Skip to main content

6. oktoober Sisukord Sündmused | Sündinud | Surnud | Pühad | Ilmarekordid | Viited | Navigeerimismenüür

Aasta päevad


Gregoriuse kalendriliigaastalJuliuse kalendri190120990. jaanuar30. veebruar31. veebruar0. märts










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




6. oktoober




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search













































<< Oktoober >>

E

T

K

N

R

L

P
12345
6
789101112
13
141516171819
20
212223242526
27
28293031

2019

6. oktoober on Gregoriuse kalendri 279. (liigaastal 280.) päev. Juliuse kalendri järgi 23. september (1901–2099).




Sisukord





  • 1 Sündmused

    • 1.1 Eestis


    • 1.2 Maailmas



  • 2 Sündinud


  • 3 Surnud


  • 4 Pühad


  • 5 Ilmarekordid


  • 6 Viited




Sündmused |



Eestis |



  • 1880 – Tallinnas asutati eesti esimene naiskäsitöökool, mida juhatas Natalie Johanson-Pärna[1].


  • 1932 – Tallinnas ja Nõmmel toimus haarang valuutaspekulantidele; Hirsch Wassermann ja Adolf Rostock saadeti Eestist välja. Teated arreteerimistest, ülekuulamistest ja väljasaatmistest Eestis mõjusid Helsingis sensatsioonina, Soome pank lõpetas Eesti kroonide ostmise[2].


  • 1933 – Riigikohus tühistas Tartu vabadussõjalaste liidu sulgemise otsuse.


  • 1944 – Tallinna Ringhääling alustas saateid Berliinist[3].


  • 1958 – Eesti Raadios läks eetrisse esimene "Päevakaja".


  • 1992 – Vabariigi Presidendi ametisse astus Lennart Meri andes Riigikogu ees ametivande.[4]


  • 1995 – puhkenud lindiskandaali puhul esines õhtul televisioonis avaldusega president Lennar Meri. Ta ütles, et tegemist ei ole skandaaliga, vaid demokraatliku riigi kriisiga.[5]


Maailmas |



  • 1536 – Inglise usureformaator ja piiblitõlkija William Tyndale kägistati surnuks Brüsseli lähedal Vilvardes ketserina ja tema laip põletati samas kohas tuleriidal.


  • 1567 – Alba hertsog sai Madalmaade asehalduriks.


  • 1600 – Firenzes esietendus vanim tänini säilinud ooper, Jacopo Peri "Eurydike", millist sündmust loetakse mõnikord barokkajastu alguseks.


  • 1849 – Aradis hukati kolmteist Ungari ülestõusnut.


  • 1860 – Teine oopiumisõda: Briti ja Prantsuse väed vallutasid Pekingi. Järgnevatel päevadel rüüstati ja hävitati Vana ja Uus Suvepalee.


  • 1889 – Pariisis Montmartre'is avati lõbustuslokaal Moulin Rouge. Mis muutus maailma tuntumaiks kabareeks.


  • 1902 – valmis 2000-miiline raudteelõik Johannesburgi ja Mosambiigi linna Beira vahel.


  • 1904 – Hispaania sõlmis Prantsusmaaga salalepingu, mille järgi viimane tunnistas Põhja-Maroko Hispaania huvisfääri kuuluvaks.


  • 1927 – linastus esimene helifilm "Džässilaulja" Al Jolsoniga peaosas.


  • 1928 – Jiang Jieshi sai Hiina Vabariigi juhiks.


  • 1936 – Eesti saadik Karl Tofer esitas oma volitused Saksamaa riigikantslerile Adolf Hitlerile.


  • 1939 – Teine maailmasõda: Poola viimased üksused alistusid Saksamaale, sõjalise vastupanu lõpp.


  • 1995 – asutati Taani Rahvapartei.


Sündinud |



Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 6. oktoobril.

