal (1593–1601) taas ajutise iseseisvuse ning liitis ka Moldova ja Transilvaania alad.

Uusaeg |

Vene–Türgi sõda, 1768–1774 |

 Pikemalt artiklis Vene-Türgi sõda (1768–1774).

Aastatel 1768–1774 toimunud neljanda Vene–Türgi sõda tulemusel Venemaa keisririigi ja Osmanite riigi vahel hõivas Bessaraabia, Moldova ja Valahhia. Sõjas hävitas 1770. aastal Vene sõjalaevastik Çeşme sadamas Türgi sõjalaevastiku (Çeşme merelahing). 21. juulil 1774 sõlmiti Küçük Kaynarci rahu (Küçük Kaynarca rahu, Kjutšukkainardža rahu). Lõuna-Ukraina, sealhulgas Bugi, Dnepri ja Doni suue, läksid Venemaale koos Kinburni, Jenikale ja Kertši kindlustega, nii et Venemaa sai seal väljapääsu Mustale merele. Osmani impeerium tunnustas Venemaa ülemvõimu Moldova ja Valahhia üle.

Vene–Türgi sõda, 1787–1792 |

 Pikemalt artiklis Vene-Türgi sõda (1787–1792).,

1787. aastal üritasid Osmanid Suurbritannia vahendusel Venemaaga läbirääkimisi pidadada, Krimmi tagastamise üle. Läbirääkimised kukkusid läbi ning 1787. aasta augustis kuulutasid Osmanid Venemaa keisririigile sõja. Venemaa liitlane Habsburgide Saksa-Rooma riik kuulutas Osmanite riigile sõja 1788. aasta alguses.

1789. aasta kevadel vallutasid Venemaa väed Byrlati, Maksimeni ja Galatzi. Venemaa ja Austria vägedel õnnestus koostöös saavutada võit 20. juunil 1789 Focşani lahingus ja tõrjuda Osmanite vastupealerünnak 11. septembril 1789 ja veel kord Focşani ära võtta. 11. septembril 1789 saavutasid liitlasväed võidu Rîmnici jõe ääres, kus võitlesid Jusuf-paša juhitud 100 000-meheline armee ning Vene ja Austria-Ungari 25 000-pealine ühisvägi, kindral Aleksander Suvorovi ja Saksi-Coburgi printsi Friedrich Josiase juhatusel. 30. septembril 1789 alistus Venemaa vägedele Akkermani kindlus ning 4. novembril alistus Bender. Austria väed vallutasid 19. septembril Belgradi ning hiljem ka Bukaresti.

1790. aasta oktoobris alustasid venelased Bessaraabias asuva Izmaili piiramist ning 11. detsember (22. detsembril 1790 vallutas Aleksander Suvorov tormijooksuga türklaste Izmaili kindluse, mida peeti vallutamatuks. 1791. aastal sõlmiti Iaşis rahuleping ja Iaşi rahulepinguga tunnistasid Osmanid eelmise Vene-Türgi sõja (1768–1774) lõpetanud Küçuk Kaynarca rahulepingut ja Krimmi ühendamist Venemaaga. Türgile jäid Moldova ja Valahhia ning venelased tagastasid neile ka Izmaili kindluse Doonaul ja Anapa kindluse Musta mere ääres. Vene-Türgi piiriks määrati Dnestri ja Kubani jõed.

19. sajandil toimunud Vene-Türgi sõdade käigus vallutas Venemaa keisririik Osmanite riigilt Bessaraabia ja liitis 1812. aasta Bukaresti rahulepinguga Venemaa keisririigiga.

Balkan enne Esimest Balkani sõda.

Rumeenia kuningriik |

 Pikemalt artiklis Rumeenia kuningriik.

Balkani sõjad |

Kaart lõplike Balkani riikide territoriaalsete muudatustega pärast Balkani sõdu

 Pikemalt artiklis Balkani sõjad., Esimene Balkani sõda, Teine Balkani sõda

Esimene maailmasõda |

Rumeenia piirid pärast I maailmasõda

 Pikemalt artiklis Rumeenia Esimeses maailmasõjas.

Esimeses maailmasõjas osales Rumeenia kuningriik Antandi riikide liitlasena Saksamaa keisririigi, Austria-Ungari ja Itaalia vastases sõjategevuses. Rumeenia viivitas Esimesse maailmasõtta astumisega, kuid lõpuks kuulutas aastal 1916 Keskriikidele sõja. Rumeenia sõjaline kampaania lõppes patiseisuga, kui Keskriigid purustasid kiiresti riigi pealetungi Transilvaanias ning okupeerisid 1916. aasta lõpuks Valahhia ja Dobrudža, sealhulgas Bukaresti ja strateegiliselt tähtsad naftaväljad. Aastal 1917, vaatamata Rumeenia ägedale vastupanule, eriti Mărășești lahingus, oli Rumeenia Venemaa sõjast tagasitõmbumise tõttu pärast oktoobrirevolutsiooni, olles peaaegu täielikult Keskriikide poolt ümbritsetud, sunnitud samuti sõjast välja astuma, sõlmides Focșani vaherahu ja järgmisel aastal, mais 1918 Bukaresti rahu. Kuid pärast edukat pealetungi Thessaloníki rindel, mis lülitas Bulgaaria sõjast välja, taastas Rumeenia valitsus kiiresti kontrolli ja pani armee 10. novembril 1918 tagasi väljale, päev enne sõja lõppu Lääne-Euroopas.

