Skip to main content

Rahvusvaheline raamatu standardnumber Vaata ka | Välislingid | NavigeerimismenüüEesti ISBN Agentuurr

Multi tool use
Multi tool use

ISOKirjandusRaamatukoguteadus


raamatuteISOstandardi1970Eestis1992CD-ROMarvutiprogrammidelekirjastusEestis2007










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Rahvusvaheline raamatu standardnumber




Allikas: Vikipeedia

(Ümber suunatud leheküljelt International Standard Book Number)





Jump to navigation
Jump to search


ISBN (International Standard Book Number) on raamatute identifitseerimiseks kasutatav numbrikombinatsioon. ISBN võeti ISO 2108 standardi järgi kasutusele 1970. aastal. Eestis välja antud raamatutel hakati ISBN-i kasutama alates 1992. aastast.


Lisaks raamatutele on ISBN ette nähtud ka brošüüridele, jätkväljaannetele, kaardiväljaannetele, dia- ja mikroväljaannetele, õppematerjalide komplektidele, mis koosnevad nii trükitud kui ka audiovisuaalvahenditest, õppeotstarbelistele videotele ja filmidele, CD-ROM-idele ja arvutiprogrammidele.


ISBN on igale väljaandele omane unikaalne tunnus. Kui kirjastus laseb välja ühe ja sama väljaande erinevast materjalist kaante vahel või erinevas formaadis, siis on kõigil neil variantidel ka oma ISBN. Lisatiraaži puhul jäetakse ISBN enamasti samaks. Kordustrükkide puhul saab väljaanne taas uue ISBN-i. Ühel ja samal väljaandel võib olla ka mitu ISBN-i. Näiteks mitmeköiteliste teoste puhul on ISBN igal köitel ning ka kogu köidete komplektil.


ISBN koosneb neljast osast, mis võivad olla omavahel sidekriipsudega eraldatud. Esimene osa määratleb maa või keelepiirkonna, kus raamat on välja antud:


0 ja 1 – ingliskeelsed piirkonnad

2 – prantsuskeelsed piirkonnad

3 – saksakeelsed piirkonnad

4 – Jaapan

5 – endine NSV Liit

6 (määratlemata)

7 – Hiina

8... ja 9... – muud maad ja piirkonnad

Eestis väljaantavate raamatute maatunnus on 9949-, 9985- või 5-. ISBN teine osa määratleb kirjastuse. Kolmas osa määratleb antud kirjastuse väljaande. Viimane number on kontrollnumber, mis saadakse arvutuslikult. Viimaseks numbriks võib olla ka X.


Alates 1. jaanuarist 2007 võeti senise 10-kohalise ISBN-i asemel kasutusele 13-kohaline ISBN.



Vaata ka |



  • DOI (Digital Object Identifier), digitaalsete objektide identifitseerimiseks


  • ISAN (International Standard Audiovisual Number), filmide ja muude audiovisuaalsete toodete identifitseermiseks


  • ISMN (International Standard Music Number), noodiväljaannete identifitseerimiseks


  • ISRC (International Standard Recording Code), helisalvestiste identifitseermiseks


  • ISSN (International Standard Serial Number), perioodiliste väljaannete (ajalehtede, ajakirjade jmt) identifitseerimiseks


  • ISWC (International Standard Musical Work Code), muusikateoste identifitseermiseks


  • LCCN (Library of Congress Control Number), USA Kongressi Raamatukogu katalooginumber


Välislingid |


  • Eesti ISBN Agentuur








Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rahvusvaheline_raamatu_standardnumber&oldid=4514964"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.068","walltime":"0.089","ppvisitednodes":"value":235,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":8881,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":1765,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":7,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":2332,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 67.752 1 Mall:ISO_standardid","100.00% 67.752 1 -total"," 95.13% 64.454 1 Mall:Navmall"," 37.85% 25.641 1 Mall:Navbar"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.012","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":595244,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1272","timestamp":"20190410021552","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":112,"wgHostname":"mw1245"););NsyyD1qr,hwkMhQY,0TOFKi3m9PDtg 8 LFfqZ3uHOT9lt,YcvqbqCbGKjBn CQ0THF4nxxZAYPyfC5T,VjhFd3,43e XkK2 5l dNNPi
26 e0XW7b,gTy6A3QziFOhTTX7Z,r c8,lYz7QVOzzDQO6U7Dq0LNWp

Popular posts from this blog

Creating centerline of river in QGIS? The 2019 Stack Overflow Developer Survey Results Are In Announcing the arrival of Valued Associate #679: Cesar Manara Planned maintenance scheduled April 17/18, 2019 at 00:00UTC (8:00pm US/Eastern)Finding centrelines from polygons in QGIS?Splitting line into two lines with GRASS GIS?Centroid of the equator and a pointpostgis: problems creating flow direction polyline; not all needed connections are drawnhow to make decent sense from scattered river depth measurementsQGIS Interpolation on Curved Grid (River DEMs)How to create automatic parking baysShortest path creation between two linesclipping layer using query builder in QGISFinding which side of closest polyline point lies on in QGIS?Create centerline from multi-digitized roadway lines Qgis 2.18Getting bathymetric contours confined only within river banks using QGIS?

What is the result of assigning to std::vector::begin()? The Next CEO of Stack OverflowWhat are the differences between a pointer variable and a reference variable in C++?What does the explicit keyword mean?Concatenating two std::vectorsHow to find out if an item is present in a std::vector?Why is “using namespace std” considered bad practice?What is the “-->” operator in C++?What is the easiest way to initialize a std::vector with hardcoded elements?What is The Rule of Three?What are the basic rules and idioms for operator overloading?Why are std::begin and std::end “not memory safe”?