  • 1831 – Richard Dedekind, Saksa matemaatik


  • 1881 – August Jansen, eesti maalikunstnik


  • 1887 – Le Corbusier (Charles Édouard Jeanneret), Šveitsi-Prantsuse arhitekt


  • 1889 – Zalman Shazar, Iisraeli president 1963–1973


  • 1900 – Juhan Viidang, eesti publitsist


  • 1903 – Ernest Walton, Iiri füüsik, Nobeli auhind 1951


  • 1906 – Janet Gaynor, USA näitleja


  • 1908 – Carole Lombard, USA näitleja


  • 1914 – Thor Heyerdahl, norra etnoloog


  • 1914 – Joan Littlewood, inglise näitleja ja lavastaja


  • 1924 – Süleyman Demirel, Türgi poliitik


  • 1930 – Ḩāfiz̧ al-Asad, Süüria poliitik


  • 1931 – Riccardo Giacconi, USA füüsik


  • 1931 – Uno Leies, eesti lavastaja, nukunäitleja ja lastekirjanik


  • 1945 – Luiz Inácio Lula da Silva, Brasiilia president


  • 1948 – Gerry Adams, Põhja-Iiri poliitik


  • 1953 – Rein Rannap, eesti helilooja ja pianist


  • 1953 – Raul Rebane, eesti teleajakirjanik


  • 1963 – Elisabeth Shue, USA filminäitleja


  • 1968 – Mswati III, Svaasimaa kuningas


  • 1977 – Aleksandr Getmanski, vene kabetaja


  • 1984 – Jevgeni Koševoi, Kasahstani murdmaasuusataja


Surnud |



Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 6. oktoobril.

  • 0877 – Charles Paljaspea, Frangi keiser


  • 1851 – Vassili Perevoštšikov, vene keeleteadlane


  • 1937 – Elviine Sõster, eesti agronoom


  • 1938 – Aleksander Tshertkoff, Eesti õpetaja


  • 1953 – Vera Muhhina, vene skulptor


  • 1963 – Erich Vadi, Eesti kohtunik


  • 1973 – Dennis Price, inglise filminäitleja


  • 1981 – Anwar Sadat, Egiptuse poliitik ja sõjaväelane


  • 1989 – Bette Davis, USA filminäitleja


  • 2008 – Paavo Haavikko, soome kirjanik


  • 2011 – Ada Lundver, eesti näitlejanna


Pühad |


  • ...


Ilmarekordid |


  • ...


Viited |




  1. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 149


  2. Musta börsi mustad päevad. Vaba Maa, 9. oktoober 1932, nr. 238, lk. 3.


  3. Algasid Eesti ringhäälingusaated. Eesti Sõna. 11. oktoober 1944, nr. 222, lk. 1.


  4. https://www.nlib.ee/html/expo/p90/p3/92.html


  5. Kalle Muuli, Tiit Pruuli. Vilja teine elu. Tallinn, 2015, lk. 177











Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=6._oktoober&oldid=5113068"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.212","walltime":"0.251","ppvisitednodes":"value":1010,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":37417,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":14088,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":7,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":4017,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 136.233 1 -total"," 66.67% 90.822 1 Mall:Kuupäevad"," 63.42% 86.396 1 Mall:Navmall"," 22.57% 30.752 1 Mall:Navbar"," 8.86% 12.075 1 Mall:Oktoobrikalender"," 5.48% 7.459 1 Mall:Viited"," 3.94% 5.364 1 Mall:KuuKalenderAlgusT"," 3.29% 4.488 1 Mall:Tühik"," 2.22% 3.031 2 Mall:Vaata"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.015","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":595118,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1319","timestamp":"20190409103637","ttl":86400,"transientcontent":true);mw.config.set("wgBackendResponseTime":408,"wgHostname":"mw1319"););

Popular posts from this blog

Bett Inhaltsverzeichnis Geschichte | Bettformen | Bettgrößen | Andere Bezeichnungen | Bettenmangel | Betten in der bildenden Kunst | Schlafmedizinische Gesichtspunkte | Siehe auch | Literatur | Weblinks | Einzelnachweise | NavigationsmenüBett, Bettstatt, BettstelleCommons: BettBabybetten: Anwendung, Ausstattungsmerkmale und VergleichskriterienWasserbetten. Vorurteile im TestHapfnNursch10.1007/s11818-012-0584-74006250-8AKS4329276-8

Luksemburg Sisukord Nimi | Asend | Loodus | Riigikord | Haldusjaotus | Rahvastik | Riigikaitse | Majandus | Taristu | Ajalugu | Eesti ja Luksemburgi suhted | Haridus | Kultuur | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü50° N, 6° EÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.World Bank'i andmebaasÜlevaade Luksemburgi loodusest.Ülevaade Luksemburgi metsadest.Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.Luxembourg’s biodiversity at risk.Maailma kahepaiksete andmebaas.Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.Système politique. TerritoireÜlevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.The World FactbookMonique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.Luksemburgi armee koduleht.Luksemburgi armee relvastus.Eesti Välisministeerium.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.Luksemburgr

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6