1. märts Sisukord Sündmused | Sündinud | Surnud | Pühad | Nimepäev | Ilmarekordid | Viited | Navigeerimismenüür
Aasta päevad
Gregoriuse kalendriliigaastalJuliuse kalendriliigaastal190120990. jaanuar30. veebruar31. veebruar0. märts
(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());
1. märts
Jump to navigation
Jump to search
<< Märts >> | ||||||
E | T | K | N | R | L | P |
1 | 2 | 3 | ||||
4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 |
11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 |
18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 |
25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 |
2019 |
1. märts on Gregoriuse kalendri 60. (liigaastal 61.) päev. Juliuse kalendri järgi 16. veebruar (liigaastal 17. veebruar; 1901–2099). Aasta lõpuni on 305 päeva.
Sisukord
1 Sündmused
1.1 Eestis
1.2 Maailmas
2 Sündinud
3 Surnud
4 Pühad
5 Nimepäev
6 Ilmarekordid
7 Viited
Sündmused |
Eestis |
1854 – Krimmi sõja alguse tõttu kuulutati Tallinnas välja sõjaseisukord[1].
1880 – Balti rüütelkonnad esitas Venemaa siseministrile kollektiivmärgukirja, kus märgiti, et eesti ja vene radikaalne ajakirjandus ohustab tugevasti sealset kodurahu[2].
1918 – Tallinnas algasid 2. märtsini kestnud läbirääkimised kindral Adolf von Seckendorffi ja Eesti Ajutise Valitsuse esindajate vahel. Kindral deklareeris, et Eesti saatus otsustatakse Saksa valitsuse poolt kokkuleppel kohalike elanikega pärast Saksa-Vene rahulepingu allakirjutamist.
1931 – Tallinnas teatri Estonia kontserdisaalis toimus Artur Kapi "Hiiobi" esiettekanne.
1934 – toimus teine üleriigiline rahvaloendus. Selle kohaselt elas Eestis 1 126 413 inimest, neist 28,9% linnades. Eestlasi oli 88,2%, venelasi 8,2%, sakslasi 1,5%, rootslasi 0,7%, lätlasi 0,5% ja juute 0,4%.- 1934 – Tallinnas avati Muusikamuuseum.
1940 – Saksa Usaldusvalitsus alustas tegevust.- 1940 – Saaremaa prefekt Juhan Ehatamm saabus Kuressaarde.
- 1940 – Tariifinõukogu otsusega 26. jaanuarist määrati raadiotariifiga nr 202 televisiooni-vastuvõtuseadme pealt maks 5 krooni aastas.
1944 – Teine maailmasõda: 20. Eesti diviis likvideeris kuni 5. märtsini kõik Punaarmee tugipunktid Narvast põhjas pool. Neist suurim – Auvere sillapea – jäi siiski püsima.
1964 – Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Aleksander Warma nimetas ametisse uue Vabariigi Valitsuse eksiilis. Peaministri asetäitjaks sai Tõnis Kint.
1969 – Villu Saarts organiseeris Eesti Rahvuspartei.
1990 – kuna senine Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Tõnis Kint oli oma tervisliku olukorra tõttu takistatud oma ametikohuste täitmises, astus Heinrich Mark Peaministrina Vabariigi Presidendi ülesandeisse ja nimetas Enno Penno uueks Peaministri asetäitjaks.
1991 – hakkas kehtima Eesti politseiseadus. Taasloodi Eesti politsei.
1992 – asutati Tallinnas üks Eesti esimesi eraraadiojaamu Kuku raadio.
1994 – valitsus kinnitas õigusvastaselt võõrandatud maa asendamise ja erastamise korra.- 1994 – Lohusuus algas Vene-Eesti piiriläbirääkimiste 17. voor.