Pärast Transilvaania Rumeenia kuningriigiga ühinemise väljakuulutamist 1. detsembril 1918 Alba Iulias kogunenud Transilvaania rumeenlaste esindajate poolt ühendati Transilvaania varsti kuningriigiga, nagu oli aastal 1918 varem Bessaraabiaga, kuna kodusõjast põhjustatud võimuvaakum Venemaal võimaldas sealsel Sfatul Țăriil, või Rahvuskogul, kuulutada välja Bessaraabia ühinemine Rumeeniaga.

Rumeenia territoorium läbi 20. sajandi: purpur näitab vana kuningriiki enne 1913. aastat, oranž näitab Suur-Rumeenia alasid, mis ühinesid või annekteeriti pärast Teist Balkani sõda ja Esimest maailmasõda, kuid kaotati pärast Teist maailmasõda, ja roosa näitab alasid, mis ühinesid Rumeeniaga pärast Esimest maailmasõda ja jäid sinna ka pärast Teist maailmasõda.

Sõda Ungari Nõukogude Vabariigiga aastal 1919 lõppes Budapesti okupeerimisega Rumeenia vägede poolt ja Béla Kuni bolševike režiimi lõpuga.

Teine maailmasõda |

 Pikemalt artiklis Rumeenia Teises maailmasõjas.

Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti tulemusena nõudis NSV Liit (Saksamaa diplomaatilisel toel) 1940. aastal Bessaraabiat Rumeenialt Nõukogude Liidule, ähvardades nõudmiste mittetäitmisel sõjalise invasiooniga. 28. juunil 1940 tungisid Punaarmee väed Bessaaraabiasse ja Põhja-Bukoviinasse ning okupeerisid ja annekteerisid alad. Pool Transilvaaniast läks Ungarile ja Rumeenia kuningas Carol II loobus troonist.

Rumeenia riiki juhtis tegelikult Conducator (juht) kindral Ion Antonescu, kes lootis, et liidus Saksa Riigiga saab Rumeenia kaotatud territooriumid tagasi. Liitudes Saksa Riigiga Kolmikpakti, palus ta Hitleril tuua Wehrmachti üksused Rumeeniasse, et kindlustada sellega oma maa neutraalne staatus. Rumeenial oli hindamatu maavara – nafta, mis oli Saksamaale sõjatööstusele vajalik, kuna algamas oli sõda NSV Liiduga ning kindlustas Wehrmachti tankidiviisidele vajaliku kütusetagavara. Samuti oli Rumeenia armee oli suurim kõikidest Wehrmachti Idarindel sõdinud liitlaste armeedest. Operatsioon Barbarossas osalemiseks saatis Rumeenia Wehrmachtile appi oma parimad väeüksused: 3. Rumeenia armee ja 4. Rumeenia armee ning Rumeenia väeosad osalesid lahingutes Wehrmachti Väegrupp Süd koosseisus Sevastoopoli vallutamisel ja Stalingradi all, kus kaks Rumeenia diviisi jäid ka Stalingradi piiramisrõngasse.

1944. aasta augustis nõukogude vägede pealetungil, võidulootuse kaotanud rumeenlased jooksid lihtsalt oma positsioonidelt minema. Rumeenia kuningas Mihai I lasi arreteerida kindral Antonescu ning allesjäänud Rumeenia üksused asusid võitlema NSV Liidu poolel.

Rumeenia Sotsialistlik Vabariik |

 Pikemalt artiklis Rumeenia Sotsialistlik Vabariik., Nicolae Ceaușescu, Securitate

Vaata ka |

• Rumeenia riigipeade loend


• Rumeenia kirjandus


• Rumeenia muusika


• Rumeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel


• Rumeenia veinid


• UNESCO maailmapärand Rumeenias


• Rumeenia 2018. aasta taliolümpiamängudel

Viited |

Välislingid |

 Rumeenia – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus

.mw-parser-output .navboxbox-sizing:border-box;border:1px solid #aaa;clear:both;font-size:88%;text-align:center;padding:2px;background-color:#fdfdfd;margin:1em auto 0.mw-parser-output .navbox+.navboxmargin-top:-1px.mw-parser-output .navbox-titlefont-weight:bold;background-color:#ccccff.mw-parser-output .mw-collapsed .navbox-titleimagedisplay:none.mw-parser-output .navbox-titleimagemargin:0;padding:2px;float:left;display:block

Euroopa Liidu riigid

Austria | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küpros | Leedu | Luksemburg | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Ungari

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni riigid

Albaania | Ameerika Ühendriigid | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Horvaatia | Island | Itaalia | Kanada | Kreeka | Leedu | Luksemburg | Läti | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Türgi | Ungari

Euroopa maad

Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹  | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põhja-Makedoonia | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²

 Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria

¹ loodusgeograafiliselt asub Aasias       ² suurem osa territooriumist Aasias

 Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad