Skip to main content

Transilvaania Sisukord Asend | Transilvaania ajalugu | Põhja-Transilvaania | Transilvaania mõiste tänapäeva Rumeenias | Vaata ka | Navigeerimismenüü

TransilvaaniaRumeenia ajaloolised piirkonnadUngari ajaloolised piirkonnad


ladinarumeeniaungarisaksapoolatürgiRumeeniaskolmnurkseTransilvaania AlpidlõunaValahhiastedelaBanaadistIda-KarpaadididakirdeMoldovastpõhjaMarmaatiastLääne-Transilvaania mäedlääneKrisaaniastSomeşiMureşiUngariEsimese maailmasõjaTeise maailmasõjaAlbaAradiBistrița-NăsăudiBrașoviCaraș-SeveriniBihoriClujiCovasnaHarghitaHunedoaraMaramureșiMureșiSălajiSatu MareSibiuTimiși maakondKrisaania










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cdiv class="center"u003Eu003Cdiv class="floatnone"u003Eu003Ca href="http://ev101.miljonpluss.ut.ee/" rel="nofollow"u003Eu003Cimg alt="EV101 - Kas-oled-kirjutanud.png" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/89/EV101_-_Kas-oled-kirjutanud.png" decoding="async" width="700" height="70" data-file-width="700" data-file-height="70" /u003Eu003C/au003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Transilvaania




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search





Transilvaania vapp




Transilvaania lipp




Ajalooline Transilvaania on tumeoranž ning tänapäeval Rumeenias selle hulka tihti loetavad Banaat, Krisaania ja Marmaatia on roosakad. Tänapäevased riigi- ja maakonnapiirid on hallid, punased on Rumeenia ajalooliste regioonide piirid


Transilvaania (ladina Transsilvania ('maa metsa(de) taga'); rumeenia Ardeal, ungari Erdély, saksa Siebenbürgen ja poola Siedmiogród ('seitsme linnuse maa'); türgi Erdel) on ajalooline piirkond tänapäeva Rumeenias.




Sisukord





  • 1 Asend


  • 2 Transilvaania ajalugu


  • 3 Põhja-Transilvaania


  • 4 Transilvaania mõiste tänapäeva Rumeenias


  • 5 Vaata ka




Asend |


Väga üldistatult on Transilvaania kolmnurkse kujuga, mille külgedel olevad mäestikud on looduslikud piirid Transilvaania ja teiste piirkondade vahel. Transilvaania Alpid eraldavad Transilvaania lõuna poolt Valahhiast ja edela poolt Banaadist. Ida-Karpaadid eraldavad Transilvaania ida ja kirde poolt Moldovast ning põhja poolt Marmaatiast.


Lääne-Transilvaania mäed eraldavad Transilvaania lääne poolt Banaadist ja Krisaaniast. Ainult kaks suurt jõeorgu avavad Transilvaania lääne poole - põhja poolt Lääne-Transilvaania mägesid paiknev Someşi jõe org ja lõuna poolt Lääne-Transilvaania mägesid paiknev Mureşi jõe org.



Transilvaania ajalugu |


Ajaloo jooksul on Transilvaania kuulunud nii Ungari koosseisu kui olnud ka aastatel 1570-1867 (pool)iseseisev vürstiriik.


Esimese maailmasõja tulemusena kuulub Transilvaania Rumeeniale, kuid Teise maailmasõja ajal kuulus Transilvaania põhjaosa Ungarile.



Next.svg Pikemalt artiklis Transilvaania ajalugu.


Põhja-Transilvaania |



Next.svg Pikemalt artiklis Põhja-Transilvaania.


Transilvaania mõiste tänapäeva Rumeenias |


Tänapäeval kasutatakse Rumeenias Transilvaania mõistet tihti laiemalt kui ajalooliselt. Laiemas tähenduses katab Transilvaania 16 maakonda: Alba, Aradi, Bistrița-Năsăudi, Brașovi, Caraș-Severini, Bihori, Cluji, Covasna, Harghita, Hunedoara, Maramureși, Mureși, Sălaji, Satu Mare, Sibiu ja Timiși maakond.


Neist Alba, Bistrița-Năsăudi, Brașovi, Cluji, Covasna, Harghita, Hunedoara, Mureși ja Sibiu maakond on põhiosas ajaloolises Transilvaanias, Sălaji maakond jaguneb ajaloolise Transilvaania ja Krisaania vahel.



Vaata ka |


  • Transilvaania ajalugu

  • Transilvaania valitsejate loend

  • Transilvaania kindluskirikuga asulad




Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Transilvaania&oldid=4492423"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.024","walltime":"0.043","ppvisitednodes":"value":99,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":181,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":41,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":3,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":0,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 3.197 1 -total"," 97.37% 3.113 2 Mall:Vaata"],"cachereport":"origin":"mw1262","timestamp":"20190228225553","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":111,"wgHostname":"mw1249"););

Popular posts from this blog

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Luksemburg Sisukord Nimi | Asend | Loodus | Riigikord | Haldusjaotus | Rahvastik | Riigikaitse | Majandus | Taristu | Ajalugu | Eesti ja Luksemburgi suhted | Haridus | Kultuur | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü50° N, 6° EÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.World Bank'i andmebaasÜlevaade Luksemburgi loodusest.Ülevaade Luksemburgi metsadest.Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.Luxembourg’s biodiversity at risk.Maailma kahepaiksete andmebaas.Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.Système politique. TerritoireÜlevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.The World FactbookMonique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.Luksemburgi armee koduleht.Luksemburgi armee relvastus.Eesti Välisministeerium.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.Luksemburgr

Johann Wolfgang von Goethe Sisukord Elukäik | Looming | Tunnustus | Teosed | Teosed eesti keeles | Kirjandus | Välislingid | Viited | NavigeerimismenüüJohann Wolfgang von GoetheGoethe sajanda surmapäeva puhulGoethe — filosoof ja loodusuurija"Rahuldamatus: "Faustist" ja Eestist""Romaaniülikool: J. W. Goethe "Noore Wertheri kannatused""SurimaskVappJohann Wolfgang von Goether"Türklannast „Luther“ reformib islamit"Arhiiviversioon