1995 – Eestisse saabus kahepäevasele ametlikule visiidile Suurbritannia kaitseväe juhataja asetäitja admiral Jock Slater.- 1995 – Rootsis Gällivares toimunud juunioride maailmameistrivõistluste põhja suusaaladel võitis Kristina Šmigun 5 km klassikadistantsil hõbemedali. See oli tema esimene medal juunioride MM-võistlustelt.
1996 – Kaitsepolitsei esitas rublatehingu kriminaalasjas süüdistused rublade müüki vahendanud ärimeestele Marek Strandbergile ja Agu Kivimägile.
Maailmas |
0293 – Constantius I Chloruse ja Galeriuse tseesariks kuulutamisega moodustasid nad valitsevate Diocletianuse ja Maximianusega tetrarhia.
1325 – metropoliidi residentsi üle toomisega Vladimirist Moskvasse sai Moskvast Venemaa religioosne keskus.
1420 – hussiitide sõjad: paavst Martinus V kutsus üles ristisõjale hussiitide vastu.
1562 – Prantsusmaal leidis aset Wassy veresaun, mille käigus mõrvasid katoliiklased üle 1000 hugenoti. See sündmus tähistas Prantsuse ususõdade algust.
1565 – Brasiilia aladel asutati Rio de Janeiro linn.
1692 – Põhja-Ameerikas Massachusettsi koloonias Salemi külas algasid Salemi nõiaprotsessid.
1753 – Rootsi läks üle Gregoriuse kalendrile.
1767 – Hispaania pagendas jesuiidid.
1803 – Ohio võeti vastu Ameerika Ühendriikide 17. osariigiks.
1815 – Napoleon Bonaparte naasis pärast pagendust Elba saarel Prantsusmaale.
1840 – Prantsusmaa peaministriks nimetati Adolphe Thiers.
1845 – Ameerika Ühendriikide president John Tyler allkirjastas seaduse, mis andis Ühendriikidele õiguse Texase Vabariigi annekteerimiseks.
1867 – Nebraska võeti vastu Ameerika Ühendriikide 37. osariigiks.
1872 – Ameerika Ühendriikides asutati maailma esimene rahvuspark – Yellowstone'i rahvuspark.
1896 – Adua (Adowa) lahingus purustasid Etioopia üksused Itaalia armee. Sellega lõppes Esimene Itaalia-Abessiinia sõda.
1907 – Jaapani esimese autotootjana alustas tegevust ettevõte Hatsudoki Seizo, mis sai rahvusvaheliselt tuntuks nime all Daihatsu.
1912 – Albert Berry sooritas esimese langevarjuhüppe liikuvast lennukist.
1917 – Türgi loobus islamistlikust ajaarvestusest ja läks üle Gregoriuse kalendrile.
1919 – Koreas asus Esimese märtsi liikumine nõudma Korea täielikku iseseisvumist Jaapani Keisririigist. Kuni ülestõusu mahasurumiseni augustis hukkus umbes 7 500 inimest.
1920 – Ungari parlament valis admiral Miklós Horthy riigihoidjaks.
1932 – rööviti Charles Lindberghi poeg.
1935 – Saarimaa taasliideti Saksamaaga.
1938 – Asutati Lõuna-Korea kontsern Samsung.
1941 – Bulgaaria allkirjastas Kolmikpakti, liitudes teljeriikidega.
1946 – riigistati Suurbritannia keskpank (The Bank of England).
1947 – Rahvusvaheline Valuutafond hakkas tegema finantstehinguid.
1952 – Suurbritannia tagastas Saksamaale Helgolandi saare.
1953 – NSV Liidu diktaator Jossif Stalin sai rabanduse.
1956 – Urho Kaleva Kekkonen vannutati esimeseks ametijaks Soome presidendiks.
1961 – Ameerika Ühendriikide president John F. Kennedy asutas Rahukorpuse (Peace Corps).
1963 – Ameerika Ühendriikide kirurg Thomas E. Starzl viis Denveris läbi esimese maksasiirdamisoperatsiooni.
1967 – Brasiilias võeti vastu uus põhiseadus ja ametisse astus uus president Artur da Costa e Silva.
1978 – Šveitsis varastati lunaraha väljapressimiseks kalmistult Charlie Chaplini sark.
1989 – Ameerika Ühendriigid liitusid Berni autoriõiguse konventsiooniga.
1992 – Bosnia ja Hertsegoviina kuulutas end Jugoslaaviast sõltumatuks.
1994 – Antigua ja Barbuda peaminister Vere Cornwall Bird astus tagasi.
1999 – jõustus Ottawa konventsioon jalaväemiinide keelustamiseks.- 1999 – hakkas kehtima viisavabadus Saksamaa ning Eesti, Läti ja Leedu vahel.
2000 – Tarja Halonen vannutati esimeseks ametiajaks Soome presidendiks.
2004 – Mihhail Fradkov nimetati Venemaa peaministriks.
Sündinud |
Pikemalt artiklis Sündinud 1. märtsil.
1445 – Sandro Botticelli, itaalia kunstnik
1810 – Frédéric Chopin, poola-prantsuse helilooja ja pianist
1892 – Karl Laurits, Eesti sõjaväelane
1904 – Glenn Miller, USA muusik
1920 – Ilmar Kimm, eesti maalikunstnik
1922 – Yitzhak Rabin, iisraeli riigimees ja poliitik
1927 – Harry Belafonte, ameerika näitleja ja muusik
1958 – Nik Kershaw, inglise muusik
1963 – Thomas Anders, saksa laulja ("Modern Talking")
1977 – Rens Blom, Hollandi kergejõustiklane (teivashüppaja)
1994 – Justin Bieber, Kanada laulja
Surnud |
Pikemalt artiklis Surnud 1. märtsil.
1940 – A. H. Tammsaare, eesti kirjanik
1941 – Oskar Baum, juudi rahvusest Austria kirjanik, luuletaja ja muusik
1982 – Heldur Vatsel, eesti operetihelilooja
2007 – Helmut Oruvee, eesti arhitektuuriteadlane
Pühad |
Bosnia ja Hertsegoviina iseseisvuspäev
Nimepäev |
- Eestikeelse kalendri järgi: Albe, Albin, Alvin, Armin
Ilmarekordid |
- ...
Viited |
↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 131
↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 148
Kategooria:
- Aasta päevad
(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.196","walltime":"0.246","ppvisitednodes":"value":1081,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":37315,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":14017,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":7,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":3187,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 118.971 1 -total"," 66.62% 79.256 1 Mall:Kuupäevad"," 63.04% 75.004 1 Mall:Navmall"," 25.21% 29.995 1 Mall:Navbar"," 8.61% 10.249 1 Mall:Märtsikalender"," 5.71% 6.788 1 Mall:Viited"," 4.12% 4.900 1 Mall:KuuKalenderAlgusR"," 3.97% 4.728 1 Mall:Tühik"," 3.44% 4.088 2 Mall:Vaata"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.014","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":595120,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1325","timestamp":"20190411033232","ttl":86400,"transientcontent":true););"@context":"https://schema.org","@type":"Article","name":"1. mu00e4rts","url":"https://et.wikipedia.org/wiki/1._m%C3%A4rts","sameAs":"http://www.wikidata.org/entity/Q2393","mainEntity":"http://www.wikidata.org/entity/Q2393","author":"@type":"Organization","name":"Wikimedia projektide kaastu00f6u00f6lised","publisher":"@type":"Organization","name":"Wikimedia Foundation, Inc.","logo":"@type":"ImageObject","url":"https://www.wikimedia.org/static/images/wmf-hor-googpub.png","datePublished":"2004-04-14T15:56:11Z","dateModified":"2019-03-01T17:55:46Z","headline":"kuupu00e4ev"(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgBackendResponseTime":141,"wgHostname":"mw1333"););